Meie poisid Helmandis
Kammoon, eesti ajakirjandusele sellist pisiasja nina peale visata:D Armee, regionaalne väejuhatus, kompanii, rühm - mis vahet seal on, midagi vahetus ja pressiteade on vaja ju välja lasta. Eesti jalaväekompaniid Afganistanis juhib uus väejuhatus on muide ametliku pressiteate pealkiri, postimees ei improviseeri:P
First Cavalry Sniper Regiment of Theatre Critics
Pole sellist traditsiooni. "Traditsiooniks" on see, et langenul seljas olnud riided ja rakmed ära hävitatakse (põletatakse), aga see on pigem tagajärg. Ühekordne ettevõtmine pole veel traditsioon.Aspelund kirjutas:Mind huvitab pigem teine asi: kust sai alguse traditsioon õhata langenud kaaslase kiiver kõrbes?
Pildil paremalt esimene nimesilt on üpris pikaks veninud.
http://www.mil.ee/uudisepilt/3298_pic3.jpg
Üleüldse. Vaatasin ka tagant järele Taani Armadillot, kas taanlased jätavadki peale lahingut vaenlase maised jäänused kraavi, mõne kohaliku hoovi lähedale või korjatakse üles nagu USA seda teeb?
http://www.mil.ee/uudisepilt/3298_pic3.jpg
Üleüldse. Vaatasin ka tagant järele Taani Armadillot, kas taanlased jätavadki peale lahingut vaenlase maised jäänused kraavi, mõne kohaliku hoovi lähedale või korjatakse üles nagu USA seda teeb?
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Wahidi lähedalt leiti IED- vabrik, eestlaste EOD- mehed osalesid kah protsessis:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 1&l=fplead
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 1&l=fplead
Noh, tahtsin just sama juttu postitama hakata.
Aga jah, see näitab NATO tegelikku kontrolli ala üle, et kui kilti kauguselt suurest toetuspunktist (kohalikus mõistes) avastatakse mingi kuradi pommitehas. Kuid teisalt on sel ka positiivne külg, ilma kohalike infota seda ei oleks avastatud. Loodame, et asi liigub paremuse suunas.
Aga jah, see näitab NATO tegelikku kontrolli ala üle, et kui kilti kauguselt suurest toetuspunktist (kohalikus mõistes) avastatakse mingi kuradi pommitehas. Kuid teisalt on sel ka positiivne külg, ilma kohalike infota seda ei oleks avastatud. Loodame, et asi liigub paremuse suunas.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Eks neid kasutuskohti on peale militaaria, arheoloogia ja geoloogia veel.
Peamine probleem on selles, kuidas saada GPR piisavalt kompaktseks, et üksused saaksid seda barmamisel kasutada. Husky'ga ei saa compound'de vahekäikudes otsimist teha. Pigem on tegu asjaga, mis on mõeldud varustuskolonnide ees ees teede puhastamiseks kohtades, kus kolonnid liiguvad piisava õhutranspordi puudusel regulaarselt ning nende marsruudid on ammu vastaspoolele viimase detailini teada.
"Dead men rising" toob huvitava kõrvalepõikena välja selle, et ANA sõdurid oskavad ohtlikke kohti leida visuaalse vaatlusega, suutes eristada pinnase erinevat värvitooni kaevatud kohas (Afghan barma).
Tõenäoliselt üks võimalikke lahendusi olekski teostada pinnase värvispektri analüüsi koos võimaliku temperatuuri määramisega. Ehk pinnas, mis on maa seest välja kaevatud, võiks teoreetiliselt omada teist värvi kui korduvalt päikest saanud. Lisaks veel võimalik pinnase temperatuurierinevus kohtades, kus pinnas ei ole nii tugevalt kokku pressitud kui kaevamata kohas.
Aga eks probleemiga tegeletakse erinevates kihtides.
Peamine probleem on selles, kuidas saada GPR piisavalt kompaktseks, et üksused saaksid seda barmamisel kasutada. Husky'ga ei saa compound'de vahekäikudes otsimist teha. Pigem on tegu asjaga, mis on mõeldud varustuskolonnide ees ees teede puhastamiseks kohtades, kus kolonnid liiguvad piisava õhutranspordi puudusel regulaarselt ning nende marsruudid on ammu vastaspoolele viimase detailini teada.
"Dead men rising" toob huvitava kõrvalepõikena välja selle, et ANA sõdurid oskavad ohtlikke kohti leida visuaalse vaatlusega, suutes eristada pinnase erinevat värvitooni kaevatud kohas (Afghan barma).
Tõenäoliselt üks võimalikke lahendusi olekski teostada pinnase värvispektri analüüsi koos võimaliku temperatuuri määramisega. Ehk pinnas, mis on maa seest välja kaevatud, võiks teoreetiliselt omada teist värvi kui korduvalt päikest saanud. Lisaks veel võimalik pinnase temperatuurierinevus kohtades, kus pinnas ei ole nii tugevalt kokku pressitud kui kaevamata kohas.
Aga eks probleemiga tegeletakse erinevates kihtides.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist