NL väeosade numbrid, asukohad

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Vasta
Wiinanina
Uudistaja
Postitusi: 10
Liitunud: 27 Okt, 2011 22:37
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas Wiinanina »

kalleb kirjutas:huvitav mis väeliiki kuulusid pozanikud ehk tuletõrjujad , mäletan Kapustin Jaris oli spetsiaalne tuletõrjujate väeosa polügooni gorodokis , elu oli neil hea , polnaja massa , eks muidugi aegajalt sebisid ka natuke kui mõnd kindralit kohale oodata oli

Yldiselt oli tulet6rje sisevägede all.

Ja kui koju said siis probleem naabritele selgeks teha, et vange ei valvanud.
Kasutaja avatar
VanaUnt
Liige
Postitusi: 79
Liitunud: 27 Mai, 2010 12:57
Asukoht: Tartu, Tallinn
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas VanaUnt »

Seoses tsiviilkaitsevägedega, sai ise ka teenitud tsiviilkaitsevägedes 75-77. Esimene poolaasta Harkovi lähedal Merefas, õppepolk 42209, edasi saadeti Pensa oblastisse eraldiseisvasse pataljoni 41628, vaatasin neid numbreid vanast sõjaväepiletist. Sellel 76 aasta kevadel, kui oootasime suunamist, sai ka uuritud, kas kodule lähemal on tsiviilkaitse v'eosasid, siis oli ainult teada, et Jõhvis on väike pataljon, Pärnust polnud keegi midagi kuulnud. Kusjuures, meile öeldi, et seal Merefa õppepolgus olime meie esimesed eestlased üldse, kes sinna sattunud on, karauuli eesti poisse igastahes ei lubatud püssidega vehklema, selle eest Pensas sai igasugu tulirelvadest lastud nii palju, et peale sõjaväge oli kõigist relvadest villand. !977 aasta suvel oli ka mingi filmistuudio meil mitu nädalat, kes tegi mingit dok. filmi aatompommi lõhkamisest, milleks ehitasid nad suure traatidest seene, mis siis põlema pandi ja ka meie poisid jooksid mingi aeg mööda põldu ringi keemiakaitse ülikondades. Ise küll sellest osa ei võtnud, maalisin sel ajal väeosa klubile plakateid. Tsiviilkaitse õppepolk oli ka veel Tšeljabinskis, kust meile tuli pidevat täiendust keemiakaitsjate näol, poisid rääkisid, et seal oli ka täiesti kiiritatud polügoon, arvata võib, et Kurtšatovi labori omad, nagu poisid ise rääkisid, seal olevat surnud metsa ja kaevikuid, kus ikka mitukümmend röntgenit tunnis loendurid näitasid, igastahes seal polügoonil kõik jooksid ringi, Geigeri loendurid rinnal. Pensas muidu oli rahulik, tuletõrjujad ja sidemehed olid kogu aeg lahingvalves, kuna käidi ka tsiviilobjekte kustutamas.
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas Vilks »

N2409871 üksik kaugsidebataljon Taurai alevikus Taurage linnast 2 km Kaliningradi oblasti poole Leedus.
1,5 aastat 1978-1980.
Enne seda pool aastat Lätimaal Dobele 2. seerukoolis (väeosa numbri pean üles otsima) õppesõidu instruktor (mitteroomikmasinatel). Sai peaaegu kõikide tolle aja masinatega sõita. BTR-idega ainult proovida. Aga URAL, ZIL 131, GAZ-66 ja väikeste GAZ-ikute sõiduomadused said nii polügonil kui maanteel päris põhjalikult selgeks. Autodroomi raja rekord oli ZIL 131-ga veel pool aastat hiljem minu nimel. Seda kirjutas mulle üks seeru, kellele ma pulmadeks lasin kodust kolmveerand kasti Vana Tallinnat kuhugi Uuralitesse saata. Tore siberi poiss oli. Peale Vanaka eest raha saatis minu emale ka postipaki täie puhastatud seedripähkleid. Õppeväeosas dedovšinat ei olnud, kuna kõik olid noored ja kamandajateks ainult seerud. Mahv oli alguses küll kõva, aga talutav. Muidugi sai jalad rakku, kuna ei osanud partjankasid algul õieti mähkida. Meid oli 4 eestlast ja 3 eesti venelast seal autobatis. Saime suht hästi omavahel läbi. Ühel Paldiski vene poisil olid nii jämedad sääremarjad, et käis alguses 3 nädalat sussides ja oli igahommikusest 2 km jooksust vabastatud. Õmmeldi tema kirsavoidele 15 cm siilud vahele ja 3 kuu pärast oli 25 kg maha võtnud ning kangil sai ka juba paar korda lõua üles. Aga ta oli hea autojuht, nagu minagi isa süles lapsepõlves alustanu, diiselmootorite puhul oli ta prohv. Lätlasi ja leedukaid oli umbes samapalju. Lätakatega olid suhted väga head. Leedukad olid algusel natuke ülbed aga kui selgus, et meie ja lätlased saame autodega paremini hakkama, siis rahunesid maha ja hakkasid isegi nõu küsima. Musti oli vähe ja nende sohvrioskused olid alla igasugust taset (üks tunnistas ise, et batka ostis load "za 4 barana", see peaks vist eesti keeles 4 lammast olema.
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
donnervetter
Liige
Postitusi: 171
Liitunud: 28 Juun, 2007 21:36
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas donnervetter »

Wiinanina kirjutas:
kalleb kirjutas:huvitav mis väeliiki kuulusid pozanikud ehk tuletõrjujad , mäletan Kapustin Jaris oli spetsiaalne tuletõrjujate väeosa polügooni gorodokis , elu oli neil hea , polnaja massa , eks muidugi aegajalt sebisid ka natuke kui mõnd kindralit kohale oodata oli

Yldiselt oli tulet6rje sisevägede all.

Ja kui koju said siis probleem naabritele selgeks teha, et vange ei valvanud.

Kui tuletõrjekomando oli sisevägede üksuses, siis sisevägede alla, kui mereväe kaldaüksuses, siis mereväe alla jne.

NSVL ajal oli kutseline tuletõrje Siseministeeriumi alluvuses.
[i]Kui sa oled sattunud ihuüksi keset ääretut kõrbe ja sul on ainult pool liitrit vett, siis ära heida meelt.
Sul jätkub sellest elu lõpuni![/i]
Kasutaja avatar
VanaUnt
Liige
Postitusi: 79
Liitunud: 27 Mai, 2010 12:57
Asukoht: Tartu, Tallinn
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas VanaUnt »

Tsiviilkaitse vägede tuletõrjujad allusid Kaitseministeeriumile. Meie Eraldiseisval pataljonil oli ka ju tuletõrje rood, mis oli kõige suurem, siis oli keemikute rood ja kolmandaks meh. rood, lisaks veel side ja luurerühmad eraldiseisvad. Meie tuletõrjujad käisid ka tsiviilobjekte kustutamas, ainult sellega oli alati see häda, et loa minna kustutama pidi kinnitama okrugi staap, selle võrra alati peale abipalvet läks veel mingi veerand kuni poolteist tundi, kui tuletõrjeautod pargist välja kihutasid.
Meil oli jutt, et peale 73 aasta suuri turbapõlenguid Moskva ümbruses olevat tsiviilkaitse vägede tuletõrjele suuri investeeringuid tehtud ja rõhk pandud. Ka meil Pensa oblastis olid uued tuletõrje autod 76-77 aastal. Keemikud liikusid ikka vanade Zil 157 ja Gaz 51 autodega, siis tuletõrjel olid uued Uralid ja Zil-d kõik. Tehnikast rääkides oli ka millalgi mehhaniseeritud roodu hingekirjas Kirovets buldooser, mis mingi hetk T-100 buldooseri vastu. Mehhaniseeritud rood oli ka üldiselt varustatud uuema tehnikaga, kui keemikud. 70 aastate Kesk Venemaal olid tol ajal ainult kutselised tuletõrjujad Siseministeeriumi all, sõjaväestatud tuletõrjujad oli kõik Kaitseministeeriumi alluvuses ja nii palju, kui meie neid kohtasime, olid nad tsiviikaitse vägede omad. Hospitalis sai kohatud ka lennuvälja tuletõrjujaid, kes allusid õhuvägedele.
Kapral Karu
Moderaator
Postitusi: 1133
Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
Kontakt:

Re: Re:

Postitus Postitas Kapral Karu »

Dünn kirjutas:ülejäänud aja sidesõlmes, Uljanovkas (Sablino rtj) mõnikümmend kilomeetrit Kolpinost Moskva poole. Polgus räägiti, et kogu liidu peale on 6 tsiviilkaitsepolku. Kolpino, Kandalaksha ja nagu hiljem selgus ka Jõhvi. Nüüd siis neljas ka teada. Kandalakshat tean seepärast, et meilt saadeti suuremad pujäänikd sinna valgete karudega vennastuma. Mõni tuli DMBlisse minnes väeosast läbi. Lugesin selle teema läbi ja mõtlesin, et panen oma väeosade numbrid ka kirja aga võta näpust, ei mäleta muud kui sidesõlme oma algas 16...
Kas see sidesõlm oli siin http://wikimapia.org/#lang=en&lat=59.66 ... 6&z=16&m=b ?
Dünn
Uudistaja
Postitusi: 2
Liitunud: 14 Veebr, 2012 22:42
Asukoht: Anija vald
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas Dünn »

Just täpselt. Tundub, et on siiani aktiivses kasutuses. Võrgu platsi asemel on helikopteri maandumisplats?? Vanasti maandus kopter söökla taga tühermaal. Antenni väli on korralikult võssa kasvanud, seda niitsime kord suve jooksul. Kasarmu ümber on jälgitav keldri kontuur. Maa all kaks korrust. Täielik autonoomia 56 tundi. Ülemisel korrusel kommutaator, nõupidamiste ruum, saatjad ja ZAS. Alumine peaasjalikult tehniline. Akupark, avariigeneraatorid ja muu tarviline. Põhiline generaator on eraldi, selle punaka katusega (akumuljatornaja) all. Miski suur, ilmselt laeva diisel. Kui käima pandi oli külas vibra tunda. Kasarmu katusel olev eralduv nelinurk, kinosaali katuse aknad. Selle räästa alt oli vahva vaadata äikese ajal välgu mängu Popovka saatja, pildil nimetet Voice of Russia, antennide tõmmitsates. Siis kutsuti teda raadiojaam Rodina. Mingitel õppustel kasutati ka nende saatjaid. Olen seal ka korra sees käinud. Kui saatja töötas siis need kaks jahutuse basseini aurasid ka kuumal suvel...
Kutsuti kogu seda Sablino värki Leningradi metroo 5 distants. Vähemalt eraisikud olid niisugusesse kontorisse tööle vormistatud. Meil oli muidugi oma väeosa number. Väidetavalt kõik tõsisemaltvõetavad maa alused objektid olid metroo hingekirjas.
Ajasid pildiga hamba veriseks. Peab vanad albumid välja otsima ja asjad mis meeles kirja panema. Juhtus seal kahe aasta jooksul nii mõndagi. Arvestades, et väeosa koosnes 33 ajateeniast ja komandör oli vanemleitnant. Ainuke ohvitser väeosas, ülejäänud olid makaronnikud või praporid.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas kalleb »

http://wikimapia.org/#lang=en&lat=54.74 ... 8&z=16&m=b

siin baasis sai kunagi 1988 aasta sügisel paar päeva komandeeringus oldud , kõik raketimasinad veeti sinna ja käis nn . peredatsa tehniki , muidugi palju värki oli masinate pealt pihta pandud või maha äritud ning ega baasi tegelased niisama katkist või mittekomplektset masinat vastu võtta ei tahtnud , isegi igasugu zipid ehk tagavaraosad pidid komplektis olema

raketimasinad (kompleks Luna -M olid jutu järgi saadetud internatsionaalset kohust täitma Liibüasse , st , tsurkadele pähe määritud)
Kasutaja avatar
ibra
Liige
Postitusi: 59
Liitunud: 27 Sept, 2013 11:23
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas ibra »

http://wikimapia.org/#lang=en&lat=54.41 ... olgorukovo Siin Dolgorukovos oli raketnaja brigada 33812 ja tehnika oli kiviaegne. Ustanovkad olid 2P19 ja raketid 8K14. http://www.rc-panzerketten-forum.com/wb ... 2e32864e03
Viimati muutis ibra, 26 Dets, 2013 21:50, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
ibra
Liige
Postitusi: 59
Liitunud: 27 Sept, 2013 11:23
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas ibra »

http://wikimapia.org/#lang=en&lat=54.40 ... olgorukovo Siin aga oli mingi väeosa, kus olid ainult laskemoon ja relvad ja oli meie naabruses, ning ohvitserid kutsusid baasaks. Sealt pidime sõjaolukorra tõttu raketid saama. Jutud käisid, et seal pidi maa all rohkem olema ,kui maa peal. Selle paari aasta jooksul sai sealt kusokiga mingid korrad käidud, aga mina seal muud ei näinud, kui männimets ja üsna tihe teedevõrk. Kuskil platsil nägin ka tohutult konserveeritud kahureid. Isikkooseisu oli vist vähe paistis karauul ja mingid tuletõrje vahtkonnad.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas kalleb »

ibra kirjutas:http://wikimapia.org/#lang=en&lat=54.41 ... olgorukovo Siin Dolgorukovos oli raketnaja brigada 33812 ja tehnika oli kiviaegne. Ustanovkad olid 2P19 ja raketid 8K19. http://www.rc-panzerketten-forum.com/wb ... 2e32864e03
meil olid Kaliningradis ka samad raketid aga kompleks oli natuke teine , autod sellised suurte ratastega ZIL 135

