www.militaar.net

Meil toimus ümberrelvastumine 1987 ja pigem aasta lõpupoole (täpse kuupäeva saab sõjaväepiletist järgi vaadata)
Sellega seoses mäletan ähmaselt et seletati midagi teemal et 5,45mm AK-74 tunnistati Afgaanis perspektiivituks kuid meile käib küll. Neile seal kas anti jälle AKM-d või proovis igaüks ise selle kuskit hankida. Perspektiivitu sellepärast et kuuli raskuskese olla vales kohas ja igasuguseid eriskummalisi rikoshette tuleb ette. Ühtlasi mainiti, et ärge sellega metsalahingut pidama hakake, puudelt põrkuv kuul võib iseendale täpselt kukla taha tulla.

Me mingit partisanisõda ette ei võtnudki ja enamgi veel. Mumeelest ei tulistatud neist ühtegi lasku ja minust jäid relvakappi sellisena kui tehasest tulid. Kui viimasel poolaastal veel mingi laskeharjutus oli siis kasutati karauulimeeste vanu nuiasid. Pihta nendega nagunii kuhugi ei saanud aga ega see polnudki üldse esmatähtis.

Kulibin kirjutas:Vabandust nüüd, et solgin teemat aga kas olen ainuke NA-s teeninu kes pole ainsatki pauku Kalashist teinud ? Olen lasknud Simonovi karabinist õlaliigese paigastnihkumiseni ja mäletamatu koguse aga vot kurat, Kalashist pole kroonus lasknud. Mul vedeles tööriistasahtlis üks PM, tabelnaja, isegi sellest ei teinud ainsatki pauku ja ei kandnud seda kunagi kaasas. Kui tuli aeg tagastada kroonu vara siis oli veidi vaja puhastada teist, poleks vist vastu võetud sellise veidi roosteplekilisena ja mul polnud huvi kroonuvara kinni maksta 80 rubla ulatuses mida see vigur tollajal maksis.

vastasin sellele küsimusele omas "nurgas".

lugupidamisega

Frantzus

Teenisin PVO lennuväes,valveroodus.Relvaks oli SKS.Vedasin Simonovi seljas kaks aastat,iga päev.Ametlikult sain teha 6 pauku.Vist oli enne vande andmist.Kolm proovilasku ja kolm mida arvestati.Korra käidi veel tiirus aga mina mingil põhjusel sinna ei sattunud.Tüübid,kes pidid valmis olema iga päev seda relva vajadusel kasutama said teha kahe aasta jooksul 6 lasku.

meie "eliitväeosa" sõdurid oli karauulis ainult kahe padruniga karabiinis, arvatavasti ikka selleks et minimeerida kaotusi elavjõus kui keegi ära pöörab!? täägi kohta ei mäleta kas püssimeestel neid üldse oli, ilma püssita pääslavalvuril oli küll tääk vööpeal, samas magamiskoha dnevalnõil-sööklaabilisel polnud sedagi vaid ainult punane käeside.

Karauulis kolm magasini (3×30), relvaks AKM + tääk, karauulihoones veel raudkast 15 000 padruni ja kahe F-1ga per kärss.

Lemet kirjutas:Karauulis kolm magasini (3×30), relvaks AKM + tääk, karauulihoones veel raudkast 15 000 padruni ja kahe F-1ga per kärss.

no see ikka tõsine raskerelvastus; termezis käis käis meie karauul ainult kahe täismagasini ja täägiga postil, mis karaulkas veel varuks oli ei tea aga mingeid kaste nad sinna ikka vedasid kahevahel kui vahetus algas. ise trehvasin sinna põgusaks hetkeks kui juba dembel olin, ja siis ka mitte oma vabast tahtest vaid ikka püssimeeste vahel...

frantzus kirjutas:

Lemet kirjutas:Karauulis kolm magasini (3×30), relvaks AKM + tääk, karauulihoones veel raudkast 15 000 padruni ja kahe F-1ga per kärss.

no see ikka tõsine raskerelvastus; termezis käis käis meie karauul ainult kahe täismagasini ja täägiga postil, mis karaulkas veel varuks oli ei tea aga mingeid kaste nad sinna ikka vedasid kahevahel kui vahetus algas. ise trehvasin sinna põgusaks hetkeks kui juba dembel olin, ja siis ka mitte oma vabast tahtest vaid ikka püssimeeste vahel...

Ihukaitse?

See karauulihoones paiknev kogus oli ju lausa UGKSis kirjas. Ja seda ei veetud sealt kuhugi. Iga uus natškar avas vahetuse ajal kaane, luges tsingid-sidrunid üle ja pitseeris kasti uuesti kinni.

meie vennad tassisid omi "tzinke" kui vahetus algas, ja nii iga õhtu kui karaulka poole järgmine vahetus suundus. täpsustada seda teemat kahjuks ei oska, ainult niipalju et vahtkond roteerus iga päev 2. ja 3. roodu vahel. võibolla oli miski NZ pidevalt karaulka tabelis , aga padrunikastidega nad edasi-tagasi liikusid kui vahetus toimus...

Dr.Sci kirjutas:

frantzus kirjutas:

Lemet kirjutas:Karauulis kolm magasini (3×30), relvaks AKM + tääk, karauulihoones veel raudkast 15 000 padruni ja kahe F-1ga per kärss.

no see ikka tõsine raskerelvastus; termezis käis käis meie karauul ainult kahe täismagasini ja täägiga postil, mis karaulkas veel varuks oli ei tea aga mingeid kaste nad sinna ikka vedasid kahevahel kui vahetus algas. ise trehvasin sinna põgusaks hetkeks kui juba dembel olin, ja siis ka mitte oma vabast tahtest vaid ikka püssimeeste vahel...

Ihukaitse?

loodetavasti jõuan ükskord ka selle aktsioonini oma kribamisega..., aga tähelepanek ei ole tõest eriti kaugel

AKSU oli üks sellime huvitav püstolkuulipilduja , meil olid uued kasutamata , ilmselt toimisid aga keegi neid kunagi laskmiseks ei kasutanud , karauulis käidi nendega küll

Meil oli kaasas kolm kiirlaadimis liistu,ehk siis 30 padrunit.Igas karauulis oli puutumatu tagavara kast,kus pidid sees olema padrunid ja granaadid.Kast oli pitseeritud lakipitseriga ja karauuli üleandmisel sisu kunagi ei kontrollitud.Meil oli kolm karauuli hoonet,1.suurem, kus oli 6 posti ja ülemaks prapor. Ja 2 väikest,kus oli üks post mida valvas 3 tunnimeest ja seersandist karauuli ülem.Ühes sellises väikses muukis üks nupumees selle kasti lahti,lihtsalt lõi hingede tihvtid välja,pitsat ilusasti terve.Kastis oli tsink padruneid aga mitte ühtegi granaati.Võimalik,et ta ei olnud esimene,kes selle kasti kallal käis.Karabiin oli ikka täägiga,mille postile asudes üles keerasid.Tääk oli heast materjalist.Üks tegelane viskas lahtise täägiga karabiini nagu oda männi tüvesse kinni.Karabiin täägi otsas paindus peaaegu maani aga puruks ei läinud ja mäletamist mööda oli pärast enam vähem sirge.

AKM-i tääk oli küll ilgelt sandist materialist ehk ülekarastatud. . Meil kukkus üks tüüp talvel libedaga karauulis selga peale ja toru otsas olev tääk krõpsti pooleks nagu makaron. Päris suur jama tuli sellest ja alguses taheti et ta täägi kinni maksaks. Hind oli ka selline, et vabaduses oleks niisuguse raha eest vist mootoratta saanud ja ma ei tea kust see number üldse võeti. Pärast pani roodukomandör õla alla ja kaks tääki kas varastati kõrvalt Moskva-Minski diviisist või vahetati varastatud konservide vastu. Selles plaanis vahet pole ja minust jäi üks veel mustadeks päevadeks varuks

Meil murti neid tääke karauilis mitu pooleks lihtsalt puusse loopimisega, õrn koht oli auk teras.

Relvade hoidmisega oli meil asi hull.Pilt,kus tunnimehe vahetamise ajal lendas Urali plekkkasti kõigepealt karabiin siis läbikülmunud ja vanduv tunnimees oli üsna tavaline.Enda relva püüdsin hoida kas või selle pärast,et äkki läheb kunagi oma oma kalli naha päästmiseks vaja.Aga koos oli muidugi selline issanda loomaaed,et kui ise poleks näinud ega siis ei usuks.