www.militaar.net

Fotodel siis kabel, mis asus Raplamaal, Kehtnas. Praegu asub samal kohal Kehtna MTK (tehnikumi) peahoone. Tõmmati maha 50ndate alguses, enne uue hoone ehitust. 19. saj. alguses(ilmselt ka varem) paiknes hoones mõisa sepikoda. Seda kohta kutsuti sepikoja ehk sepapaja mäeks veel 30ndatelgi. Pärast uue mõisa sepikoja valmimist 19. saj teisel poolel varemed korrastati ja koht oli nö populaarne "hängimispaik" Piltidel siis kodumajanduskooli noorikud.
Üldlevinud arvamuse järgi oli see "neogooti" stiilis ehitis rajatud koos pargiga ja ehitatudki nö romantiliste varemetena. Teisalt kutsus vanarahvas seda kohta ka kabelimäeks ja ehitist mungakabeliks, mis paneb mõtlema, et ehk ongi tegu keskaegse ehitisega. Sarnased keskaegsed kabelid asusid lähikonnas veel ka näiteks Kuusikul ja Alus, kus elutsenud mungad olid seotud Rapla vana, keskaegse kiriku (13.saj-lammutati 1900) ehitamisega. Teadaolevalt ei ole seda teemat keegi uurinud ning ei ole olemas ka mingisuguseid säilinud arhiivimaterjale. Ehk keegi oskab midagi lisada? Ehk on kellegi kogus veel pilte sellest ehitisest? (mul paar kaugemat vaadet veel osta.eest). Kas mõni arhitektuuriasjatundja oskab ehk öelda, kas tegemist siis "neo" või "päris" gootikaga. Iga uus infokild ja arvamus oleks väga huvitav ja teretulnud.

Sinna kabeli taha maeti 44ndal ühishauda ports krt teab kus surma saanud nõukogude armee sõdureid. Sealkandis lahingutegevust ei toimunud. Kas enne tehnikumi peahoone ehitust nad ka kuhugi ümber maeti, pole teada. Ilmselt mitte. Hiljem püstitati mõisa parki ka mälestussammas "Leinav ema" vms. Nüüdseks see ka kadunud.

A.Hein raamatus "Stenhus`id, arx`id, torne`d ... Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus" Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, määrab eespool nimetatud Alu oletatavaks kivimõisaks või väikelinnuseks (küsimärgiga) ja Kuusiku kivimõisaks või väikelinnuseks. Kehtnat ta oma raamatus ei maini.

Tundub küll "ehitatud varemete" moodi. Liiga korrapärane, ilus ja ebapraktiline - kõik need kinnimüüritud aknad, sakid jm. Et hiljem ehitatud, siis neogootika.

undvig kirjutas:Teisalt kutsus vanarahvas seda kohta ka kabelimäeks ja ehitist mungakabeliks, mis paneb mõtlema, et ehk ongi tegu keskaegse ehitisega.

Mitte tingimata.

Mõisablogi.ee ütleb järgmist:

Kehtna mõisa park võtab enda alla peaaegu 26 hektarit. Pargi praeguse ilme kujundamisel oli abiks tuntud pargiarhitekt Georg Kuphaldt. Pargis, peahoone vastas on kaks tiiki, ühe tiigi keskel on saar kus asus lehtla, hiljem luigemaja. Ka tehti peahoonest loodes asuval Kabelimäel vanast sepikojast neogooti stiilis kunstlikud varemed.

https://www.moisablogi.ee/post/kehtna-mois

See tõenäoliselt on pärit raamatust "Eesti pargid 2". "Varemete tegemise" käigus võidi lisada kujunduselemente.

Kui Kabelimägi on vana nimetus, siis seal võib olla kalme. Kas mingit juttu inimluude leidmisest ei ole?

Jaanus2 kirjutas:Tundub küll "ehitatud varemete" moodi. Liiga korrapärane, ilus ja ebapraktiline - kõik need kinnimüüritud aknad, sakid jm. Et hiljem ehitatud, siis neogootika.

Kas Eestis on säilinud mingisuguseid analooge? Ehk siis tehisvaremeid kui pargikaunistuselemente? Mul Raplamaal ei tule küll praegu ette.

Kriku kirjutas:

undvig kirjutas:Teisalt kutsus vanarahvas seda kohta ka kabelimäeks ja ehitist mungakabeliks, mis paneb mõtlema, et ehk ongi tegu keskaegse ehitisega.

Mitte tingimata.

Mõisablogi.ee ütleb järgmist:

Kehtna mõisa park võtab enda alla peaaegu 26 hektarit. Pargi praeguse ilme kujundamisel oli abiks tuntud pargiarhitekt Georg Kuphaldt. Pargis, peahoone vastas on kaks tiiki, ühe tiigi keskel on saar kus asus lehtla, hiljem luigemaja. Ka tehti peahoonest loodes asuval Kabelimäel vanast sepikojast neogooti stiilis kunstlikud varemed.

https://www.moisablogi.ee/post/kehtna-mois

See tõenäoliselt on pärit raamatust "Eesti pargid 2". "Varemete tegemise" käigus võidi lisada kujunduselemente.

Kui Kabelimägi on vana nimetus, siis seal võib olla kalme. Kas mingit juttu inimluude leidmisest ei ole?

Teadaolevalt mitte. Küll kõik ümbruskaudsed külad (Keava, Kalbu, Käbiküla jne) iidvanad ja kubisevad kivikalmetest. Kõik need kohad kenasti juba ka Taani Hindamisraamatus kirjas.

Vanim teadaolev nö koduurimuslik töö Raplamaa ja Rapla kiriku kohta pärineb tuntud Rootsi päritolu kirikuõpetaja Carl-Eduard Malmi (surematu hitt "`Üks kask meil kasvas õues" ka tema teos) sulest, aastast 1868.
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 391/page/1
See kirikuehitamise teooria ongi sealt pärit. Muhe lugemine igatahes.
Vanim Kehtna mõisa kaart aastast 1858. Seal siis käsitletav hoone kirjas kui "Schmiede" ehk sepp siis. Mulle tundub suht kahtlane, et see hoone on sepikojaks ehitatud. 1858 oli Kehtna mõisas 6 kivihoonet, see siis üks nendest. Pigem siis praktilised eestlased/baltisakslased võtsid sepikojana kasutusele miski vanema kivihoone



Mõned pildid veel.

undvig kirjutas:Kas Eestis on säilinud mingisuguseid analooge? Ehk siis tehisvaremeid kui pargikaunistuselemente? Mul Raplamaal ei tule küll praegu ette.

Tartus Toomemäel näiteks

undvig kirjutas:

Jaanus2 kirjutas:Tundub küll "ehitatud varemete" moodi. Liiga korrapärane, ilus ja ebapraktiline - kõik need kinnimüüritud aknad, sakid jm. Et hiljem ehitatud, siis neogootika.

Kas Eestis on säilinud mingisuguseid analooge? Ehk siis tehisvaremeid kui pargikaunistuselemente? Mul Raplamaal ei tule küll praegu ette.

Vääna mõis

Kriku kirjutas:

undvig kirjutas:Kas Eestis on säilinud mingisuguseid analooge? Ehk siis tehisvaremeid kui pargikaunistuselemente? Mul Raplamaal ei tule küll praegu ette.

Tartus Toomemäel näiteks

Kas tõesti on Toomemäe varemed "tehisvaremed"?

30ndatel Emma Tensmanni poolt kogutud kohalikku folkloori.
http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rap/rap.html

Folkloori ei saa nüüd muidugi puhta tõena võtta - kohalikke olusid mittetundvad üliõpilased küsitlevad jutukaid vanainimesi, kellel teinekord on maailma asjad juba peas segamini, nagu pudru ja kapsad. Ülalpool olevas kirjatükis on seda ka mitmel puhul näha.

mart2 kirjutas:Kas tõesti on Toomemäe varemed "tehisvaremed"?

Grott silla ning vaateplatvormiga olevat. Osa arvab siiski, et seal võib olla ka mingi jupp linnamüüri all.

Ilus neogooti stiilis ehitis - niššidega ümartornid nurkades, katedraalidelt võetud ümaraken, pikihoone üks sein on akendeta, lihtsa ukseavaga - see ongi ilmselt algse sepikoja sein. Vastassein erineva suurusega võltsakendega - midagi niisugust keskaegses arhitektuuris pole. Suurtelt kirikutelt võetud erinevad elemendid miniatuurses vormis teevad nõndanimetatud kabelist tõesti väga huvitava, ent loomulikult mitte keskaegse ehitise.

Suurepärane vastus Ando. Asjad siis enam-vähem selged. Kehtna pargist:
Kehtna mõisa parki hakati rajama juba 18. sajandi lõpul paralleelselt mõisa peahoone ehitustöödega. Üldjuhul peetakse aga pargi rajamisajaks 19. sajandi II poolt ja kujundajaks-projektiautoriks Riia linnaaednikku Georg Kuphaldti. Kahjuks läks Kuphaldi projekt sõjajärgsetel aastatel kaotsi ja seetõttu pole teada ka üksikasjad pargi kujundamisest ning haljastusest. G. Kuphaldi näpunäidete järgi kujundatud imekaunist ja harmoonilist pargimaastikku on hilisematel aegades korduvalt muudetud. (Pargiankeet, 2002)