Tsaari-Venemaa majandus

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
tympsa
Liige
Postitusi: 1432
Liitunud: 14 Mär, 2013 14:00
Kontakt:

Tsaari-Venemaa majandus

Postitus Postitas tympsa »

No igatahes on kuld kõige parem kindlustus igast sõdade,võimuvahetuste, rahareformide, hüperinflatsiooni ja majandusliku katastroofi ajal.

Meie enda peres oli läbi mitme põlve säilitatud mitu tsaariaegset "Katariinat" ja üks "Peeter", kokku oma 700- 800 tsaarirubla.Olen neid ise katsunud ja imestanud, et olid ikka suured rahad vanasti. .Kahjuks polnud vana kulunud paberrahaga enam midagi peale hakata, see anti lastele poe mängimiseks, ikkagi päris raha.

Oleks see esialgne "säilitaja" üle saja aasta tagasi taibanud piibli vahele mitte paberraha panna vaid 80 Nikolai 10-rublast kuldmünti,mis olid siis laialt käibel, siis praegu saaks selle eest tavidis 322 x 80 = 25 760 eurot.Olen kindel , et neid rahasid poleks kunagi lastele poe mängimiseks antud.

Pilt

Pilt

Aga tollal usaldasid lihtinimesed paberraha väga, tundus võimatu , et suure ja võimsa tsaaririigi raha kunagi enam ei maksa .Kipuvad ka praegu usaldama liialt. Üks teatav endine linnapea peitis kohvritäie 500-krooniseid oma kinnistul kilekoti sees, kust läbiotsijad need leidsid mitu aastat peale seda kui kroon enam ei kehti .Kui ta oleks need rahad õigel ajal kuldmüntide vastu vahetanud ja kulla õunapuu alla kaevanud, ei saaks keegi milleski süüdistada.

"Mis, te leidsite hulga tsaariaegseid kuldmünte minu kinnistult ?
Suur tänu, peitvara kuulub teatavasti kinnistu omanikule !"
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

OT, aga Witte süsteemis oli kulla - paberi kurss 1:1,5.

See kõik ei puutu muidugi vähimalgi määral küsimusse, kas riigil või suurkorporatsioonil tasub tonnide viisi kulda keldris hoida. Quod licet bovi, non licet Iovi.
tympsa
Liige
Postitusi: 1432
Liitunud: 14 Mär, 2013 14:00
Kontakt:

Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas tympsa »

Kriku kirjutas:OT, aga Witte süsteemis oli kulla - paberi kurss 1:1,5.

See kõik ei puutu muidugi vähimalgi määral küsimusse, kas riigil või suurkorporatsioonil tasub tonnide viisi kulda keldris hoida. Quod licet bovi, non licet Iovi.
Ma arvan, et sa ajad siin midagi segamini. Witte rahareformiga tõepoolest vähendati rubla kullasisaldust 1,5 korda, nii et kui vana Aleksander III kuld-kümnerublane kaalus 12, 9 grammi, siis uus Nikolai II kümnerublane vaid 8, 6 grammi. Kuid põhimõte, et paberraha saab vabalt vahetada kuldmüntide vastu ja vastupidi säilis vankumatult kuni I maailmasõja alguseni. Needsamad vanad Aleksandri 10-rublased sai vahetada uute Nikolai 15-rublaste vastu, sest kullasisaldus oli neil ju sama. Aleksandri 5 rublased sai vahetada aga Nikolai 7,5 rublaste vastu ja seepärast niisuguse imeliku nominaaliga münte üldse münditigi.

1904 aastal moodustasid kuldmündid kogu Venemaal ringlevast rahamassist 2/3, paberraha ja peenraha oli kokku vaid 1/3 kogu rahamassist .Venemaa oli niisugune imelik maa, kus ka eraisik võis "valmistada" riigi raha juurde niipalju kui tahtis kui tal oli selleks kulda. Sõitis mingi Siberi kullatööstuse omanik rahapaja uksest sisse oma laadungiga, kuld kaaluti ja analüüsiti ning sellest valmistati raha. Praktikas küll anti talle juba kohe valmismündid vastu et ei peaks niikaua ootama kuna tema enda kulda töödeldakse jne.

Niipea kui algas I maailmasõda, kadus kuld kohe ringlusest, ja rubla väärtus hakkas kiiresti langema suurte sõjakulude tõttu.Samuti nagu ka teistes Euroopa riikides.Enam kunagi ei tulnud aega, kus inimene võis minna panka, visata letile suure paberraha ja öelda - vahetage see mulle lahti, kuldmüntideks. .Oleks ju mõnus asi, kui tead, et vahetuse pealt protsenti ei nõuta ja et raha väärtus sinu taskus ei sõltu valitsuse ega riigipanga suvast.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

tympsa kirjutas:Kuid põhimõte, et paberraha saab vabalt vahetada kuldmüntide vastu ja vastupidi säilis vankumatult kuni I maailmasõja alguseni.
Seda küll, aga mitte 1:1, vaid 1:1,5 nominaalväärtuse järgi AFAIK. Näiteks: https://books.google.ee/books?id=umnxBw ... te&f=false

Kui keegi parandab, olen tänulik (pole minu periood).
Viimati muutis Kriku, 08 Juul, 2016 17:02, muudetud 2 korda kokku.
tympsa
Liige
Postitusi: 1432
Liitunud: 14 Mär, 2013 14:00
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas tympsa »

Kriku kirjutas:
tympsa kirjutas:Kuid põhimõte, et paberraha saab vabalt vahetada kuldmüntide vastu ja vastupidi säilis vankumatult kuni I maailmasõja alguseni.
Seda küll, aga mitte 1:1, vaid 1:1,5 nominaalväärtuse järgi AFAIK. Näiteks: https://books.google.ee/books?id=umnxBw ... te&f=false

Kui keegi parandab, olen tänulik (pole minu periood).
See on huvitav tsitaat, kuid ma siiski arvan, et tegu on eksitusega, mis tuleneb sellest, et Witte rahareformiga vähendati rubla kullasisaldust 1,5 korda .See ongi see "conversion rate .", mida on ekslikult tõlgendatud.

Rahasüsteem, kus 150-rubla paberrahas oleks võrdne 100 kuldrublaga tekitaks otsekohe tohutu segaduse, sest keegi ei tahaks palka, teenustasu, või tasu kauba eest poes vastu võtta väheväärtuslikus paberrublas ega ka mitte peenrahas, mis samuti pole kullast vaid hoopis hõbedast või vasest .Kui poodnik müüb 100 rubla maksvat õmblusmasinat, siis tema huvi on saada need 100 rubla kullas, ostjal maksta see aga odavama paberiga, nad ei jõua iial kokkuleppele .Tekiks kaks paralleelset rahasüsteemi ja hinnasüsteemi, üks paberrahale, teine kuldrahale ja võib-olla kolmas veel peenrahale. Segadus oleks kohutav.Kujutagem,ette kui meil praegu saaks 10-eurose paberraha vahetamisel üheeurosteks müntideks vastu vaid 7 üheeurost münti . Samas üheeurose mündi saamiseks peenraha eest tuleks aga letti laduda 15 10-sendilist münti väheväärtuslikust metallist !Jube ju, kogu kaubandus ja pangandus käiks kuradile !

Kogu kullastandardi idee ongi selles, et paberraha on vabalt ja ilma mingi kursivaheta vahetatav kulla vastu, samuti saab kuldraha vastu vahetada ilma mingi kursivaheta ka mitteväärismetallist peenraha. Kui mul on sada tsaari vasest 5-kopikalist, saan selle vahetada ühe kullast 5-rublase vastu.Kui on üks katariina saan selle vahetada 20 kuld-5rublase vastu .Ja seda mitte üksi pangas vaid ka igas poes, sest poodnikul on ükskama , missugune raha tal kassas on. Niipalju kui on teateid, siis kuni 1914.a. polnud Venemaal ja ka Eestis mingit muret sellega, et vahetada paberraha kullaks või samuti peenraha, süsteem toimis ideaalselt ja kogu rahamassis oli hoopis tugev kulla ülekaal. Sõda paiskas selle muidugi kohe segamini.

