Räägime Madisepäeva lahingust

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Tuleb nõustuda Lucianoga, raamatu uudis on tõesti hea! Ise Tõnissoni käe all koolitust saanud ja sestap emotsionaalne külga asjal juures.

terv
o
wobbler
Uudistaja
Postitusi: 9
Liitunud: 28 Mär, 2008 15:29
Kontakt:

Praegune pakutav lahingukoht

Postitus Postitas wobbler »

Pilt
Ristmikul Savikotist põhja asub Rattama talu,see oleks siis tõestamata
lahingukoht.Maastik rünnakuks (eeldades ,et eestlased ründasid Fellini
suunas)üpris ebasoodus,kuna pind ebatasane,pole võimalik valida
positsiooni tõusval pinnal,mis oleks suureks takistuseks ründavale poolele.
LH mainib oma kirjutises ,et eestlased ründasid ootamatust suunast,
sobivam meie jaoks oleks olnud rünnak olles seljaga Fellini poole ja rohkem Vanamõisa pool(puhtalt isiklik arvamus,võib olla vale),kuna seal
on maastik paljulubavam,ST. pöörata poolte asukohad lahinguväljal ringi 180 kraadi.

PS Lisaks üks uitmõte Risti kabeli kohta:
Pastor von Dehn avaldas oma mõtted mõnest eestlaste paganlikust ajast pärinevast ohverdamisest (Inland 1837: 268–270). Ta toob ära eestlaste seas levinud uskumuse kiriku imettegevasse jõusse, mida rahvas üksmeelselt põhjendavat sellel kohal toimunud imeteoga. Muistendi järgi olevat kunagi sellest kohast üks pime prints mööda sõitnud ja otsustanud teeäärsele kõrgendikule puhkama heita. Seal jäänud ta palja maa peale magama ja üles ärgates olnud ta nägijaks saanud. Tänutundest Jumala vastu ja selle koha mälestuseks lasknud ta sinna Risti kiriku ehitada.

Kui tuua sisse paralleel piibliga ,kas sarnaneks Kaupo Sauluse(Paulusega),
kes sai nägijaks teel Damaskusesse,ST. Risti kabel kui Kaupo surma mälestuskoht?
wobbler
Uudistaja
Postitusi: 9
Liitunud: 28 Mär, 2008 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas wobbler »

Päeva teekonna pikkus relvis meestel maks.30 km. Eestlased ei oodanud nende tulekut (vähemalt nii kiiresti), seega võeti otsus lahing anda vastu vast kiirustades, seega ei saa rääkida ka mingist eriti hästi planeeritud kohast.

PS Eestlased ei oodanud nende tulekut (vähemalt nii kiiresti),
Kas Eesti oli tol ajal tühi,tahaks küsida?
Sakslased,liivlased ,lätlased ööbisid Fellini ligidal,seega oli meil teada
nende lähenemine.Proovime ehk faktidest lähtuda, ennem kui postitame :twisted: :evil:
wobbler
Uudistaja
Postitusi: 9
Liitunud: 28 Mär, 2008 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas wobbler »

Tsiteerin;

Eestlased ei oodanud vastase tulekut, vähemalt nii kiiresti. Samas oleksid võinud eelnevast kogemusest teada, kui kiiresti sakslased suudavad mobiliseeruda, kuid ometigi ignoreerisid seda. Ei mingeid takistusi teedel (nagu mõnikord varem tehti) näiteks. See, et sa päev ennem (või isegi kaks varem) saad teada, et Riiast on teel suur väesalk ei tähenda, et sa oleksid hetkega valmis .
Arvamus
1.Ümera juures ju olime 7 aastat varem? :roll:

Tsiteerin;

Saanud teada, et sakslased on mobiliseerunud ja liiguvad nende poole oli aega planeerida vähemalt (aga võibolla ka rohkem) kaks päeva ning selle ajanihke tulemusena kas eestlased dikteerisid midagi? Lahingukoha valikuga näiteks? Rünnaku iseloomuga? Hendriku järgi - ei! Eestlased küll valisid lahinguandmiskoha ja -aja, kuid ei dikteerinud praktiliselt algusest peale mitte midagi.
Arvamus
2.LH ütleb ,et eestlased ründasid ootamatust suunast :roll:

Tsiteerin;

Lisaks veel see, et kuigi meie arvame, et Lembitu oli supreme komandör ei tähenda see veel seda, et ta seda ka oli. Tema juhiroll, üldse üldjuhi rollid eestlaste sõjavägedel on vaid spekulatsioonid. Isegi vastastel toimusid pidevad lahingu või retke eelsed "nõupidamised", kus "meelitati" kord lätlasi, kord liivlasi, kord saabunud rüütleid, kord kohalolnud asjapulki jne.
Arvamus
3.Nõus üldise käsitlusega selles punktis,eriti kui vaadata mehe nime ,kes väidetavalt Lembitu surmas(Veiko).(Minu poolt pakutav variant;keskel Meeme,paremal Lembitu,vasakul T(hukkus samuti lahingus:kahjuks unustasin nime,mis iseenesest on andestamatu).Üldjuhiks võiks seega pidada Meemet,kuigi LH teda ei maini(jäi lahingus ellu?)
Üldjuhiks pakuksin mina seega Meemet (Kuigi peale nime me temast suurt ei tea):idea:
PS Sinu poolt esitatud iroonilistele märkustele ei näe ma mõtet vastata,tõde see lähemale ei too 8)
http://heli.er.ee/helid/973171.mp3
Karuke
Liige
Postitusi: 1445
Liitunud: 12 Veebr, 2006 19:49
Asukoht: Stockholm
Kontakt:

Postitus Postitas Karuke »

corvus kirjutas: kas eestlased dikteerisid midagi? Lahingukoha valikuga näiteks? Rünnaku iseloomuga? Hendriku järgi - ei! Eestlased küll valisid lahinguandmiskoha ja -aja, kuid ei dikteerinud praktiliselt algusest peale mitte midagi. Surve tiibadel (isegi teatav edu) ei lõppenud vastase tsentri ründamisega tagalast või küljelt, milline lasti palju aeglasemas taktis kokku meie tsentriga näiteks...

Eks see, et eestlased "midagi ei dikteerinud" on ju ootuspärane
Tegu polnud ikkagi Caesari leegionäridega keda võinuks vile peale ümber rivistada... :D
Ehk siis pidi eestlastel puuduma arvestatav "suure välja" lahingukogemus ja loomulikult ka kogemus ja oskus sellist lahingut juhtida.
Siinmail lihtsalt ei võideldud nii.
Siit ka ebaedud piiramisaktsioonidel
Põhimõtteliselt paralleel - indiaanlased vs punakuued
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
Karuke
Liige
Postitusi: 1445
Liitunud: 12 Veebr, 2006 19:49
Asukoht: Stockholm
Kontakt:

Postitus Postitas Karuke »

corvus kirjutas:Võin sulle Karuke saladuskatte all öelda, et tegelikult võitsid indiaanlased ALATI kõik lahingud, juhul kui meeste arv, relvastus ja muud asjaolud olid VÕRDSED..
Nii pidigi olema :D
Punakuueks võis saada enam vähem igaüks – indiaani sõjameheks pidi aga sündima.
Üldse filosoofiline värk – metsarahvad hindasid kõrgeimaks sõdalase isiklikku vaprust kuid ei peljanud ära ka „Euroopa“ mõistes alatuid võitlusvõtteid.
Nagu näiteks maha tappa lahke „pererahvas“ kes neid pahaaimamatult kui külalisi oma õuele lubas…
Ja jälle paralleel indiaanlaste ja meie meeste vahel.
Ma mõtlen näituseks seda Viljandi kotilugu.
Kui see muidugi üldse tõsi on…
Aga ega siin vist reeglit ole – peale kulunud…“võitjate üle kohut ei mõisteta“…
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
Toivo
Uudistaja
Postitusi: 25
Liitunud: 13 Mär, 2010 10:16
Kontakt:

Madisepäev

Postitus Postitas Toivo »

On küll vana teema, aga paari pisiasja pole mainitud. Liivimaa vanem riimkroonika nimetab lahingupaigaks rohkem kui poolteist miili Viljandist. Kuna kõigi eelduste kohaselt kasutas kroonik miili tähistusena saksa miili, mis on laias laastus 7,5 km. Poolteist miili oleks seega 11-12 km Viljandi linnusest. Rohkem kui poolteist miili oleks ehk 15-18 km. Pakuks, et umbes 3-4 tunni kaugusel Viljandi linnusest.
Henrik mainib, et lahingukorras ja ettevaatlikult liiguti eelnev päev enne Viljandi alla jõudmist. Sõna ettevaatlikult võib tähendada lahingvarustuses liikumist koos hea luure- ja tugevate eelsalkadega.
Teiseks on kroonikas lause: umbes kolm tuhat valitud meest (see käis omade kohta)
Kolmandaks mainib ka Henrik, et eestlased õppisid ammuvalmistamise kunsti sakslastelt. Kasutades linnuste kaitsel seda kurjasti omade (Henriku poolt vaadates).
Neljandaks räägib Henrik pidevalt kiirustamisest, mis oli tingitud teatest, et eestlaste maleva ootab Venemaalt lisajõude. Liikumiskiiruse kohta saab öelda, et eelnev peatuspaik võis olla Valmierast paarkümmend kilomeetrit kirdes. Kaasjal on Evelest Eesti piirini umbes 40 km ja sealt Viljandi veel 50. Tollased teed olid arvatavalt käänulisemad. isiklikult kahtlen Eveles, sest umbes sama kaugel asub Burtnieki, mis on sõjaväele laagriks tunduvalt parem asukoht. Erinevalt Evelest on Burtniekis suur järv (Asti järv), mille kaldal on hilisem vasallilinnus. Võiamlik, et seal oli ka kunagine liivlaste muinaslinnus. Miks on kroonika kommneteeritud väljaandes, mainitud sõjaväe kogunmeiskohaks Evelet, ma ei tea, sest Lembitu ajal oli vaid üks suur sõjamaantee Sakalas, mis ulatus Asti järvest Ümera jõest üle Viljandi Leola alla ja sealt edasi üle Paala (Navaste jõe) Põhja-Eestisse. Seda teed tarvitavad sakslased nii 1211., 1216., 1217. kui ka 1219. ja 1223.-24. aastal, sest teisiti ei olnud see võimalik. Kuna Asti järvest Viljandi on umbes 90-100 km, ei saanud orduväed neid läbida ühe päevaga. See ei tohiks olla jõukohane isegi mitte ratasahobusele.
Viiendaks on tarvis vaadata, kus asusid eestlaste malev ja kuhu nad suundusid. Kuigi Eesti on väga veerohke, on 6000 mehe laagraipaigaks vaja rohkem kui üks kaev või allikas.
Nende küsimuste lahendamiseks oli tarvis võtta ajalooklubid nööri otsa ja teha neile selgeks, et kuigi muistsete relvade kasutamse oskus ja sealt saadud tarkused on muinasajaloo tundmaõppimisel hädavajalik, oleks tarvis teha ka muid asju. Näiteks taastada septembris Madisepäeva lahing. Mis algaks koos lätlastega vägede liikumisega Riiast, kulgeks mööda vana sõjatee umbkaudset marsruuti, jõuaks Viljandi alla, laagerdaks linnuse juures. Samal ajal astuks tegevusse eestlaste malev, mille tegevus algaks sõnumitooja saabumisega Leholasse ja järgneks vägede liikumine Viljandi suunas, siis tuleks kuhugi keerata jne. Loomulikult, et vähendatud meeste arvuga, kuid lahingvarustuses.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist