Ei ole õige. Lahesõja alguses oli Iraagil siiski 3 (mõnedel andmetel 2)iseehitatud täiesti töötavat Il-76 baasil põhinevat AWACS lennukit, mis kasutasid prantsuse Thompsoni seadmeid. Neist 1 olevat maapinnal hävitatud ja 2 põgenesid Iraanikaur3 kirjutas:Grounded: why Iraq’s air force won’t fight. JDW 9.04.2003
Possessing no airborne early-warning or in-flight refuelling aircraft, the Iraqi Air Force would be restricted to launching short-range raids against allied land forces or aircraft, with its strike potential at best limited to a small number of short-range air-to-air missiles, air-
http://www.globalsecurity.org/military/ ... a/a-50.htm
Tankimislennukeid polnud neil vaja, sest enamik tolle ajal NL lennukeid ei olnudki õhus tangitavad, välja arvatud mõned Tu-22-d, mis Iraagil olid.
Vaata seda aerofotot ülevalpool, üks ruleerimisrajal sodiks lastud masin on kangesti I-76 moodi...
Selliste lennukite lahingu juhtimine, nagu Iraagil olid, käis NSVL-s maapealsete radarite abil. A-50 oli nagu uuema aja leiutis. Selleks on olemas lausa spetsiaalsed juhtimissüsteemid, mille info põhjal viib lennuk lenduri ise autopiloodi abil õigesse kohta. Ilma maapealsete radarite abita on see tehnika suht kasutu. NL õhukaitses öeldi enamus lendurile ette, millal pöörata ja millal tulistada.
Iraagi lennuvälju rünnati juba esimesel ööl F-117 masinatega. Arvestades nende väikest arvu (alla 50 masina) pidi tegu olema prioriteetse missiooniga.
60ndate lõpus andsid Vietnami õhujõud, mis koosnesid vähem kui 100 lennukist, umbes 1000 lennukiga sõdinud ameeriklastele siiski õppetunni. Vahe oli aga selles, et pool Iraagi masinatest oligi Vietnami tasemel, aga USAF oli vahepeal 30 aastat edasi arenenud.
Rakettide kasutusest on näha, et ameeriklased siiski pelgasid mingitel kaalutlustel lähilahingusse astuda, enamik Iraagi lennukeid hävitati AIM-7 Sparrow rakettidega selliselt kauguselt, et ilmselt iraaklased ei näinudki veel oma radarilt, kes ees on. Lähilahinguid praktiliselt polnud.
Ma ei leidnud kuskilt andmeid, millised raketid olid Iraagi lennukitel. Vahepeal, nii 80ndate alguses toimus näiteks oluline revolutsioon IR rakettide ehituses, AIM-9L Sidewinder, mida sai lasta kõikidelt rakurssidelt. Kõik enne seda oli kasutatav vaid vaenlase taga olles. Sinna aga on vaja saada enne. "Vserakursnõje" raketid olid muide oluline faktor kahes õhusõja võidus - Falkland ja Bekaa 1982.
Kui lähimaarakettideks olid "rear-aspect-only" R-13 ja R-60 ning keskmaarakettideks vaakumlamptehnoloogial töötavad R-40 raketid aastast 1965, siis ei imestaks, miks ei sõditud.
Samas- ega maas istumine rohkem kasu ei toonud, lennukid lasti ikka sodiks ja eks piloote sai ka seejuures otsa.
Ainuke shans oleks olnud varitsus, nagu Vietnamis. Ainult Iraagis oleks seda keerukas teha olnud, sest maastik on tasane ja USAF radariväli ulatub kõikjale