alax kirjutas:alax kirjutas:
Tsiteerin::
Põhimõtteliselt võib siis öelda, et Venemaal häid valikuid polegi. Sisepoliitilistel põhjustel ei saa järele anda, aga samas tõmbab järeleandmatus alla Venemaa välispoliitilist mainet.
Kujutagen ette olukorda, kui Vene lahkuksid järsku? Siis oleks veel rohkem verd ja suur (kodu)sõda. Venelased oleksid ikka süüd, et ei taganud rahu.
Ma ei räägi sellest, et Vene väed peaksid nüüd järsku lihtsalt asjad kokku panema ja ära sõitma Lõuna-Osseetiast. Pakuti ju välja vaherahu võimalus. Ja nii Vene, kui ka Gruusia väed võiks välja viia siis, kui saabub rahuvalvekontingent, mille puhul on neutraalsus tagatud. See oleks ilmselt kõige loogilisem eeldus Vene-Gruusia suhte normaliseerumisele.
Kui mõlemad vastaspooled on tegelenud etnilise puhastusega, siis pole võimalik enam läbirääkida.
Muude riikide rahuvalvamised oleks tähendanud konflikti külmutamist pikaks ajaks. Mis on toimunud Balkani poolsaarel?
...pm, kui arenda seda mõtet edasi, siis oleks mõistlik vist kohe tuumasõda alustada, kuna läbi pole enam niikuinii võimalik rääkida?
Seda kas ja kelle poolt etnilist puhastatust läbi viidi ei ole pädevad hetkel otsustama Georgia ega Venemaa ja selle esiletoomine läbirääkimiste võimaluse puudumise põhjusena ei ole küll kuigi tõsiseltvõetav. Pigem näitaks selline suhtumine seda, et rahu tegelikult ei tahetagi. Tahtmatust asju arutada on Venemaa puhul hetkel selgelt näha.
Arutame siis mis Balkanil toimunud on...
-Sloveenia on NATO ja EL-i liige
- Horvaatia saab ilmselt ka lähitulevikus mõlema ühenduse liikmeks. -Bosnias ei sõdita ja kuigi riik on lõhestunud, siis valitseb siiski stabiilsus.
-Kuigi Serbia veel mõnevõrra kõhkleb on siiski näha märke, et riik on võtmas suuna Euroopale ja see omakorda tähendaks ka stabiilsuse tugevnemist Bosnias.
-Kosovos ei sõdita ka enam. Vaatamata lahkhelidele Kosovo iseseisvuse osas saavad ka serblased ise aru, et see oli paratamatu ja see on vähendanud piirkonna konfliktsust.
- Makedoonias on riikliku korralduse muudatuste tulemusel samuti olukord stabiliseerunud.
Seega, Balkanil on toimunud selline nähtus nagu olukorra stabiliseerumine ja seda just tänu neutraalsetele vahendajatele. Konfliktide külmutamiseks ma seda ei nimeta, sest Balkanil on läbi viidud reaalsed poliitilised muudatused konfliktiohu vähendamiseks. Konflikti külmutamise näiteks peaksin ma pigem Lõuna-Osseetiat. Mina isiklikult pean Balkanil läbiviidud muudatusi (arvestades viimaste aegade arenguid) oluliselt õnnestunumateks, kui seda mis on toimunud näiteks Abhaasias, Lõuna-Osseetias või Transnistrias.