Ristirüütlite tuleku mõju siinsele põlluharimisele

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Kasutaja avatar
Aixc
Liige
Postitusi: 544
Liitunud: 20 Veebr, 2012 12:52
Kontakt:

Re: Ristirüütlite tuleku mõju siinsele põlluharimisele

Postitus Postitas Aixc »

Pealegi käib (tõestab) artikkel hoopis millegi muu kui Kaarma kiriku ajaloo kohta, kuigi millegi pärast kokkuvõttes laiendatakse pastoraadi hoone kohta käiv ka kirkule. Niipalju võiksite inglise keelest ikka aru saada - kui ei taha lugeda originaali eesti keeles: "Kaarma pastoraat – kas Saaremaa vanim kivihoone?" - ja endalt küsida, miks korraga konkreetse ehitise juurest hüpatakse üldistusteni kaasates teinegi hoone (mida eelnevalt praktiliselt ei käsitleta) ning kuivõrd tõsiselt saab selliseid järeldusi võtta.
Kui te artiklit oleksite lugenud siis teaksite, et laiendatakse ja hüpatakse konkreetse ehitise juurest üldistusteni sellepärast, et
An archaeologist Marika Mägi (2002a, 134ff, 153f) alleges that the burial traditions of the islanders reflect influences of Christianity since the 13th century. The same author associates the early church buildings in Saaremaa with the manifestation of the local elite, who played a significant role in converting the islanders into Christianity (see Mägi 2002a, 153f; 2004a, 33). She explains the independent adoption of a Christian belief by the islanders by referring to the study of an archaeologist Jaak Mäll (1998, 162–165, Abb. 1), which suggests that the Roman style elements of the early building stages of the oldest churches in Saaremaa – Valjala, Kaarma and Pöide, may date from the preconquest period. Mägi suggests that the location of the church was connected with the dwelling house or manor of a local aristocrat. This opinion is supported by material from Scandinavia, which see correlation between a manor (big farm) and church being located close by (Mägi 2002a, 154f; 2004a, 31f; Markus et al 2003, 21). A specific example of such development in Saaremaa may be onsidered the Kaarma church together with a stone building in the neighbourhood (Mägi 2004a, 31f).
ja järeldatakse ikka seda, et
The present overview of the development of the Kaarma original house shows that the conclusions drawn on the basis of this house about the development of the post-conquest society in Saaremaa during the first half of the 13th century, when the leading role was played by the local elite, require additional grounds. It seems that the examples of the Kaarma church and the stone building are not suitable for drawing such conclusions.

Käesolev ülevaade Kaarma algse kivimaja arengust näitab, et selle põhjal tehtud järeldused vallutusjärgse ühiskonna arengust 13. sajandi esimese poole Saaremaal, kus juhtiv roll oli kohalikul eliidil nõuavad täiendavaid põhjenduseid. Tundub, et Kaarma kirik ja selle juurde kuuluvad kiviehitised ei ole selliste järelduste tegemiseks sobivad.

Kaarma parsonage in Saaremaa- a local nobleman’s manor or a fortified dwelling of conqueror?
Anton Pärn, Erki Russow
http://www.lad.lt/data/com_ladlibrary/752/49-70.pdf
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Ristirüütlite tuleku mõju siinsele põlluharimisele

Postitus Postitas Yks »

Ja siis? Ei ole see inglise keel teil vist ikka kõige parem? Kordan veelkord soovitust leida Pärna-Russowi eestikeelne artikkel ja pigem lugeda see läbi!

Kaarma kirkut ehituslikult on käsitlenud eelkõige Markus. Mägi tugineb oma kirjutatus Saaremaa 13.sajandi esimese poole ühiskonna modelleerimises kohati temale. Kogu teie toodud kirjutis käsitleb detailselt (vähemalt Russowi ja Pärna arvates) pastoraadi hoonet, üritades (leidude põhjal) hoonet ise dateerida või kahtluse alla seades teiste dateeringuid. Leitakse, et pastoraadi põhjal ei saa teha järeldusi 13.sajandi esimese poole ühiskonnast, sest "see ja see" pole käsitletav "nii ja nii" leidude põhjal "too ja too". Teistesõnadega, pastoraat on nende arvates kivihoonena rajatud palju hiljem, kui oletavad Mägi (ja Markus). Pastoraat. Ja siis ilma, et oleks tõsiseltvõetavalt suudetud põhjendada, miks Markusel pole õigus kiriku ehitusjärkude dateerimisel väidetakse kokkuvõttes seda, mida väidetakse. See nende arvamus pole mingi pomm või misiganes väljendit te kasutasite. Pealegi on kümme aastat hiljem ehk täna Pärn ja Russow oma väljaütlemistes või arvamistes üsnagi tagasitõmbunud võrreldes üha enamate Eesti mediavistide arvamisega, mis pigem kattuvad, nimetame seda tinglikult, Mägi-Markuse arvamusega (tõsi mõnikord oma reservatsioonidega).

Teistesõnadega:
Käesolev ülevaade Kaarma algse kivimaja arengust näitab, et selle põhjal tehtud järeldused vallutusjärgse ühiskonna arengust 13. sajandi esimese poole Saaremaal, kus juhtiv roll oli kohalikul eliidil nõuavad täiendavaid põhjenduseid. Tundub, et Kaarma kirik ja selle juurde kuuluvad kiviehitised ei ole selliste järelduste tegemiseks sobivad.
Mul on teile uudis! Peale seda allakriipsutatut nõuet ongi üle kümne aasta tegeletud usinasti täiendavate põhjendustega. Nii täiendavalt, et Pärn ja Russow nagu öeldud on üsnagi rahuldatud...
Kasutaja avatar
Rotalane
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 23 Sept, 2010 13:36
Asukoht: Bordeaux
Kontakt:

Re: Ristirüütlite tuleku mõju siinsele põlluharimisele

Postitus Postitas Rotalane »

Milline rôôm kohata taas isand Corvust... :D

Kest küll teine, aga sisu ikka vanamoodi vahe. Jôudu isand Yks!
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Ristirüütlite tuleku mõju siinsele põlluharimisele

Postitus Postitas Yks »

Pöides tuli võlvilt välja esimesele krohvikihile kantud joonistus. Ilmselt pärineb see kiriku ehitamise ajast. Ning nagu õigesti märgib Kilumets, siis on huvitav, et kesksel kompositsioonil pole midagi mis seotud orduga, vaid seal on selline sisult vägagi naivistlik karikatuur! See omakorda tõestab kaudselt siingi vaieldud. Pöide kirikut hakati rajama kaugelt ennem, kui ordul oli paikselt saarele asja... Ja tundub, et "maalikunstnik" esindab kohaliku koolkonda või oli kiriku rajamisel ülevaatajatel/tellijatel üsnagi ähmane ettekujutus tavapärasest ja kaanonitele vastavast kirikukunstist tollel ajal.

http://www.postimees.ee/v2/3813725/poei ... av-maaling
Kasutaja avatar
Aixc
Liige
Postitusi: 544
Liitunud: 20 Veebr, 2012 12:52
Kontakt:

Re: Ristirüütlite tuleku mõju siinsele põlluharimisele

Postitus Postitas Aixc »

Yks kirjutas: Ning nagu õigesti märgib Kilumets, siis on huvitav, et kesksel kompositsioonil pole midagi mis seotud orduga, vaid seal on selline sisult vägagi naivistlik karikatuur!
Möh? Kuskohas ta seda märgib?
Juhan Kilumets toonitas, et maaling tervikuna on erakordselt pidulik olnud omal ajal. «Minu jaoks on see algne karikatuuri-emotsioon ammu kadunud. Ma nimetan seda poissi kulminatsiooniks, võimsa kompositsiooni lõpuks,» rääkis ta.
See omakorda tõestab kaudselt siingi vaieldud. Pöide kirikut hakati rajama kaugelt ennem, kui ordul oli paikselt saarele asja... Ja tundub, et "maalikunstnik" esindab kohaliku koolkonda või oli kiriku rajamisel ülevaatajatel/tellijatel üsnagi ähmane ettekujutus tavapärasest ja kaanonitele vastavast kirikukunstist tollel ajal.
Milline osa artiklist lubab seda väita?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist