an2 kirjutas:
Vaatan, et Frantzus on jälle karjamaale lastud ja polemiseerib võõras Vilksi teemas sõna kurat venelastele õpetamise kohta. Venkud teadsid sõna kuva. Hiljem nostalgitseb tinutamise ja muruniiduki tera teritamise ümber. Kas sa tinutaja tead ka mida tähendas ENSV eesrinlikele elektroonikutele kiip TDA 4510? Mõni ehitas selle najal maja.
Hakka meenutama või muidu!
tinutamisest-jootmisest-elektroonikast.
jootmisel ja tinutamisel ei oska vahet teha ja elektroonikast ei jaga miskit. tinutuskolbi õpetas isa kasutama koduse olmetehnika kallal juba siis kui käima õppisin; küll olid telekal külmjooted või Sakta lampraadiol; ja lampide vahetuse ja markeeringu sain samal ajal selgeks. kui ikka teleka-raadio koputamine ära väsitab siis vaja ikka uurida milles viga. parimal juhul külmjoode aga üldjuhul lambi vahetus. lekkivat tsinkplekist kastekannu pole kunagi jootnud-tinutanud aga ZIL-i bensupaagi jootsin küll tinaga kinni isa oskuslikul juhendamisel; ja kirve kujuga kolb aeti töökoja ääsil soojaks-kuumaks. lapsepõlves sai kõik NORMA mikromootoriga mänguasjad laiali lammutatud ja oma käega uued asjad kokku tinutatud; isegi vasktraadist vormeli raamid kuhu ma mikromootori istutasin koos kaheastmelise ülekandega mis tehtud vene klassikalise budilniku hammasratasest. koolis sai muidugi ka õpitud pooljuhte-transistore aga mingit praktilist väljundit polnud; sain matriklisse 5-e kirja. aga sõjaväes puutusin ka veits praktilise elektroonikaga kokku. olen kribanud et jõlkusin pidevalt väeosa sideruhvi akna all mis kohe parkla taga. kaablikutt oli ikka vinge elektroonik, põhitöö oligi ohvitseride ja sõdurite olmetehnika remontimine; telekad-makid-raadiod; ja isegi videomakid. teemat ta valdas. põhiline probleem oligi nendes nn protsessorites mis kogu tegevust juhtisid. vool oli kõikuv seal Termezi ääremaal ja eks sealt need hädad pihta hakkasid, ohvitseridel kes korteris elasid. sõduritel hoopis maisemad probleemid. nimelt meie väeosa edasijõudnud autojuhtidel olid kõigil oma KAMAZ-s kasettraadiod sees. vene omad muidugi. vool võeti ühelt akult, asi toimis kuni ära kärssas. põhjust ei tea aga otsa nad said. ja otsa sai just mingi sajajalgne kivi. jalgu niipalju ei olnud, ehk 10-12 mälu järgi, aga defitsiitne kaup oli. kaablikutt tellis neid Moskvast oma kanaleid kaudu, ta oli ise ka Moskvast. selle protsessori marki ei mäleta, aga see oli kõikide vene automakkide sees. numbritest mäletan et oli 4-7-9 ja miskit veel ehk, teises järjekorras. AKF-d tulistavad vast puusalt! olen kribanud et Frantzus sai Goga käest täitsa tasuta välismaa reeversmaki oma willisesse; ja selle installeerimisel palusin kaablikuti abi. kutt keelas kohe otseühenduse 12V kaablisse; et vaja mingi drossel vahele teha. proovisime siis ühtkomateist. esiteks toitevool läbi suvalise süütepooli sekundaarmähise. kõik hea, ei miskeid raadiohäired aga pingelang nii suur et tümpsu ei tule

. siis proovisime ZIL-131 raadiohäirete summutit toitekaabli vahele panna; kõik kena aga pingelang ikka meeletu ja heli jääb lahjaks. noh siis ta keerutas ise vasktraadist miski asja kokku ja see toimis kenasti kuni frantzusi demblini! aga jah, seda montaaziplaatide söövitamist ja muude vidinate tinutamist õppisin tema käest, visuaalselt; ja samas testri kasutamist pooljuhtide-transistoridega. kaablikutt ehitas täitsa nullist kogu vene automaki elektroonika huvi pärast, kogu plaat oli maha põlenud; helipoole sai kenasti isegi stereo toimima aga vot lindivedamise mootori stabilisaatorit ta toimima ei saanud käepäraste vahenditega; aga pani poteka vahele ja oma sideruhvis ta seda kuulmise järgi reguleeris kui kassett mängis.
P.S. no saite ju ise aru et Frantzus elektroonikast ei jaga muhklitki...