Kuld kadus madratsite alla ja varakirstudesse, samuti kadusid poest hoobilt tikud, seep ja sool.Sama juhtus ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Britannias
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

Ee, see väide esineb mujal ka. Näiteks:
The monetary reform of 1895—1897 introduced free exchange of paper rubles into gold coins, with a fixed exchange rate of 15 paper rubles per one imperial (imperial was the old Russian gold coin with stated face value of 10 rubles).
http://scholarship.sha.cornell.edu/cgi/ ... kingpapers lk. 26

Kuskilt on meelde jäänud ka väide, et 1895 anti 5 kuldrubla eest 7.40 paberrubla ja alates 1896 (?) 7.50. Allikat ei suuda praegu leida.

LISATUD: venekeelne vikipedia:
В декабре 1895 года был установлен курс кредитных билетов в размере 7,40 рубля за золотой полуимпериал номиналом 5 рублей (с 1896 года — 7,50 рубля).
tympsa
Liige
Postitusi: 1432
Liitunud: 14 Mär, 2013 14:00
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas tympsa »

Rahareformi ajal võib teha muidugi igast kunsttükke,raha väärtust vähendada kasvõi 10 või tuhat korda jms, kuid edaspidi küll vaevalt.See pole jätkusuutlik

Kujutage ise ette, et 10 üheeurost metall- münti = 15 pabereurot.

Lähen poodi, ostan 1-eurose õlle ja esitan kassiirile 5-eurose paberraha. Tema annab tagasi 4 üheeurost münti.

Lähen teise poodi, esitan 5-eurose paberraha ja ostan 1-eurose saia. Saan tagasi 4 üheeurost münti.

Lähen siis kolmandasse poodi ja esitan 5-eurose paberraha, ostan 1-eurose vorstijupi. Saan tagasi 4 üheeurost münti.

Nüüd on mulle õlu, sai ja vorst ning 12 üheeurost münti. Kuna 10 üheeurost münti võrdub 15 paberrublaga, lähen panka ja ostan 10 mündi eest 15 eurot paberraha.

Nüüd on mul 15 eurost paberrahast tekkinud õlu, vorst, sai ja 17 eurot raha, neist 15 eurot paberrahas ja 2 veel müntides, mis on kõrgema väärtusega kui paber.Lähen poodi ja ostan 5-eurose paberraha eest ühe õlle. Tagasi saan 4 1-eurost münti .. jne

Ma oleks väga nõus sellise majandusega, kuid ma ei usu, et see oleks jätkusuutlik.Isegi paremad Ponzi skeemid kestaks vist kauem.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Jaanus2 »

Kas see kreditnõi bilet ei ole mingi võlakiri? Eesti talumehed armastasid küll suuri paberrahasid, neid oli mugavam hoida. Sellepärast neid nii palju jäigi lastele mängida. Aga õigel ajal sai neid vabalt kullaks vahetada.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

tympsa kirjutas:Rahareformi ajal võib teha muidugi igast kunsttükke,raha väärtust vähendada kasvõi 10 või tuhat korda jms, kuid edaspidi küll vaevalt.
Kui 1895 kehtestati üks kurss ja 1896 teine, siis igatahes võttis see potsess kauem aega, kui tavapärane devalveerimine. Mul ei ole õnnestunud leida rohkem infot selle kohta, kui kaua 1:1,5 kursiga vahetati ja kas see kehtis ainult reformi eelse paberraha kohta. Uue kujundusega paberraha emissioon tuli alles 1898 ja võiks oletada, et vähemalt seni vahetati 1:1,5 kursiga. Samas, kas 1898 vahetati sama kursiga uuema vastu ümber kogu vanem paberraha...?
tympsa
Liige
Postitusi: 1432
Liitunud: 14 Mär, 2013 14:00
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas tympsa »

Kriku, olen nõus sellega, et Witte rahareformi on kirjeldatud isegi venekeelses kirjanduses väga segaselt, eriti mis puudutab tehnilisi üksikasju vana raha vahetamisel uue vastu .

Mõned asjad on ikka selged :

1) Witte võttis eeskujuks Briti naela kullastandardi, see on täieliku monometallismi, kus paberraha väärtust kattis ainult kuld ja mitte enam kuld ning hõbe mõlemad. See oli ka argument, miks õnnestus kogu ettevõtmine koos rubla devalvatsiooniga tsaarile üldse "maha müüa ", sest vastuolijaid rahandusspetse oli sellal väga palju.Witte lubas , et vene rubla saab sama kõikumatuks ja võimsaks kui Briti nael, sisse voolavad suured välisinvesteeringud ja Venemaale saabub suur majandusareng. No päris naela renomeed rubla ei saavutanud, kuid investeeringud tulid ja rubla elas kindlalt üle isegi Vene- Jaapani sõja kaotuse.

2 ) Witte ise kiitles 1898.a., et rahareform läks täiesti märkamatult, hinnad ei tõusnud oluliselt ja mingit rahulolematust uue rahaga ei tekkinud. Tavalise inimese jaoks oli ainus muutus, et järsku oli väga palju kuldraha käibes. Kaupmeete jaoks oli oluline, et kuldrubla sai piiramatult ka välismaale viia, selle eest sai Euroopast osta kaupu ilma et oleks pidanud maksma suuri kursivahesid, mis paberrublade vahetamisel Prantsuse frangiks või Briti naelaks olid alati paratamatud.

3 ) Ilmselt siis toodud tsitaadid viitavad sellele, et paberrubla ( mis ongi seesama kreditnõi bilet ) vahetuskurss 1,5 : 1 kehtis vanade Aleksandri kuldimperiaalide suhtes, mis olid "raskekaalulised",10 rublane Aleksander kaalus 12,9 grammi. 1896.aastal uusi Nikolai kuldmünte ju polnudki veel münditud. Esimene partii uusi kuldmünte vermiti 1897.a ja 12,9 grammi kaaulva mündi nominaaliks oli 15 rubla, poole kergem münt oli 7,5 rubla. Partii oli suur : 11,9 miljonit 15-rublast münti vermiti ja vanad, sama kaaluga Aleksandri 10-rublased korjati käibest ära. Samuti läks 7,5 rublaste uute müntidega, mida kohe vermiti 16 miljonit ja vanad 5-rublased, mis olid samas kaalus, vahetati nende vastu välja .Sellega oli reformi põhiosa läbi,devalvatsioon oli tehtud,paber oli vabalt vahetatav kulla vastu, kuid nüüd olid käigus ebamugavad nominaalid 15 rubla ja 7,5 rubla. Nendega polnud väga hea arveldada , vaja oli "ümmargusemaid" nominaale

4 ) reformi viimases etapis vermiti väga palju uusi 10-rublaseid ja 5-rublaseid kuldmünte, lausa meeletu kogus kulda paisati rahva kätte.Oli vaja, et rahvas, kes oli harjunud paber- ja hõberahaga, harjuks arveldama kullaga, see sai põhiliseks maksevahendiks, eriti väiksemate tehingut puhul.

Näiteks ainuüksi 1898.a. vermiti 52 miljonit 5-rublast münti. 1899.a. 27 miljonit 10 rublast ning veel 20 miljonit 5-rublast.
1900.a. vermiti veel 6 miljonit 10-rublast ja 31 miljonit 5-rublast. Jne, jne ka järgnevatel aastatel kuni rubla kullakate ulatus isegi 168 %-ni .Iga viimse kui pabarraha oleks saanud vahetada kulla vastu ja isegi palju kulda oleks veel üle jäänud . Ebamugavad nominaalid 15 rubla ja 7,5 rubla korjati tasapisi käibelt ära.Praegu on 15-rublased mündid üsna haruldased ja neid müüakse numismaatikapoodides kõrge hinna eest.

Witte reform oli üks väheseid edunäiteid Vene majanduses,kus keegi ei saanud otseselt tünga ja mida praegu oleks võimatu korrata. Välisinvesteeringud voolasid sisse ja kullastandardile läinud Venemaa sai lihtsalt välismaalt ka laenu ning Venemaa võttiski julgesti laenu. 1914.a. 1. jaanuariks oli Venemaal üle 4 miljardi rubla välisvõlga, ligi poole rohkem kui enne rahareformi .Enamus võlga võeti Prantsusmaalt .Seda võlga võimuletulnud bolshevikud aga keeldusid tagasi maksmast - ülimalt loll temp,mis aina suurendas riigi rahvusvahelist isolatsiooni pärast I maailmasõda ja hävitas igasugused usaldusväärsuse riismed. Kuid mida tarka sa kommunistidelt ikka ootad.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

Aitäh, ma ülal jah selle peale ei mõelnud, et millal kuldrubla emissioonid toimusid... Muidugi võis teha ka teistpidi, st. kuldrahad välja vahetada ja paberi kehtima jätta.

Tänan kõiki kannatlikkuse eest üsna OT alamlõnga suhtes ja loen selle nüüd lõpetatuks :)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Tsaari-Venemaa majandus

Postitus Postitas Kriku »

Dostojevski lugejad on võrku postitanud küsimusi toonase rubla ostujõu kohta:
https://www.quora.com/What-was-the-valu ... ury-Russia
https://www.reddit.com/r/AskHistorians/ ... ian_ruble/

Vastustes hinnatakse rubla 14 - 32-le tänapäevasele dollarile.

Võttes arvesse, et "Piinliku loo" kõige väiksem ametnikukene teenis 110 rubla aastas, oletasin ise, et rubla võinuks olla nii umbes 40 eurot. Jõukas elumees lõunastas iga päev Peterburi restoranis rubla eest (3 käiku, jook ka). Väga rikaste kaupmeeste puhul räägib FD kapitalist 2-3 miljonit, mis ka umbes klapiks (ta ei väida, et need olid esirikkurid, lihtsalt tema poolt käsitletava seltskondliku ringkonna tipud).

Kas mõni akf teab paremini?
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3321
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Madis Reivik »

eurooplase ja slaavlase üks suurimaid erinevusi ajaloo jooksul on see et slaavi riikides eraisikutel vara ei ole. Või kui on siis natukene ja natukeseks ajaks kuni mõni batjushka jälle kõik "riigistab". Seetõttu ei hoolita oma elukeskkonnast ja enda elust ka.

Pragmaatilisemalt - Narvasse tuleks kasvõi poolriiklikult luua pank mis annaks laenu elamuehituseks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

Madis Reivik kirjutas:eurooplase ja slaavlase üks suurimaid erinevusi ajaloo jooksul on see et slaavi riikides eraisikutel vara ei ole. Või kui on siis natukene ja natukeseks ajaks kuni mõni batjushka jälle kõik "riigistab". Seetõttu ei hoolita oma elukeskkonnast ja enda elust ka.
Ei ole õige.

Poola oli kesk- ja varauusajal täiesti euroopalik riik. Muuseas kirjutati tema eeskujul ka USA PS. Keskaegsel Novgorodimaal polnud ka midagi häda.

Mis Moskooviasse puutub, siis tõepoolest oli see eeskätt Ivan Julma ajal despootia, aga kui opritšnina välja jätta, oli eraomand ka seal üldiselt tagatud. Despoote tuli aga ka Europas ette.
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas tuuba »

Madis Reivik
eurooplase ja slaavlase üks suurimaid erinevusi ajaloo jooksul on see et slaavi riikides eraisikutel vara ei ole. Või kui on siis natukene ja natukeseks ajaks kuni mõni batjushka jälle kõik "riigistab". Seetõttu ei hoolita oma elukeskkonnast ja enda elust ka.
vaadates erapooletult ajalugu, siis slaavi rahvastel, eriti silmas pidades neid,kes meist idapool, siis neil oli läbi ajaloo tugev eraomandus ja selle kaitsmine olemas. küll aga olid omanikeks peamiselt majanduslikult toimetulevad talupojad, töösturid,kaupmehed, sageli ka aadel (bojaarid). ehk nagu igal pool--20% isikuid omasid 80% vara.

Kesk-euroopas--Poola, tshehhi, serbia-horvaatia alad , neil olid juba keskajast olemas omad kuningriigid ja seega ka varanduslik kihistumine ning omanikud.

kui manad silme ette pilte lääbakil taludest venes või poolas või mujal, siis samasuguseid võisid/võid näha ka eestis,lätis,soomes ja mujal, lihtsalt viimane 100 aastat (peale punaste võimuhaaramist) on eriti teravalt silma hakanud see venes,kus hävitati omanike klass ja kultuur juurteni.
aga näed--loodus ja areng käivad omamoodi ja nüüd on juba ka idapiiri taga korralikke ja kenasid elamisi/tootmisi ja hulgi omanikke, kes oma elukeskkonda järjest enam panustavad.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist