NL väeosade numbrid, asukohad

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Vasta
Jüri

NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas Jüri »

Tekkis pöörane idee: panna kokku atlas eestlaste teenistuskohtadest endise NL relvajõududes. Olen üle 20 aasta kogunud NL väeosarekvisiite ja saaksin kokku üsna mahuka teose juba olemasolevast materjalist, ent hea oleks igale väeosale lisada ka mõne seal teeninu kommentaare. Kuivad numbrid-nimed üksi ju enamikku inimesi ei huvita.

Kas leidub kedagi, kes oleks nõus oma mälestusi jagama? Et seda välja selgitada, panengi siia üles sellise teema.

Niisiis, kui keegi viitsib ja raatsib, võiks siia kirjutada järgmisi andmeid:

1) Väeosa number, tegelik nimetus (viimane kasvõi ligikaudselt, sest täpne nimetus oli salastatud ning ajateenijad seda enamasti ei teadnud); allüksuse litter ja nimetus (suurema väeosa puhul)

2) Väeosa postiaadress (sidejaoskond), tegelik asukoht

3) Alluvus

4) Väeosas teenimise ajavahemik

5) Mälestusi või muud märkimisväärset väeosa kohta

6) soovi korral ka kontaktaadress (e-mail vms) või nimi

Andmeid võib saata ka meiliaadressile jyri888@hot.ee .

Tänan ette kõiki, kes vaevuvad kaasa lööma!
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Voennõi tsast (sõjaväeosa) 54952 - bataljon obespetseije (teeninduspataljon). Kuulus lennuväepolku nimetusega Odelnõi Aviatsionnõi Polk PVO Istrebitelei-Perehvatsikov. Tõlkes oleks Üksik õhukaitse Hävituslennukite Polk. Asukoht Baranovitsi, Valgevene. Teenistusaastad 1982-84. Tehnika - kolm eskadrilli MIG-25 lennukeid. Teeninduspataljonis kolm roodu - valverood, autorood ja aerodroomirood. Siderood oli otse alluvusega polgu staabile.
Meie polk kandis küll lennuväe mundrit kuid allus PVO-le (Protivovozdusnaja oborona), kes kandsid musti paguneid.
Põhiliseks lahingülesandeks oli USA luurelennukite SR-71 jälgimine. Need lennukid tegid luurelende mööda NSVL riigipiiri, mis kulges mööda Balti merd. Tavaliselt teatati kui Inglismaalt lennuk startis, siis panid korrapidaja lüli (kolm lennukit) mehed lennuülikonnad selga ja ootasid kuni tuli käsk startida. Kuna Ameeriklane lendas piirist väljaspool 5 - 50 meetrit ja kõrgusel 17 -22 km, siis läksid hävitajad neile täitsa lähedale. Tagasi tulles ütlesid lendurid tavaliselt milline ameeriklane täna oli, sest neid juba tunti nägupidi. Üks oli neeger ja selle tulekut oodati alati. SR-71 ei omanud relvastust, kuid selle eest väga head luuretehnikat. Lennuk tuli alla lasta kui ta ületas piiri üle 15 meetri.
Mig-25 kiiruseks oli 3 helikiirust ja lennulagi seal kus lõppes hapnik. Kõigi aegade kõige võimsamate mootoritega hävituslennuk.
Kirjutaja

Postitus Postitas Kirjutaja »

1) S/o 07032 -- seniitraketibrigaad (zenitnaja raketnaja brigada) (nt kirjas vanemaile ei tohtinud nimetada, et on brigaad, ammugi siis veel raketi-, tuli öelda: artilleriiskaja tšast, divisjoni asemel podrazdelenije jne);

07032-A oli AKP ehk avtomatizirovannõi komandnõi punkt
07032-V oli autorood; oli ka siderood, santšast, perioodiliselt ka "karantiin" ja "dopodgotovka voditelei" ( 07032-Štš )

2) Lida-4 , Grodno oblast, Valgevene; asukoht Severnõi Gorodok (linna põhjaserval), samas linnakus asus ka strateegiliste raketivägede diviisi juhatus (ja võib-olla ka polk) ja väike topograafiaväeosa

Muide -- lennuväelased asusid nn Južnõi Gorodokis

3) Allus Baranovitši õhukaitsekorpusele (nii et olen Arensburgeri kolleeg teatud mõttes!)

