www.militaar.net

"Prikaazid" ilmusid mäletamist mööda 28. märtsil ja 29. septembril. Kuskil kuu aja jooksul, mõnikord ka pikemal perioodil toimus siis võtmine, kojulaskmine aga enamasti alates maipühadest/oktoobripühadest. Nii oli vene armees üle 2 aasta teenimine pigem reegel kui erand.

Erandiks olid 1983 aasta kevadel/suvel võetud üliõpilased, keda hakati võtma alates jaanipäevast. Niipalju oli süsteem inimlik, vähemalt eestis, et I kursus lubati lõpetada. MInu esimine teenistuspäev oli vst 4. juuli ja koju sain 28 mail,seega 5 nädalat vähem kui aasta.

Ka mind lubati koju "kohe peale võidupüha", siis aga järgnesid polguõppused, peale mida pidin kohe saama, siis jäid paar demblit joomisega vahele ja kogu polgust ei läinud terve nädala keegi koju. Nii seal siis uimerdasin... Oma otsese komandöri hea tahe ei lugenud.

Vähesed mehed said kohe peale prikaazi koju.Ehk mõni tudeng ja meelehead ülemustele pakkunud tüübid.Seoses sellega tuleb meelde,kuidas ühe leeduka papa KPP-sse maandus,tuliuus'' Partner'' mootorsaag kaenlas.Õhtul jalutas pojaga raudteejaama poole aga juba ilma saeta.Enda teenistus algas 7.-dal novembril ja koju saabusin 22.detsembril.

Mina ei mäletagi oma teenistuse ajast juhtumeid, et oleks kohe peale "prikaazi" pääsenud. Selleks oleks pidanud väeose juhtide ees ikka väga erilised teened olema. Nagu öeldud, enamasti pääsesid parimad pühade paiku, seega rohkem kui kuu peale prikaazi. Meil igatahes oli demblite innustamiseks lause "pühadeks koju" täiesti käibel.
Probleemne oli kojusaamine headed spetsialistidel, nt. autojuhtidel, kes pidid endale väärilise asendaja leidma.
Tahtmata ennast kiita, olin ma siiski aasta jooksul ainuke töövõimeline"arvutaja" divisjonis ja kuigi utšebkast mehi tuli, siis leida kedafi, kellel nupp natukene nokiks ka oli väga raske. Eks seetõttu tegingi oma viimased lahinglaskmisega õppused kaasa veel mai keskel..

Teenin ise praegu aega ning kohe mittekuidagi ei saa asjast aru, mis te siin räägite. Mis te teisendasite aega kilomeetriteks vä?

Ise muidu arvutan hetkel lihtsalt päevi, aga ka protsente. Hetkel ootame me kõik siiski hoopiski teenistuse poole peale jõudmist, mis peaks juhtuma lähinädalatel.

mina teenisin meie "kallist kodumaad" aga Heratis,ca 6000 km vist,tra kevadise prikasiga pidin koju saama aga jõudsin päev peale jaani,mis ajas kõige rohkem närvi

söjaväe löpupoole teenisin sovetskis,kahurväe divisjonis-asus diviisistaabi vastas.söjaväkke läksin 2.nov. ja koju sain 15dets.enne tulekut sain 10 päeva,kuna läbisaamine roodukaga oli nugade peal.nii et poolteist kuud öle aja.

panen siis ka oma koordinaadid paika:

utšebka:

Otepaa, EN 26.4967
58.0583
Naro-Fominsk, RS 36.7167
55.3833
Miles: 428.42
Kilometers: 689.45
Bearing: SE

1,5 järgnevat aastat:

Otepaa, EN 26.4967
58.0583
Sverdlovsk, RS 60.6125
56.8575
Miles: 1256.24
Kilometers: 2021.66
Bearing: SE

siin näha ühest korralikust demblialbumist võetud prikaaz



nagu näha on on ilmunud 29.03.1984

2579 km, Tartu-Bakuu

No ja kui arvestada teenistusaja sisse veel ka muud "käimised" siis läheb tublisti üle kahe aasta.

Esimene minek oli 10 oktoober 85a. Siis istusin 8 päeva Tallinnas Lasnamäel kogunemispunktis aga ei midagi ja tulin tagasi. Siis kaks päeva pärast naasmist sain kohe uue kutse 19 novembriks. Siis istusin kaks nädalat (13 ja pool päeva) Lasnamäel. Jälle ei midagi. Kokku siis juba 22 päeva mis hakkab kalendrikuu mõõtu võtma ja on ~1/8 EV kaitseväes tavateenimise ajast. 19 november kirjutati ka sõjaväepilet välja (millegi pärast mitte 10 oktoobril)

Siis jäeti kevadeni rahule ja uus minek oli 17 mail 86a kell 6 hommikul.
lasnamäelt minema sain 21 mai hommikul ja väeosas olin 22 mai pealelõunat. 22 maist hakkas kehtima ametlik teenistusaeg (tempel sõjaväepiletis). Seega paneme veel viis päeva otsa ja saame 27 päeva "enne ametlikku teenistust"

Demblisse sain 6 juunil 88a tänu Vana Tallinna pudelile. Muidu oleks krt teab kui kaua kinni hoitud, sest vedasin tähtsaid staabiohvesid ja need ei julgenud uute, teenistusse tulnud vormelipilootidega meetritki sõita (pooled panid matsu juba pargist välja sõites ja teine pool piloote teiselpool väeosa väravaid)

Aga sügisese prizovi viimased "zalupad" läksid meil koju 30 detsembril + need, kes dembliakordi töid valmis ei jõudnud varem teha.

ennww kirjutas:Mina ei mäletagi oma teenistuse ajast juhtumeid, et oleks kohe peale "prikaazi" pääsenud. Selleks oleks pidanud väeose juhtide ees ikka väga erilised teened olema. Nagu öeldud, enamasti pääsesid parimad pühade paiku, seega rohkem kui kuu peale prikaazi. Meil igatahes oli demblite innustamiseks lause "pühadeks koju" täiesti käibel.
Probleemne oli kojusaamine headed spetsialistidel, nt. autojuhtidel, kes pidid endale väärilise asendaja leidma.
Tahtmata ennast kiita, olin ma siiski aasta jooksul ainuke töövõimeline"arvutaja" divisjonis ja kuigi utšebkast mehi tuli, siis leida kedafi, kellel nupp natukene nokiks ka oli väga raske. Eks seetõttu tegingi oma viimased lahinglaskmisega õppused kaasa veel mai keskel..

Mina pidin utšebkast saabuva nooremseersandist asendaja ära ootama ja talle tehnika üle andma. Järgmisel päeval, 6. nov. sain staabist dokumendid ja rühmakomandör pandi vastutama minu rongi peale istutamise eest. Terve õhtu enne rongiaega tegime leitnandi kodus aega parajaks (loe: manustasime jooke ja sõime). Olime ühevanused. Raha tal ei olnud, seega kogu menüü käis minu raha eest.

Minek12.12.1985 ,koju tulek 1.12.1987.Sõja-
väega sai asi lõetatud alles 1988 aasta
veebruaris.Siis sain oma 1300 rutsi kätte
hoiukassast.See päev oli õlu ikka õige
magus.

linnulennult oli kuus ööpäeva rongiga, kusjuures Termezist oli Moskvani kiirrong mida sõduripilet ei katnud, pealik maksis vahe kinni ! ja nii kaks korda, puhkusele ja demblisse! puhkusele tulles isegi veits pikemalt, ca pool ööpäeva, ei saanud ju Moskvast Tallinna rongile piletit kuna kohti polnud; aga panin hoopis kiirrongiga Piiterisse ja sealt Tallinna poole! tagasi lennukiga oli veits alla ööpäeva, ümberistumisega Taschkendis. kui Taschkendist oleks rongiga Termezi edasi läinud siis kaks ööpäeva; ja nii meid nekruteid alguses sinna viidigi, kroonu kuludega muidugi! puhkuselt tagasi tulin siis maksin omast taskust 72 rutsi juurde "Aeroflotile" et lennukiga termezi saada, ja sellega võitsin ikka palju, olin kodus puhkusel 21 päeva. alustasin oma kolgata teed 22.04.1985 hommikul varakult Rataskaevu tänavalt ja koju laekusin 23.06.1987 peale lõunat. ja see kroonusse minek väärib täitsa eraldi teemat, sest sinna pääsesin alles kolmandal katsel, aasta peale esimest katset, seega Lasnamäel olin nagu stammkunde!!! järelikult olin ikka kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist keda kuskile augutäiteks ka toppima ei hakatud vaid saadeti peale väikest laagerdumist koju tagasi

Arvan, et kroonumineku katsete arvu poolest olen ma vist konkurentsitult esimene: 16(loe kuusteist) ebaõnnestunud ja 1 õnnestunud katse. Esimesed kaksteist korda saadeti mind kohe hommikul sõjakomissariaadi ukselt koju tagasi, kolmel korral saadeti Lasnamäelt tagasi ja ühel korral läks kutsealuseid vedanud buss täpselt Viitna poe ees katki. Bussijuht käis helistamas ning lubati uus buss saata. Istume siis seal bussis, ühel hetkel avastasime, et poe kõrval olev baar on oma uksed lahti teinud. Tahaks kangesti kõrtsu, sest kaasasolnud kraam oli otsa saanud. Hakkasime siis saatjaks olnud ohvitserile peale käima, et kõht on tühi ja süüa tahaks sest lõuna aeg juba käes. Ohvitser lõpuks lubas aga siis selgus, et kõigil oli järsku raha otsa saanud:) Käis siis ohvitser helistamas ja tuli tagasi teatega, et sõjakomissariaat maksab meie toidu eest. Tormasime kõik baari, ohvitser oli kõige viimane. Oleks te tema nägu näinud, kui ta avastas, et iga mees on toidu kõrvale vähemalt kolm kannu õlut võtnud... Istusime seal kõrtsus õhtu kelle poole kaheksani, alles siis tuli Rakverest asendusbuss meile järele. Ilmselt olime Lasnamäele lootusetult hiljaks jäänud ja nii viidi meid kõiki Rakverre tagasi lasti sõjakomissariaadi juures lahti ja kästi uut kutset ootama jääda.