Lembitu järeltulijad?

[alari]

Kas Lembitu ei pidanud mitte haaremit?
Järglasi oleks võinud tal ju palju olla.

Lembitul polnud haaremit, oli vaid esimese öö õigus

[Sollmann]

Puutusin ise ka kord selle Viktoriga kokku. Seda, et ta erilisi sensitiivseid võimeid omab, ei jäänud kahtlust.
Aga jättis teine sihukese poolaferisti mulje, et ravitseb-tegutseb rohkem raha kui millegi muu pärast ....

[vanakaru]

No idee poolest võib ju Lembitu jutu võtta aluseks edaspidistele otsingutele. Kuna midagi muud nii kui nii pole siis hea seegi .

Kõik rahvapärimuse kogujad võtavad ju aluseks mingi jutu ja püüavad siis seda tõestada või ümber lükata kautsete faktidega.

Näiteks on seal küllaga fakte mida uurida ja puurida...

[Arnold]

Kas sa Viktorit tead? Jah tean, temast rääkida võib nii mõndagi...
Kilukoolis õppinud naljavend, kes enda kirjanduslikke "võimeid" ka ajakirja "Pioneer" veergudel esitlenud. Segastel aegadel leidis uue "kutsumuse" ulme massidesse viijana. Mõneti selline kartulivabariigi kašpirovski Minu ema oli lauspöördes mõlemast - muidu tervemõistuslik vanainimene, kes kohukesi ei vali Nüüdseks on õnneks paranenud, ostab ainult millegipärast Üllar Jörbergi cd-sid - jääknähud vist? Kadunud Vello Lõugas olla ka kord ühte enesekindlat pendlimeest teaduse huvides proovinud kasutada ja olen korra isegi oma tegemistes ühte tuttavat pendeldajat palunud aidata - et mine sunnikut tea Tegelege normaalsete asjadega, ütleb teile nägijaks saanu.
Muidugi jah, eestlased uskuvat mingit vaimolendit, nagu saarpollid välja uurisid, ainult et jõuludeks tahavad ikka käegakatsutavat näärimehe, jõuluvana ja ded-morozi käest! Nali naljaks, aga need viktorid on nõrga närvikavaga ja kergesti mõjutatavatele inimestele tõsiseks ohuks!

[Kirveraidur]

Jah, ühinen eelkõnelejaga. Ei leia halba "mingisse vaimu" uskumisel, sest eks ole ma ise samasugune, aga nendest kohvipaksulistest sensitiivikustest on küll väga ühene "negatiivne) arvamus. Eks käis minu vanaemagi kunagi Tartus Viktori juures mingit abi saamas - vot ei mäleta, kas aitas.

ps. vabandage nüüd teemavälisuse süvendamise pärast

[hillart]

Mul uhkusest paisumas rind, sest ka minus on killuke meie rahva kangelasest, suurest ja pühast Lembitust.
Lembitu, sa oma seemet ju levitasid raskelt ja, arvata võib, et väga paljud kehvemat tõugu Eestimaa pojad tänu sinu suurele sugutungile hoopistükki oma geneetilise informatsiooni jäädvustamise võimalusest ilma jäid. Kuid - mis parata, selline on kord loodusliku valiku, mitte just humaanne, tõde.
Keegi õnnis hing võiks ometi välja arvestada, et missugune % Lembitu geneetilisest informatsioonist ühes keskmises eetlases siiski tallel võiks olla. Ja mõne liini korral võiks tulemus olla isegi veel põrutavam, kui selguks, et meie keskel mõni lausa peaaegu originaallembitu oma argipäevi õhtusse lükkab, aimamata endas peituvat ajaloolist potentsiaali.

[Arnold]

Ei maksaks Lembitut ka päris ära dekonstrueerida, aga loomulikult on tegu omaaegse eduka poliitikuga, kes ei pruugi esindada kõigi tolleaegsete maameeste mõtteid ja püüdlusi. Seega võtaks ehk veidi jahedama peaga?
Kes võiks olla tänapäeva eestlaste "au, mõistus ja südametunnistus" praeguste "kroonikakirjutajate" sehkendustega tutvuja meelest tuhat aastat hiljem? Ikka Savisaar ja tema truu sõjasulane Kohuke

[lembetu]

Mul uhkusest paisumas rind, sest ka minus on killuke meie rahva kangelasest, suurest ja pühast Lembitust.

Miks mitte , nii nagu mõni mees on õnnejunnis kui teab enda olevat protsendilises suguluses saksa poti kandja Riipalu või Rebasega. Eks igaühele oma.

[Õpetaja]

Härrad o...d võiksid privas oma labasevõitu kilde loopida, või kuidas?


Mõelgem sellele, et lastele õpetatakse lugemist varakult, veel varem saavad nad arvuti taha ...


õ

[valdo]

Tuli siintäiesti hull möte...
Nimelt...igasugu genealoogia ja suguvösauurijad ju olemas jne...
Kui Lembitul teadaolevalt oli mitmeid naisi siis tal ju oli järelikult ka järglasi igavene pesakond, nii poegi kui tytreid. Huvitav, kui reaalne vöib olla sellise sugulusliini uurimine ja jälgimine tänapäevani?

Kaduvväike ehk pea olematu tõenäosus leida. Viljandimaa talurahva (st mittesakslaste) hingekirjad ei ulatu üldiselt rootsi ajast kaugemale. Tõenäoliselt ei saanud sealkandis (erinevalt Saaremaast, Harjumaast ja Virumaast) muinas-Eesti ülikutest ka hilisemaid balti(saksa) aadlikke, et see seos sealtpoolt välja tuleks.

Meid aitaks ehk pisinatuke moodne geenitehnoloogia, kui meil oleks Lembitu suguvõsast mingeidki kindlaid säilmeid. Neid aga ka pole, on vaid kroonikaread.

Nii et las see jääb tühipaljaks mälestuseks muinasajast...

[MOrav]

Õigupoolest oleksin pidanud jätma viktoriiniks küsimuse, millise Eesti kõrgkooli rektor on olnud väidetavalt Lembitu sugulane?

Nimelt sattusin üle pika aja otsima ühte asja raamatukesest "Kohtla-Järve rajoonis: Kodu-uurijate seminarkokkutulek 18.-21. augustini 1983. Artikleid" (Tallinn, 1983). Selles ka Jaan Eilarti artikkel "Kohtla-Järve nimekas harrastusteadlane. (August Martini elutöö.)" (lk 169-171). Taadist ei viitsi siin kirjutada (eluaastad 1893-1982), aga nagu selgu, on ta artiklis "Mõnda kodu-uurimise ringi tööst Kohtla-Järve rajoonis" (Kodu-uurimise teateid, 1981, nr 12) Eilarti sõnul tõestanud "otse hiilgavalt Klementite suguvõsa põlvnemise legendaarse Sakala vanema Lembitu talust Suure-Jaani Tälleveres" (lk 170) .

Koduriiul hetkel kaugel, et vaadata, kuidas ta seda siis hiilgavalt teinud on. Aga teema algatuses kerkinud küsimusele järelikult juba vastatud

[valdo]

... (August Martini elutöö.)" (lk 169-171). Taadist ei viitsi siin kirjutada (eluaastad 1893-1982), aga nagu selgu, on ta artiklis "Mõnda kodu-uurimise ringi tööst Kohtla-Järve rajoonis" (Kodu-uurimise teateid, 1981, nr 12) Eilarti sõnul tõestanud "otse hiilgavalt Klementite suguvõsa põlvnemise legendaarse Sakala vanema Lembitu talust Suure-Jaani Tälleveres" (lk 170) .

Ikkagi kahtlen. Heal juhul saab Eesti tingimusis talurahva korral vaku- jm raamatute abil viia oma suguvõsa tagasi 16.-17. sajandisse, st viia talud ja isikud üksteisega kokku (traditsioonilised kirikuraamatud algavad tavaliselt 18. sajandist).

Sealt veel tagasi on reeglina aga must maa, mida iseloomustavad vägagi laastavad Liivi ja Poola-Rootsi sõjad (vastavalt 1558-83 ning 1600-20ndad). Nende sõdade käigus hävis väga palju rahvast (hinnaguliselt tükati kuni 80-90%) ning allesjäänud inimesed vahetasid tihti oma elu- ja asupaika. Arusaadavalt oli nende sõdade ajal paberite/raamatute täitmine viimane, mida tehti. Ja Suure-Jaani kihelkonna kohta on sellest lausa kindlaid andmeid - kui Liivi sõjas hävinenuna oli veel pool sajandit hiljem ehk 1610ndatel aastatel seal kirikki varemeis, siis vaevalt kirikuraamatutegagi tegeldi...

Ning lõpuks - keegi ei tea senini täpselt, kus oli (on) Lembitu küla. Vaid arvatakse, et see võis Tälleveres olla, kuid ei enamat. Isegi Lembitu linnuse asupaigast ei ole meil olemas kaljukindlaid andmeid, kuigi enamik uurijaid on selles siiski üksmeelel, sest ümbruskonnas ei ole (loe: ei ole leitud) teist samaväärset muinaslinnuse aset.

Mina näiteks aga küsin - miks ei võinud Lembitu küla asuda hoopis hilisema Lõhavere mõisa kohal? Nimi on sarnane, muinaslinnus jääb mõisamaade piiresse ning analoogia järgi on teada, et alates 13. sajandist on vägagi tihti kunagine küla mõisastatud (või mõis kasvanud välja muinasüliku majapidamisest elik muinasmõisast). Jäägu see küll minu uitmõttena esitatud hüpoteesiks, ei enamaks...

[Shiim]

Heal juhul saab Eesti tingimusis talurahva korral vaku- jm raamatute abil viia oma suguvõsa tagasi 16.-17. sajandisse, st viia talud ja isikud üksteisega kokku (traditsioonilised kirikuraamatud algavad tavaliselt 18. sajandist).

Minu kaugeim teadaolev esivanem on sündinud 1460.

[Karuke]

Heal juhul saab Eesti tingimusis talurahva korral vaku- jm raamatute abil viia oma suguvõsa tagasi 16.-17. sajandisse, st viia talud ja isikud üksteisega kokku (traditsioonilised kirikuraamatud algavad tavaliselt 18. sajandist)

Ilmselt küll, kuna reformatsioon ja Liivi sõda panid varaseimaile dokumentidele põntsu...

[valdo]

Minu kaugeim teadaolev esivanem on sündinud 1460.

Kui Sa just keskaegsete linnakodanike, vaimulike ega aadlike soost ei ole, siis oled Sa väga õnnelik erand. Kui see saladus pole, siis äkki valgustad ka mind, mislaadsed dokumendid 15. sajandi teisest poolest olid säilinud ja seda tuvastada võimaldasid.

Heal juhul saab Eesti tingimusis talurahva korral vaku- jm raamatute abil viia oma suguvõsa tagasi 16.-17. sajandisse...

Ilmselt küll, kuna reformatsioon ja Liivi sõda panid varaseimaile dokumentidele põntsu...

Kui neid üldse oligi olemas. Vaevalt et keskajal kõiki inimesi täpselt dokumentides fikseeriti. Ja säilinud on tõesti nendest dokumentidest ka imevähe. Eesti ordu alade arhiiv nagu ka Saare-Lääne piiskopkonna arhiiv nt viidi 17. sajandil mõlemad Rootsi, kus nad tervikuna hävisid Stockholmi kuningalossi suurpõlengus 7. mail 1697. Ja Narva linnuses säilinud arhiiviürikuid parseldati 19. sajandi alguskümnendeil maha heeringakaupmehele, kes kasutasid pärgamente pakkepaberina...

Ehk siis keskajast on veidigi süstematiseeritumalt ja suuremas mahus säilinud ainult Tallinna Linnaarhiiv. Lisaks veel mõningad aadlisuguvõsade (mõisnike) eraarhiivid. Ülejäänud kõikvõimalikest dokumentidest on säilinud ainult mõned puhtjuhuslikult ning siit-sealt.

Kasulikke viiteid sel teemal:
http://www.genealoogia.ee/Abimaterjal/allikad1.html
http://www.isik.ee/algus.html
http://www.eha.ee/arhiivist/ajalugu.htm