4) 1978-80

5) Kuna ma teenisin autojuhina, siis salajasest eritehnikast ja brigaadi lahinguülesandest suurt midagi ei tea. Sain sõita nn E-kategooria autodega (ZiL-131V + haagised, poolhaagised -- nt S-75 kompleksi raketiveohaagised, raadiotehnikakabiinid jne), omades BC-kat. juhiluba, samuti olla õppesõiduinstruktor, milleks tsiviilis oleks samuti n+1 dokustaati vaja olnud. Isegi üks auto (ZiL-157) tuli uudismaa jaoks varemetest kokku panna (Berjoza linnas asunud 143. ARM-is e autorem-töökojas), millega küll vilja koristama ei õnnestunud minna, sest masinate peale pandi "partisanid". Lubati küll, et ise saate minna, ent see oli ilmselt peibutuseks, et poisid paremini masinaid remondiksid. Küll aga sain kahel korral käia polügonil: ühe korra Ašulukis ja teise Kap.Jar'is. Nägin ära nii suvise kui talvise Kaspia kõrbe. Kap.Jar'is tahtis väeosa komandör mult load ära võtta, sest sõidutasin üht majoriraiska mitmekümne km kaugusele Stepnojesse viina järele. Ega mina teadnud, kuhu ta sõita tahab, ja polnud minu asigi... Seal olid naljakad lubatähed -- minu omal oli näiteks templiga löödud oravapilt ja veel paar samalaadset; sellest templikesest sõltus, millisesse tsooni sind sisse lasti. Nägin ka selle ära, kuidas osa ohvitseriperesid polügonilinnakus elasid -- suur spordisaal või kasarmu oli baikatekkidega "korteriteks" eraldatud...
Jüri

Arensburgerile

Postitus Postitas Jüri »

Kas Sa oskad oma väeosa ja võib-olla veel muidki objekte selle kaarditüki peal näidata? Kas see asus kaugpommitajatega samal lennuväljal?

Pilt
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Baranovitsis oli üks suur lennuväli. Seal asus Kaugpommitajate TU-22 polk. Oli ka eraldi salajane väeosa kus hoiti tuumapeadega tiibrakette, millised kinnitati vajadusel TU-22 kõhu alla. Teiseks oli seal meie polk MIG-25 ja kolmandaks kasutas lennuvälja kõrval asuv "Aviozavod" - lennukite kap-remondi tehas, mis sel ajal oli spetsialiseerunud SU-17 remondiks. Saime tihti näha ka võõrastes mundrites lendureid sõbralikest riikidest, kes oma lennukid Baranovitsi remonti tõid.
Baranovitsi oli tõeline sõjaväe linn. Kuna mul õnnestus pool aastat sõidutada "uazikuga" garnisoni prokuröri, siis sain tuttavaks kõikide väeosadega.
Garnisoni kuulus peale lennuväelaste veel õhutõrjeraketiväe üksused. Oli statsionaarseid komplekse, kuid ka division väga moodsaid lintmasinatel baseeruvaid mobiilseid komplekse.
Oli üks tankipolk, tol ajal ei olnud nende tankipark just viimane sõna.
Oli ka üks ehitusvägede polk
Lennuvälja kõrval asus sisevägede, "BB"-laste, polk. Seal oli neil ka "utsebka" - õppekeskus.
malox
Liige
Postitusi: 242
Liitunud: 11 Apr, 2004 19:25
Kontakt:

Nursi raketibaas

Postitus Postitas malox »

Tere tean natukene Nursi raketibaasist, mis ehitati aastatel 1959-1960 Võru ligidale Keretu soo külje alla. Praegu on baas Eesti Kaitseväe käsutuses ning seal viiakse läbi õppusi. Veneajal hoiti seal tuumarakette ning vajadusel ka lasti. Baasi üld pindala on 270ha.
Kas keegi oskab sellest baasist midagi rohkemat rääkida?
Kasutaja avatar
alo
Liige
Postitusi: 390
Liitunud: 23 Dets, 2003 9:41
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Nursi raketibaas

Postitus Postitas alo »

Veneajal hoiti seal tuumarakette ning vajadusel ka lasti. Baasi üld pindala on 270ha.
Kas keegi oskab sellest baasist midagi rohkemat rääkida?
Julgeks kahelda väites, et Nursis tuumarakette lasti.. :)

Alo
malox
Liige
Postitusi: 242
Liitunud: 11 Apr, 2004 19:25
Kontakt:

vot nii

Postitus Postitas malox »

Aga juhuslikult lendas sealt õnnetuse käigus 1 pomm zevrnaja zemljale. Ja pealegi telekas näitas neid raketialuseid kus olid tuumapommid ning mingi teadja rääkisasjast.
Kasutaja avatar
alo
Liige
Postitusi: 390
Liitunud: 23 Dets, 2003 9:41
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: vot nii

Postitus Postitas alo »

ER kirjutas:Aga juhuslikult lendas sealt õnnetuse käigus 1 pomm zevrnaja zemljale. Ja pealegi telekas näitas neid raketialuseid kus olid tuumapommid ning mingi teadja rääkisasjast.
Räägid ehk lähemalt?

Alo
malox
Liige
Postitusi: 242
Liitunud: 11 Apr, 2004 19:25
Kontakt:

Nursipalu baas

Postitus Postitas malox »

hmm...kanal 2-hes subbotejas n2itas selle baasikohta mingit tutvustust.
Seda on võimalik näha http://www.tv.ee/
UnterKroon
Liige
Postitusi: 220
Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:15
Asukoht: Dorpat/Estland
Kontakt:

Postitus Postitas UnterKroon »

Ühe raketi nad ikka teele läkitasid 8)
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

UnterKroon kirjutas:Ühe raketi nad ikka teele läkitasid 8)
Noh see yks rakett oli 6nnetus, aga nad võisid teha ju ka katseid.
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Siin on läinud suuremaks diskussiooniks kunagi Eestis asunud raketivägede üle. Loomulikult on sellisel puhul tähelepanu all Võru. Kuid keegi ei vaata antud küsimuse juures õhutõrje raketivägesid. Ärge unustage, et õhutõrjerakett on väga lai mõiste. Eesti oli sel ajal kaitstud väga tugevate õhutõrje üksuste poolt ja 80-nendate alguses olid siin relvastuses tol ajal ülimoodsad ja ülivõimsad nn. 200-sed kompleksid. Need olid oma mõõtmetelt ülisuured õhutõrjeraketid, millised olid ette nähtud tuumalõhkepeadega varustamiseks. Seda nad Eestis ka olid. Raketti võis kasutada nii õhutõrjeraketina suuremate lennuüksuste vastu, kui ka lähi- või keskmaaraketina. Eestis loeti nende üheks võimalikuks kasutusviisiks ka võitlust vaenlase laevastikuga Läänemerel.
200-sed kompleksid olid üleval Saaremaal Dejevo raketibaasis Karujärve lähedal, Keila-Joal ja vist ka Tapal.
Nende tõeliselt suurte rakettidega tehti ka proovilaskmisi (loomulikult ilma lõhkepeadeta) ja juhtus ka õnnetusi. Näiteks 1981 aastal läks üks rakett Keila-Joal tehnilise hoolde ajal lendu võttes ühes ka ühe teh. hoolet teinud ohvitseri. Tundub nõukogude Münhausenina. Imena tundub aga see, et mees pudises raketi seljast veel baasi territooriumil maha ja jäi veel ellugi. Kehvemini läks aga neljal sõduril, kes asusid stardi hetkel raketi düüside juures. Kõik said üliraskeid põletusi, mille tagajärjel kaks neist surid. Rakett ise ka mingit tõelist lahinglendu ei sooritavud, vaid prantsatas lähedal asuvas metsas maha.
Kasutaja avatar
alo
Liige
Postitusi: 390
Liitunud: 23 Dets, 2003 9:41
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Postitus Postitas alo »

Arensburger kirjutas: Nende tõeliselt suurte rakettidega tehti ka proovilaskmisi (loomulikult ilma lõhkepeadeta) ja juhtus ka õnnetusi. Näiteks 1981 aastal läks üks rakett
Mis peremehed arvavad, NA (ehk ka muude vägede) kurioossemad õnnetused-apsakad vääriks ehk lausa omaette teemat?

Alo
Külaline

NSVL lõpp

Postitus Postitas Külaline »

Juhan Treumuth. 1989. kevad ... sügis VDV "udšebka" Gaišiadoris (Leedu) üksik sapööri- pataljon (11931). 1989 sügis ... 1991 kevad Reasani kõrgema õhudesantkooli "väljaõppe tagamise pataljon". Insenerirood (ei tea kas peaks selliste asjade puhul kasutama sõna kompanii või mitte!?) alates kevad 1990 sapöörirühma ülema asetäitja - "imiteerivate õhkulaskmiste" jao ülem - seersandi auastmes. Põhiline eesmärk oli õppeprotsessi sees (kursantide väljaõpe; neid oli 4*4 roodu = polk/rügement) olevatel väliõppusetel (osales tavaliselt lisaks ühele kursandipataljonile veel naabruses asuvate sarnaste asutuste - Reasani sõjaväeringkonnas; mille ülem oli "meie" kooli ülem ("kindral"); oli minu arvestuste kohaselt 5 kõrgemat sõjakooli; 5 jalaväediviisi; 8 ... 12 tankidiviisi, -brigaadi või -üksikpolku;+ muud; suurematel nn "manöövritel" ~ 4 ... 6 korda rohkem) tagada imiteeriva tule puhul plahatused. Jaoülemanea pidin tagama nn "mineeritud sildade" "õhkulaskmise" kui keegi seda proovib ületada. Kui veel midagi teada tahad sea aga küsimused ritta...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline