Eestlased aastal 907 Konstantinoopoli all

[Reigo]

http://vif2ne.ru/nvk/forum/0/co/1786687.htm

В статье не раскрыто участие эстонцев в походе на Константинополь:)))
«Сто эстонцев были приданы к армии киевского князя Олега и сыграли ведущую роль при штурме в 907 году Константинополя» – цитата из учебника «История Эстонии» Марта Лаара.

On selles õpikus üldse selline tsitaat? Kui on, siis mis võiks olla selle aluseks?

[Parovoz]

Tere-tere!
Kõlab selle järgi nagu oleks "igas sadamas üks eestlane"... ja selline asi veel õpikus...veider

[Sollmann]

Tundub, et siinkohal on tegemist tüüpilise tib.aliku naeruvääristamiskatsega 'suurusehullu M.Laari' kui ka 'võitlusvõimetute estoonetsite' aadressil

[Arnold]

Tsiteerimisel on allikale viitamine elementaarne, aga kas on olemas vene keelde tõlgitud Eesti ajalooraamatut, mille autor on Laar?

[Reigo]

Ajalooõpik vist tõlgiti vene keelde, seda ilmselt peetaksegi silmas.

[Jaanus2]

Päris huvitav oleks teada, mis seal eestikeelses õpikus oli. Kiievi vürsti väes oli tšuude küll ja üheselt eestlasteks neid harilikult ei tõlgita, sest nii nimetati ka teisi siitkandi soomeugrilasi. Äkki vene tõlk tõlkis eestlaseks, sest arvas, et muidu on solvav? Tšuhnaa ju umbes nagu tib.a.

[Arnold]

sest arvas, et muidu on solvav? Tšuhnaa ju umbes nagu tib.a.

Palun vabandust mõtetu postituse eest!

[Parovoz]

Tere-tere!
Ega Sollman eriti mööda ei pannud....Aga seda õpikut tahaks lugeda küll...

[Jaanus2]

Tahtsin öelda seda, et kui selleaegses kroonikas on juttu tšuudidest (eestlaste kohta siis veel eraldi nimetust venelastel ei olnud), siis võisid nad olla nii karjalased, eestlased, isurid, vepslased jne.. Ühed tšuudid olid kõik venelaste jaoks. Hiljem hakkas nimetus käima küll üha rohkem eestlaste kohta, aga alles hiljem. Päris kindlasti ei saa ja ei tohi väita, et kui Olegi väes nimetatakse tšuude, siis need olid eestlased. Läänemeresoomlased olid need küll, aga kes täpsemalt, ei saa öelda.

[Sollmann]

Soomlased, karjalased, eestlased, isurid, vepslased jne - paljude venelaste jaoks on kõik praegugi ühed tšuudid.
Keeltel reeglina vahet ei tehta ja välimusel samuti.
Vähemalt nii olen välismaistest venek. foorumitest välja lugenud

[Shiim]

Samas, tänase Kirde-Eesti populatsioon oli enamasti vepsalastest koosnev...

Sa mõtled vist vadjalasi.
Muide, nt. saksofonist Lembit Saarsalu on vadjalane.

[wudu]

Selles lõigus vist ikka mõeldakse eestlasi

В тот же год пошел Ярослав на чудь, и победил их, и поставил город Юрьев

[harri13]

''Eesti ajaloo kronoloogia 13 000-2006''(Olion 2007) lk 14-15 aasta 862:

Rjuriku kaaslane Oleg vallutab Kiievi, millega ühendatakse Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud ning luuakse Vane-Vene ehk Kiievi-Vene riik. Olegi vägedes osalevad ka tshuudid, keda osa ajaloolasi peab otseselt eestlasteks, teised aga omaette läänemeresoome rahvaks, kes elab sel ajal Pihkva ja Novgorodimaal. Tshuudid etendavad esialgu Vana-Vene riigis küllalt olulist rolli. Nad võtavad osa 907. ja arvatavasti ka 944. aastal sõjakäikudest Bütsansi, osalevad 980. aastal retkel Polotski alla ja asuvad silmapaistvate sõjameestena 991. aastal Vene lõunapiirile rändrahvaste vastu rajatud kindlustustesse. 944. aastal Vene-Bütsansi vahel sõlmitudlepingutele allakirjutanute seas esineb smauti mitu läänemeresoomlasteleiseloomulikku nime. Alates 11. sajandist nimetatakse Vene kroonikates tshuudideks kindlasti juba eestlasi.

[wudu]

Ta annab meile vaid teada, et selle kirjutaja tegi vahet tsuudiel ja eestlastel ja hämelastel ja karjalastel ja veel mõnedel teistel S-U hõimudel. Säilinud letopisid aga, nagu te teate, on enamasti kirjutatud 12-16 saj. Ning säilinud on enamasti kopeeritud variandid.

Siin lõigus

В год 6415 (907). Пошел Олег на греков, оставив Игоря в Киеве; взял же с собою множество варягов, и славян, и чуди, и кривичей, и мерю, и древлян, и радимичей, и полян, и северян, и вятичей, и хорватов, и дулебов, и тиверцев, известных как толмачи: этих всех называли греки "Великая Скифь".

on välja toodud eraldi üks soome ugri hõim merjalased.


Vadja keel on kõige lähem keel eesti keelele (põhjaeesti) siis arvatavasti neil kaugetel aegadel oli põhja Eestis räägitav keel veelgi sarnasem vadja keelega. Nii, et minu arust võib vabalt neis tšuude kes Konstantinoopolis käisid ka eestlasteks kutsuda. No vähemalt osaliselt.

Muide, kes olid kolbjaagid?

[wudu]

Kui nad seal ikka käisid... Ning loetletud ei ole lihtsal Olegile omistatud väidetavaid allutatud rahvaid.

Kas just Olegile allutatud rahvaid? Aga vb. olid osad ainult liitlased, kes olid omal eesmärgil sellest retkest huvitatud. Ning osad võisid olla lihtsalt meie mõistes palgasõdurid.

Minu arust ei ole vist kolbjaakide tegelik etniline olemus selgeks vaieldud... Näivad nad tekstides pisut nagu varjaagide alter ego, "sotsiaalselt vähem väärtuslikud"?

No miks siis kroonikutes tehakse vahet kolbjaakidel ja varjaagidel?