Pilt
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas kalleb »

ibra kirjutas:http://wikimapia.org/#lang=en&lat=54.40 ... olgorukovo Siin aga oli mingi väeosa, kus olid ainult laskemoon ja relvad ja oli meie naabruses, ning ohvitserid kutsusid baasaks. Sealt pidime sõjaolukorra tõttu raketid saama. Jutud käisid, et seal pidi maa all rohkem olema ,kui maa peal. Selle paari aasta jooksul sai sealt kusokiga mingid korrad käidud, aga mina seal muud ei näinud, kui männimets ja üsna tihe teedevõrk. Kuskil platsil nägin ka tohutult konserveeritud kahureid. Isikkooseisu oli vist vähe paistis karauul ja mingid tuletõrje vahtkonnad.
ma arvan et see oli baza hraneniija , ühes sellises Kaliningradi omas olin kunagi paar päeva komandeeringus

sellistes baasides olid jah raketid nii õppe kui ka lahingu omad ja enne laskmisi käisid nad neid alati ära toomas , topeltkarauul pandi kohe rakettide juurde kui pargis olemas olid
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas Lemet »

Nende ratasmasinate pöördevõime oli tegelikult hämmastav. Mäletan, kui neid Zil-135i esimest korda meie praktiliselt auto laiustel ja 90-kraadistel tehnilise territooriumi teedel päris hoogsalt pööramas nägin. Esimene mõte oli, et kuhu, kurat...ja kes teid siit välja hakkab sikutama? :shock: Aga läbi läksid. Roolis olid küll mitte ajateenistujad, vaid praporid. Ja tempokalt liikuvad masinad, kuus tükki reas...mõjus vaatepilt oli.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
ibra
Liige
Postitusi: 59
Liitunud: 27 Sept, 2013 11:23
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas ibra »

Pilt Selliste Maz-537-tega veeti neid ustanovkasid. Väeosal oli kolm divisjoni ja igas divisjonis oli kolm batareid ja igal batareil oli selline Maz 537 ja ustanovka 2p19 Pilt Tol ajal oli see väga salajane, aga nagu ikka kohalikud ikka teadsid, aga raudteel pealelaadimine käis ikka öösiti ja presendi all. :) Mina sain ka lahinglaskmisel käia Kasastanis Kapustin Jar-is. Põrutasime raketi kuhugi sinna Volga deltasse. Tavaliselt sinna lahinglaskmisele oma teenistusaja jooksul ei satutud. Lahinglaskmised nende rakettidega oli suht harva.Talvised kuuajalised laagrid toimusid Domnovo metsas ja mingid muud õppused Dobrovolski poligoonil.Selle raketi juures oli palju askeldamist-igasugused õhu,okisliteli ja petrooli jne tankimised ja kaablite vedamised, mis olid igavesti suurte stepslitega. Arvutamised käisid siis vändaga Feliksitega. :lol: Võtsisliteleid oli meie batareis kolm meest ja üks oli veel kõrgharidusega. Zil 157 putka KP-is oli üks kast neid vändaga Felikseid täis- tagavaraks, kui mõni ära kooles. Ma ise mõtlesin tookord et ega sellise tehnikaga ikka suurt midagi ei tee kui raketi paikasaamiseks(kompleksi kruttimiseks) kulus vist kolmveerand tundi.Ma olin ise ka seal kui ma ei eksi vist 7-es number voditel-elektrik, kes pidi neid kaableid ühe teise elektrikuga vedama ja ühendama. Peale kahte aastat teenistust saadeti uudismaale ja kui tagasi väeossa tulin oli nn. kasutatud uus tehnika tulnud. Käisin pargis vaatamas ja vana oli minema viidud, ning divisjoni peale oli ainult üks ratastel ustanovka vist kahe kabiiniga, kuid võin ka eksida. Väeosa peale siis ainult 3 tükki või ? Raketti ei mäleta, kas oli Scud A või B. Ei tea kust ta toodi, aga ega eriti ei huvitanud ka, sest oli ka kohe DMB sõit.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: NL väeosade numbrid, asukohad

Postitus Postitas kalleb »

kas teie ajal lasid mingid tsurkad Dobrovolski polügoonil raketi koos stardiseadeldisega lendu ja põlesid ära ?

mingi kaabel olevat valesse kohta sisse surutud ja pajehhali

igaljuhul terve patarei oli gruz 200 - hukkus lahinguülesande täitmisel

Moskovsk-Minkskoje divizija oli vist
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist