13
Filmi Waterloo võtted toimusid Užgorodi lähedal 1969. või 1979. aastal, režissööriks tuntud Bondartšuk. Massistseenides osalesid põhiliselt Mukatševo diviisi sõdurid, kellest enamus oli nekrutiks võetud Allahi maadelt, riietatud erinevatesse Napoleoni-aegsetesse univormidesse. Soldateid oli mitu tuhat, Bondartšuk taotles tõepärasust, „et usutaks”, ja seetõttu ei säästnud duubliteks filmi ega sõdureid. Tegevus toimus suve haripunktis. Palavus, ja loomulikult sõdurite massiline kogunemine meeldis isegi düsenteeriakepikesele, mida soldatid ei jätnud kasutamata, isegi kõhulahtisuse puudumisel, et vältida Meistri väsitavaid duubleid.
Pärast seda, kui kepike oli võitnud inimeste hävitamise võistluse, võrreldes sõdivate pooltega, anti sõjaväeline käsk meditsiiniteenistusele, mis kindlustas maksimaalse sõdurite arvu võtetel, anda soldatitele vabastus võtetelt kõhulahtisuse kaebuste korral ainult pärast rektaalset – visuaalset sigmasoole ja pärasoole uuringut, silmaga nähtavate düsenteeriale viitavate muutuste esinemisel. Asjasse mittepühendatuile: rektoskoop on kahe sõrme jämedune sisemise valgusallikaga nikeldatud toru, mis torgatakse sõduri pärakusse ja viiakse 15 – 30 cm sügavusele, uurides soole limaskesta. Rektoskoobi kasutamise mõte oli hirmutada loodreid, kes püüdsid võtetelt põhjuseta eemale hoida. Selle jaoks püstitati režissööride ja operaatorite platsile punase ristiga telk. Telgi ülem oli heasoovlik meditsiiniteenistuse major E. Viktor Matveitš oli terve päev heasüdamlik tänu pudelitäie unistuste „eluvee” omamisele ja oli seetõttu terve päev „elusatest elusaim”. Ja nii ilmus hommikul varsti peale ülalmainitud käsku majori juurde soldatikene, ajutine Nõukogude Armee sõduri kohusetäitja, ja toimub dialoog:
Major E: „Kullake, kas sa täna hommikul sittusid?”
Sõdur: „Ei mitte, seltsimeesh majora, ei valetanud, kõht falutab kõvasti!!!”
[Kes jagavad vene keelt, siis originaalis oli asi nii:]
[Ehk siis üks rääkis sittumisest ja teine valetamisest. Piirituse mõjul ja sõduri niru keeleoskuse tõttu tekkis arusaamatus; peale tõlkimist ei jäänud sellest just palju järele]Е: Голубчик, ты сегодня срал ?
В: Никак нет, таварисща майора, не врал, живот силно балит !!!
E: „Noh kullake, aja püksid maha ja lase siia laua peale käpuli.”
Seejärel oli pealtnägijate sõnul telgist kuulda karjatust ja vingumist, seejärel MÖIRGAMIST, siis ilmus nähtavale allalastud pükstega vinguv sõdur, värske tumepunase sinikaga üle mõlema kannika, kes kappas neljakäpukil telgist eemale, seejärel rektoskoobiga (vägev 60 cm toru) vehkiv major E, kittel vormi peal, rinnuni fekaalidega koos, meenutades seetõttu veidi pronksbüsti. Sarnasust suurendas uuringutelaua jäetud sirge joon. Major MÖIRGAS. Eristatavad olid ainult sõimusõnad, seejuures küllaltki selgelt. Seejärel toppis major pea rinnuni kloorilahusega nõusse, mis seisis telgi lähedal platsil ja hakkas mulle pinnale laskma. Õnneks nooremseersant, tsiviilelus velsker, taipas, et majori risk pimedaks jääda ületab märkimisväärselt riski sitaga läbi imbuda ja lükkas järsult nõu ümber. Nõu veeres koos majoriga kõrgendikult alla ja umbes 50 m pärast peatus. Tirinud majori jalgupidi nõust välja, kulus ülejäänud päev majori silmade päästmiseks. Bondartšuk naeris pisteteni, võtted jäeti ära, sõdurid saadeti telkidesse, hobused viidi latritesse. Aastat 15 hiljem kuulsin ma Moskvas seda lugu ühelt tuttavalt, kes kuulis, kuidas Bondartšuk seda ühel lauasistumisel rääkis.
Zil 131 pidurid kahte sorti, vanematel kaovad koos õhuga ka pidurid, uuemal nn kamazi süsteemil jooksevad õhu kadudes pidurid peale nagu normaalsetel autodel.
