1. leht 5-st

Muinasaegsed linnused

Postitatud: 07 Mär, 2005 19:22
Postitas ktamm
Ajaloohuvilisena olen sobival võimalusel looduses liikudes külastanud ka linnusekohtasid.
Paljude linnuste/kindlustatud asulakohtade kohta puudub info raamatupoodides saadaolevates teatmeteostes.
Kas oskab soovitada tööd,kust saaks ülevaate?
Võib ka teemat hoida üleval vähetuntud linnustest...

Postitatud: 07 Mär, 2005 19:38
Postitas MOrav
Kui poed ei aita, siis raamatukogud (suuremad) abiks. Ja autorid: Jung, Laid, Moora, Selirand, Tõnisson jt. Nõuka-ajal ilmunud sari "Siin ja sealpool maanteed" on ka sellest seisukohast kasulik - mingi piirkonna turistiskeemid, sh muinaslinnad jms.

Siin mõned raamatud ainult:

Laid, Eerik, 1904-1961
Eesti muinaslinnad / Eerik Laid ; [eessõna : A. M. Tallgren]
Tartus : Loodus, 1923 (Tartu : K. Mattiesen)
121, [7], 1 l. ill. : fot., kaart. ; 21 cm

*

Eesti kinnismuistised : muinasaegsed ja poolajaloolised / sissejuhatuse kirjutand A. M. Tallgren ; kirjeldand A. Karu jt.
Tartu : Odamees-Carl Sarap, 1925 (Tartu : H. Laakmann)
119, [1] lk., 1 murtud l. kaart : ill., kaart, ill. kaas ; 25 cm + saksakeelne kokkuvõte
Tartu Ülikooli Arkeoloogia Kabineti toimetused ; 3
Bibliog. Bibliograafia lk. 109-113
Sisu: Sissejuhatuseks / A. M. Tallgren. Kiviaja asulad ; Ohvrikivid / H. Moora. Maa-alused hauad / A. Karu. Kivikalmed / M. Schmiedehelm. Kääpad / O. Parmas. Pühad puud ja hiied ; Pühad veed / H. Laur. Muinaslinnad ; Pelgupaigad / E. Laid. Mitmesuguseist ebamääraseist muistiseist / T. Vaas ja H. Moora. Kirjandust / koostanud G. Nigul. Lisad: Kohalikkude kinnismuististega tutvumisest ja nende kirjeldamisest. Lohkudega ohvrikivide nimestik. Muinasvarade kaitse säädus

*

Laid, Eerik, 1904-1961
Kodumaa muistsed pelgupaigad / Eerik Laid
Tartus : [Akadeemiline Ajalooselts], 1925 (Tartu : Postimees)
29, [1] lk. : joon., fot. ; 24 cm

*

Eestlaste kultuur muistsel iseseisvus-ajal / kokku võtnud H. Moora
Tartus : Loodus, 1926 (Tartu : H. Laakmann)
154, [2] lk., 2 murtud l. kaart ; ill., kaart ; 24 cm

*

Jung, Jaan, 1835-1900
Muinasaja teadus Eestlaste maal. I (II) osa : kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast / Jaan Jung
[Faksiimiletr.]
Tallinn : Artsturm, 2000 ([Tallinn : Miniprint])
V, 159, [5] lk. : ill. ; 20 cm

*

Jung, Jaan, 1835-1900
Muinasajateadus eestlaste maalt : III : Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt / Kogunud ja välja annud J. Jung
Tallinn : A. Busch'i rmtkpl., 1910 (Tartu : Postimees).
XXI, 230 lk. : portr., ill. kaas ; 23 cm.

*

Lõugas, Vello, 1937-1998
Arheoloogiga Eestimaa teedel / Vello Lõugas, Jüri Selirand
2., parand. ja täiend. tr.
Tallinn : Valgus, 1989 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda)
409, [1] lk. : ill. ; 20 cm

*

Selirand, Jüri, 1928-
Esivanemate kalmeküngastel / Jüri Selirand ; [illustreerinud V. Pilter]
Tallinn : Eesti Raamat, 1967 (Tallinn : Kommunist)
128 lk. : ill. ; 20 cm

*

Selirand, Jüri, 1928-
Läbi aastatuhandete / Jüri Selirand, Evald Tõnissson
2., parand. ja täiend. tr.
Tallinn : Valgus, 1974 (Tallinn : Kommunist)
255 lk., 14 l. ill. : ill. ; 20 cm

*

Tõnisson, Evald, 1928-2001
Linnamäed ja maalinnad / Evald Tõnisson ; [illustreerinud T. Kulles, L. Kalvo]
Tallinn : Eesti Raamat, 1966 (Tartu : H. Heidemanni nim. trükikoda)
168 lk. : ill. ; 17 cm

*

Saarist, Tiiu
Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised / Tiiu Saarist, Evald Tõnisson
Tallinn : Eesti Raamat, 1986 (Pärnu : Pärnutrükk)
117, [1] lk. : ill. ; 20 cm

*

Saaremaa ja Muhu muinasjäänused / sissejuhatuse kirjutand A. M. Tallgren ; kirjeldand A. Karu ... [jt.]
Tartu : Odamees-Carl Sarap, 1924 (Võru : W. Pohlak)
XXIII, 148 lk., 1 l. ill., 3 murtud l. kaart. : joon., fot. ; 25 cm
Tartu Ülikooli Arkeoloogia Kabineti toimetused ; 2

*

Moora, Harri, 1900-1968
Tartumaa muinasjäänuste lühikene ülevaade / H. Moora
[Tartu] : Eesti Kirjanduse Selts, 1925 (Tartu : Postimees)
22 lk. : ill. ; 24 cm
Äratrükk raamatust : Tartumaa, 1925

ja kõikide EV aeg ilmunud maakondlike koguteoste samasugused osad

Jne. jne.

Postitatud: 07 Mär, 2005 23:03
Postitas ktamm
Suured tänud.
Mulle juhtus kunagu kätte arheoloogiateemaliste artiklite kogumik "Pronksiajast varase feodalismini" (eesti,saksa,ja vene keelsed tööd).Seal oli artikkel,kus mainiti Mummassaare kindlustatud asulakohta.Rohkem ise pole sellest midagi kirjas näinud...Äkki oskate juhatada.

Postitatud: 08 Mär, 2005 0:21
Postitas Arnold
Viimasel ajal on kiviaja mälestisi Virumaal uurinud Aivar Kriiska Ülikoolist (ainuke ülikool asub Tartus). Arheoloogiateaduse uuemad leiud on operatiivselt(aastase nihkega) loetavad vastavatest aastakirjadest (täpne pealkiri ei tule keelele). Korralikus raamatukogus peaks leiduma, kui huvi suurem, võin paari päeva jooksul täpsustada.

Postitatud: 08 Mär, 2005 0:23
Postitas Arnold
Konkreetse asja kohta võid vaadata "Eesti esiajalugu" 1984 oli vist? Tolle aja kapitaalne töö, midagi päris samaväärset asemele pole tulnud - noored lammutavad vanu jupikaupa :wink:

Postitatud: 08 Mär, 2005 0:27
Postitas ktamm
Aitäh,on huvi küll.
Ma olen aru saanud,et viimasel ajal on muinasaega kõvasti ringi vaadatud.
Ei tea,kuidas need haritud mehed (arheoloogid) suhtuvad sellesse,kui lihtinime neile e-kirja saadab oma küündimatute küsimustega?

Postitatud: 08 Mär, 2005 0:35
Postitas Arnold
Võta netist TÜ arheoloogiakabinet(või on nüüd nime vahetanud?) ja kirjuta Marge Konsale näiteks! Ega ta Sulle referaati ei kirjuta, aga kindlasti soovitab kirjaoskajale inimesele mõned allikad. Egas arheoloog pole edukoolitaja, kelle juures tuhandeid tuleb luhvtitada! Bakalaureusetööd muidugi ka ära ei tehta :wink:

Postitatud: 08 Mär, 2005 0:59
Postitas ktamm
Arnold:Viimasel ajal on kiviaja mälestisi Virumaal uurinud Aivar Kriiska Ülikoolist

Lähedal klindi all mererannal asuvad kalmed,mis on dateeritud vanemasse rauaaega,u 500 maj.
Arvatavasti on ka kindlustused samast ajast...
Tänan soovituse eest.

Postitatud: 08 Mär, 2005 1:03
Postitas Arnold
Vot Marge sealkandis(Eesti mastaabis võttes :wink: ) suvel kivikalmet kaevas ja eks ta on ennast taustsüsteemiga kurssi viinud. Tõnno Joonuks peaks kah sobima! Kirjuta edaspidi otse mulle! Arnold

Postitatud: 08 Mär, 2005 18:40
Postitas Shiim
Viimasel ajal on kiviaja mälestisi Virumaal uurinud Aivar Kriiska Ülikoolist (ainuke ülikool asub Tartus).
Jääb küll käesolevast teemast välja, kuid kui võrreldes seda, kui palju aega on õllejoomiseks TÜ tudengitel ja kui palju selle Ülikooli tudengitel, mille siseeluga mina kursis olen, siis ei ole ma Arnoldi väites väga kindel.

Postitatud: 15 Mär, 2005 14:49
Postitas Arnold
Siis oled küll õnnetusse kohta sattunud :cry: Töö ja vaba aja tasakaalustatus ei tule kellelegi kahjuks :wink: Aga ma tõesti ei väida midagi ja see ei puutu tõesti teemasse! TÜ mulle piiärr-i eest ei maksa kah!

Postitatud: 20 Mär, 2005 10:30
Postitas tõnuv
Johhanes Tõrs Lagedilt tahab Saaremaale Salme jõe suudmesse muinaslinnuse koopiat ehitada vastukaaluks üle lahe paistvale Kuressaare Piiskopilinnusele.Saaremaal on veel palju kenasid linnamägesid, mis jäänud teenimatult turismimarsuutidest kõrvale. Asva maalinn, mis aluse pannud mingile ülemaailmsele potikultuurile on taandatud suviste heinatalgute vaatamise kohaks.
Ning Lülle laevkalmed Sõrves.Unustatud võssakasvanud monument Saaremaa meresõidu ajaloole.
Me ikka hästi ei mõista mis on MEIE ajalugu ja isade pärand.Mida taastatakse Saaremaal EL rahadega? Kuressaare piiskopiloss.Maasilinna (nälja) loss ja nüüd ma isegi teen suuri pingutusi, et teadvustada maailmale Pöide kirikut kui foogti kindlustatud elupaika. Samas kui 2 km eemal üle põldude on Kahutsi maalinn.Meie isade ehitatud.

Postitatud: 21 Mär, 2005 18:22
Postitas Arnold
Täpsustuse korras: Eestis, isegi Saaremaal, ei ole laevkalmeid. Kurssaare piiskopilinnust saab taastada tänu sellele, et on olemas algne substants, muinaslinnustel seda pole ja igasugused üritused on esiteks seadusega keelatud, aga oleksid ka lihtsalt jaburad mälestise rikkumised. Tõrs munegu enne ja kaagutagu pärast :wink:

Postitatud: 22 Mär, 2005 11:31
Postitas alo
Arnold kirjutas:Täpsustuse korras: Eestis, isegi Saaremaal, ei ole laevkalmeid. Kurssaare piiskopilinnust saab taastada tänu sellele, et on olemas algne substants, muinaslinnustel seda pole ja igasugused üritused on esiteks seadusega keelatud, aga oleksid ka lihtsalt jaburad mälestise rikkumised. Tõrs munegu enne ja kaagutagu pärast :wink:
Ma sain tõnuv jutust aru, et Tõrs ei kavatse linnust taastada endisaegse koha peale, vaid koopiat ehitada. Kusjuures mõned aastad tagasi, kui Lagedil sai käidud, siis oli tal minu mäletamist mööda plaan ka samasse Lagedile muinaslinnus ehitada?

Ja Arnold, kas väidad, et Johannes Tõrs on seni vaid kaagutanud? Üht muna, Vabadusvõitluse muuseumi, küll alahinnata pole võimalik.

Alo

Postitatud: 22 Mär, 2005 12:54
Postitas Arnold
Alol on muidugi õigus, et Tõrs peale kaagutamise ka midagi teeb. Ma pean kahjuks tunnistama, et Tõrsi muuseumis pole käinud ja seega ei hakka kuuldud kriitikat ümber panema stiilis "lugenud ei ole, aga see raamat ei kõlba kassi saba allagi" :wink: Eks kõikidel sellistel tegijatel on üheks probleemiks raha ja kahjuks ka teatud mahuni jõudes see kurikuulus "ebakompetentsuse tasand"! Sellest ei ole enamus tegijaid pääsenud - alustades kodust ja lõpetades poliitikaga. :(
Aga konkreetse linnusetemaatika juurde tagasi tulles - ma olen aastaid pidanud sellelaadseid uitmõtteid kuulama, kusjuures igasugused SLÕL-id haaravad sellised "uudised" lennult ja läheb lahti! Õnneks on vist nüüdseks inimeste teadvusesse jõudnud, et autentseid eestlaste ajaloo mälestusmärke ei saa ja ei tohi risustada mingite tänapäevaste "puuskulptuuridega". Meie linnused on kohalikus kontekstis
samavõrd monumentaalsed, kui maailmamastaabis näiteks püramiidid!
On väga kahju, kui kaasaegsed ei oma enam mingitki kujutlusvõimet ja elementaarsematki haridust, et külastades selliseid kohti, ei ole nad võimelised oma vaimusilmas ette manama kunagist kantsi ja kaugete aegade lahingumöllu. Ei ole võimalik XXI sajandil ehitada XII sajandist pärit linnust! Tulemus on disneyland ja selliseid katseid saab teha tõesti ainult mõnel künkal, millega eestlaste muinasaeg pole otseselt seotud.
Siin aga tekib kohe uus takistus, sest isegi tänapäeval läheb vaja vähegi linnuse mõõtu väljaandva rajatise ehitamiseks röögatu hulk vahendeid.
Röögatu ei oleks see ühiskonnale, aga üksiküritajatele käib see lihtsalt üle jõu. Kunagi ehitati linnused ühiste jõududega ja tagant tõukas otsene vajadus. Praegu on tavaliselt üks "visionäär", kes oma "originaalse" idee viskab õhku ja solvub siis, kui kohe ei hakata raha pilduma - naiivne lähenemine!