Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?

[Kriku]

Ainus linnus Eestis, mille kohta on oletatud, et ülikud võisid jääda vabatalupoegadeks ja teistest paremateks (veidi sarnaselt Kura kuningatele) on Soontagana. Teiste kohta pole midagi teada.

[Jaanus2]

Varbola ehitanud ja hallanud ülikutest pole küll midagi teada, aga Varbola linnus on küll olnud kuidagi eriseisundis ja konfliktidest kõrvale jäänud, selle vallutamisest ka ei kirjutata. Taanlastega olid neil ka head suhted, isegi kiviheitemasin anti neile. Et sellega seoses ühtegi ülikut nimepidi ei nimetata, on veidi imelik. Hendrik ei nimeta, taanlased kindlasti teadsid neid, aga ei olnud suured kirjamehed.

[Kriku]

Nii Varbola kui Soontagana on suhteliselt uued keskused ja asuvad vanadest rahvarohketest aladest eemal. Varbolas võis põhimõtteliselt senine elu edasi kesta kuni Jüriööni. Siis löödi Harjumaa eliit üldiselt maha.

[Cyberbear]

Ainus linnus Eestis, mille kohta on oletatud, et ülikud võisid jääda vabatalupoegadeks ja teistest paremateks (veidi sarnaselt Kura kuningatele) on Soontagana. Teiste kohta pole midagi teada.

See oli vist sedapidi, et kuna ordu valitses oma osa maast ametnike, mitte vasallide kaudu, siis polnud vast ordu maadele jäänud vanematel suurt midagi kohalikus poliitikas kaasa kobiseda, säilitasid ise seisustekohased vabadused ja õigused oma mõisatega, kuid võimupüramiidis ja haldusaparaadis jäid alumisele korrusele. Ordu seisukohast vaadates tõestas kogu lõuna-Eesti poliitiline eliit end järjekindlalt ebausaldusväärsena. Aga põhja-Eestist teame seevastu nii mõndagi eestlasest vasalli, sest Taani kuningal oli maa- ja võimuküsimusele teine lähenemine ja lõpuks jäid ikka mõned usaldusväärsed inimesed kohalikust eliidist pinnale a la Clemens Esto.

[Kriku]

Jah, ma väljendusin ebatäpselt. Pidasin silmas, et kes mingis paremas staatuses keskaja üle elasid. Lõunaeestlased tasalülitati pärast 1223. aasta ülestõusu, põhjaeestlased pärast Jüriööd.

[Cyberbear]

Siin selle hüpoteetilise kristiliku Varbola (1160-1180?) ja ristisõdade alguse vahele jääb nii umbes kolmkümmend aastat ja Varbola ning taanlaste kokkulepeteni sealt veel ligi kümme. See on pikk aeg, ligi paar inimpõlve ja sisepoliitiliselt võis, eriti toonase poliitilise kultuuri ja keskmise eluea juures, toimuda nii mõndagi võimusuhetes, mida me võime ainult oletada. Vaata kasvõi viimase kolmekümne aasta Eesti sisepoliitikat ja põlvkonnavahetusi, ikka kõvasti on muutunud inimesed ja arusaamad selle ajaga. Miks mitte ka toona?

Ma spekuleerin teemaarenduseks, et Ugandi ja Sakala vanemad olid harjunud nii lätlasi ja liivlasi pookima, et neile ja mingisugusele Riiga tekkinud aferistide kambale ka vasallina alistumine käis au pihta. Põhja-Eesti vanematel peksupoisse naabriteks polnud, kuid nad olid tänu kaubatee ääres asumisele Euroopat lähedalt näinud, mistõttu prooviti ühe partei poolt pigem võimalikult soodsalt uue ja tugevama võimutaotlejaga kokku leppida vasallisuhetes, samas kui teine erakond kippus mässama. Saarlased aga kaitsesid kogu aja ennekõike oma mereröövile ja tollimaksudele üles ehitatud majandusmudelit. Ja siis olid seal kusagil veel Tabelinus ja temasugused, kes olid kristlased, kuid keda väga suure võimu juurde enam (peale hüpoteetilise kristliku Varbola isikuvalitseja langemist) üldise poliitilise konsensuse korras niiväga ei lubatud.



Ja kuna taanlased ja sakslased ei jõudnud kokkuleppele, kui palju keegi maad saab, siis ma küll ei tahaks olla 1225. aasta paiku Viru või Harju taskuvanem ja oma perekonna võimu ja kihelkonnarahva heaolu nimel nende kahe vahel laveerida. Tulevad taanlased, teed vasallilepingu, saad oma mõisa ja kaks küla kuningalt tagasi ja siis tulevad sakslased ja ütlevad, et ela oma mõisas, külad ja võim unusta ära, aga kui meil on vaja retkele malevat, oled kaaskonnaga olemas...

[Kriku]

Nojah, Tabelinus ju tõmmatigi oksa.

[Jaanus2]

Kui vaadata seda, et taanlastel läks Põhja-Eesti allutamine üllatavalt libedalt, siis pidi neid kohalikke võimumehi ikka olema, kes nendega kokku leppisid. Ainult Toompeal talvituva sõjasalgaga seda ära ei tee, eriti kui ümbrus peaks vaenulik olema - siis ei näe kevadetki. Kokkuleppimise tegi kahtlemata kergemaks kaubateede ääres elamine ja kursis olemine sellega, kuidas mujal asjad on ja käivad. Kindlasti oli kristluski rohkem levinud, kui Hendrik seda meile paista laseb. Selles on kindlasti õigus, et piiskopi kohapeale ei määratud enne, kui siin reaalselt koguduse algus juba olemas oli. Päris huvitav oleks see esimeste kristlaste pesa üles leida, kahju et esimesed kirikud onnid olid....

[Kriku]

Onnid või mitte onnid, midagi peaks olema neist siiski järel. Kui Varbola oli kristlik keskus, peaks seal olema olnud pühakoda. Kui pühakoda, siis ikkagi suurem hoone, et kogu punt sisse mahuks, ja ida-lääne suunaline. Oad ei kujuta ette mingit salakristlaste kogudust, vaid valitsejat, kelle jaoks uus usk oli tema võimubaasi oluline osa. Sel juhul pidi ta selle ka nähtavaks tegema. Samuti võiks kirikus mõnigi matus olla, keskajal oli kirikusse matmine üldlevinud komme. Kalmistu Varbola õuel on aga juba keskaegne.

Võimalik muidugi, et see kõik on olemas. Varbola pole ju üleni läbi kaevatud.

[Cyberbear]

On ka võimalus, et peale kristliku kuninga langemist tehti Varbola linnuse puukirik nii maatasa, et midagi ei jäänud järele, et toimus tolle aja kommete kohane võimu ja vaimu lahususe taaskinnitamine.

Kriku, Tabelinus vaeseke, jah lõpetas puu otsas. Samas see ülemvõimu vahetumiste periood kestis ju ka ligi paarkümmend aastat ja sinna sisse mahtus ordu veretöö Toomkirikus. Ilmselt harvendati ka põhja-Eesti kohalikku poliitilist eliiti, kellel olid ka omad võimu- ja majandushuvid mängus, päris korralikult igal moel sel perioodil.

Ja üks huvitav küsimus on veel - mida leppis Taani kuningas 1206nda retke ajal kohalikega kokku ja kuidas see mõjutas 1219nda sündmusi?

[Kriku]

On ka võimalus, et peale kristliku kuninga langemist tehti Varbola linnuse puukirik nii maatasa, et midagi ei jäänud järele, et toimus tolle aja kommete kohane võimu ja vaimu lahususe taaskinnitamine.

Nojah, võidi ju laiali tassida & materjal taaskasutada (ja surnudki üles kaevata), aga siiski, mingid kristlikule kultuurile viitavad leiud oleksid pidanud jääma pinnasesse. Palvehelmed, ripatsid, raamatute lukkumid & muud kaunistused, midagi muud sellist.

[Kriku]

Heidi Luik kunagi oletas, et Soontaganast leiti malend ning see oleks just mentaliteedi mõttes olnud väga oluline leid, sest male oli kõrgkeskaja Euroopas kõikvõimalike allegooriatega väga selgelt kristliku (või islami) kultuuriruumi osa. Ainult et see pole paraku õige. http://muuseum.viljandimaa.ee/vana/aast ... sander.pdf

[Cyberbear]

Heidi Luik kunagi oletas, et Soontaganast leiti malend ning see oleks just mentaliteedi mõttes olnud väga oluline leid, sest male oli kõrgkeskaja Euroopas kõikvõimalike allegooriatega väga selgelt kristliku (või islami) kultuuriruumi osa. Ainult et see on paraku jama. http://muuseum.viljandimaa.ee/vana/aast ... sander.pdf

Ma arvan ka, et male mängimiseks 13. sajandi alguse Eestis ei pidanud inimene olema kristlane. Pigem lihtsat maailmaga kontaktis (et üldse malelaud-nupud ja mängureeglite esmateadmised hankida) ja huvituma laua- ja mõttemängudest, milletaolisi tunti juba viikingikultuuris.

[Kriku]

Lauamängusid tunti juba Vanas Egiptuses, küsimus ei ole selles. Küsimus on kultuurikontaktides. Kristlikes ja paganlikes maades levisid erinevad mängud. Minu teada on kõik malendid, mis ei ole väärisesemed, tulnud kristlikest leiukontekstidest. Erandid on loomulikult võimalikud, aga harvad.

[Jaanus2]

Keegi oli saanud võõralt maalt suveniiri. Me toome ka reisidelt kujukesi kaasa. Vaatasin seda münti veel - see arhitektuur seal on üsna moodne ja viimistletud. Äärmiselt kahtlane, et kogu Varbola vallipealne oli sellise müüriga ümbritsetud. Kui mõni kohalik kunn suutis välismaa meistrid ära rääkida, et need talle sellise väikese torni ehitavad, oli isegi hästi. Liivlastele ehitatud esimene kivilinnus oli ka väike, köitega taheti jõkke tõmmata seda.