Senini kättesattunud materjalide põhjal kaldusid sakslased diversantideks värbama neid mehi, kes olid kinni võetud saksa politsei poolt näiteks sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise eest, selle eest saadeti need mehed karistuskompaniidesse ja sealt siis värvati "pattude lunastamiseks" luurajateks.
Jätkan Keila-Joa luurekoolis töötanud mehe "mälestustega":
Vestlustest kooli juhtkonna ja kursantide koosseisuga, aga ka isiklike vaatluste põhjal on mulle teada, et Keila-Joa luurekoolis õpetati järgmisi õppeaineid:
1. Õhkimine: saksa ja itaalia päritolu käsigranaatide valmistamine ja kasutamine; lõhkeained ja nende kasutamine /.../Lõhkeainete nimetusi ma ei tea.
2. Luure – mil viisil käituda saadud ülesande täitmise piirkonnas. Konkreetsetest õppetegevustest luure teoorias ja praktikas midagi ei tea, ei kuulnud ega näinud midagi.
3. Taktika kuival ja merel: luuraja tegevus grupiviisilises ja üks-ühele lahingus, maskeerumine maastikul, relvade ja käsigranaatide kasutamine tegevuses; luuraja tegutsemine merel, kaatri juhtimine, /.../plaaniti ka praktilisi õppusi merel teel kohatavate vaenlase kaatrite rünnakute tõrjumiseks, kuid need õppused jäeti ära seoses kooli evakueerimisega Tallinna ja selle likvideerimisega üldse. Samadel põhjustel jäeti ära eriõppused mootorpaatidel kuuele väljavalitud kursandile 1944. aasta septembris.
Lk. 55
4. Topograafia – nägin eemalt, et kooli kursantidel olid käes kompassid ja topograafilised kaardid, kuid täpsemalt sellest õppeainest midagi ei tea.
5. Riviõppus – rivistumine, rivis liikumine, pöörded käigult ja kohapeal, juhtkonna juurde minek, raporteerimine, rivisse tagasiminek, tervitus.
6. Füüsiline ettevalmistus: võimlemisharjutused, ujumine meres, võitlus (viise ei tea). Füüsilist ettevalmistust tehti iga päev kaks tundi.
7. Relvastuse materjalosa: mida täpselt õpiti, ei näinud, aga relvastuses ja õppustel olid koolis: saksa vintpüssid, vene vintpüssid SVT, 4 või 5 Degtjarevi käsikuulipildujat, granaadid ja saksa automaadid.
8. Mereasjandus: mootorite ja kaatrite valmistamine, viimaste juhtimine aerude ja rooli abil; kaatri vigade ja aukude kõrvaldamine, lippude ja värviliste laternatega signaliseerimine.
Missuguste tegevustega veel tegeldi, pole mul teada, kuna töötasin mehhaanik-motoristina.
Kell 6 hommikul oli äratus korrapidaja vile peale, kella 6.00 – 8.00 hommikune tualett, hommikusöök ja valmistumine õppusteks, kas olid ka hommikuvõimlemine – ei tea, seejärel hommikune loendus. Kell 8.00 – 12.00 – õppimine klassides õppehoones, 12.00 – 13.30 või 14.00 – lõuna, seejärel kuni kella 16.00 sportlikud tegevused mere kaldal või mereasjandus, seejärel umbes kaks tundi õppust, edasi relvade puhastamine, siis tualett, õhtusöök, isiklik aeg ja 22.00 – öörahu.
Täpset tunniplaani ei tea, kuid see on mulle teada isiklikest vaatlustest. Klassi-, rivi-, taktika- ja muid õppusi ei viidud alati läbi samadel aegadel, need vaheldusid. Kooli režiim oli järgmine. Luurekooli õppurite jaoks kehtis sõjaväeline distsipliin ja sisekord, mille järgimine ja täitmine oli kohustuslik ja mille rikkumises süüdistatavaid kursante karistati kooli juhtkonna poolt distsiplinaarkaristustega: arestidega arestimajas. Missugused karistused veel olid, ei tea. Kõik agendid kandsid nii koolis kui ka lühiajalistel puhkustel, mis toimusid puhkepäevadel, saksa mereväe vormi, millist kandis ka rannakaitse.
Koolis õppinud agendid, kes ei rikkunud sõjaväelist distsipliini ja sisekorda, ja kes olid vabad sisetoimkonnast, said lühiajalist puhkust, milleks andis loa ja millele kirjutas alla kooli komandant kapten Kaasik. Neid puhkusi anti tähtajaga: laupäeva õhtust esmaspäeva hommikuni. Missuguseid isiklikke vajadusi ja põhjusi võttis kooli komandant arvesse, lubades neid lühiajalisele puhkusele, ei tea. Peale selle tegelesid agendid vabal ajal oma pesu pesemisega ja teiste isiklike olmeliste tegevustega.
Diversandid
See on õigus, et nn. "pättustega" hakkama saanute hulgast värvati, sest minugi isal tuli sakste all kinni istuda, sest olid ühes kõrtsi kakluses- teiste eesti poistega- ülbetel saksmannidel näod üles löönud, mille tagajärjel kutsuti välja nn. ketikoerad ja nad areteeriti. Kuna minu isa oli esheloni ülema asetäitja, siis tema puudumise tõttu esheloni ärasaatmine viibis, isa läks tribunali alla.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Kas see oli see kuulus Tallinnas toimunud kõrtsikaklus?man21 kirjutas:See on õigus, et nn. "pättustega" hakkama saanute hulgast värvati, sest minugi isal tuli sakste all kinni istuda, sest olid ühes kõrtsi kakluses- teiste eesti poistega- ülbetel saksmannidel näod üles löönud, mille tagajärjel kutsuti välja nn. ketikoerad ja nad areteeriti. Kuna minu isa oli esheloni ülema asetäitja, siis tema puudumise tõttu esheloni ärasaatmine viibis, isa läks tribunali alla.
Tegelikult oli neid "kuulsaid kõrtsikaklusi" õige mitu, kus eesti rindemehed lõid mõne Tallinna restorani sakslastest tühjaks. (Näiteks Kuldses Lõvis.) Põhilööjad, vähemalt memuaarides, olid puhkusele tulnud "Narvakad".
Lööminguid aga toimus ka mujal, näiteks Narva- Jõesuus, kus menupaigaks oli kohalik kuursaal ja üks kõvemaid taplejaid EKII ja EKI kavaler Männik.
Lööminguid aga toimus ka mujal, näiteks Narva- Jõesuus, kus menupaigaks oli kohalik kuursaal ja üks kõvemaid taplejaid EKII ja EKI kavaler Männik.
No ma enam ei mäleta, mis kõrtsis see toimus ja isa juba 22 aastat toonela mees. Igatahes koos olid eesti mehed nii mundris kui ka ilma aga põhiliseks, mis neid ühendas oli sport. Minu isa oli Eesti meister poksis 1940 ja 1939 oli hõbe. Lööming oli vist saksa meremeestega aga päris kindel ei ole. Isasle anti kuus kuud esheloni õigeaekse mitteväljasaatmise eest (ta oli siis välisandarmeerija pogris ) ja viis kuud kohtu solvamise eest. Ta ütles mõned eestikeelsed arvamused kohtuniku ja kogu suure saksa rahva kohta aga kohtuniku raisk oli baltisakslane ja sai kõik aru.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist