akf Trolli märkus arvesse võetud, minu viga, tänud täpsustamise eest, mõtlesin jah "tabelrelva", vene keelt olen õppinud kuulmise järgi punaarmees, grammatikat ja kirjakeelt seal ei õpetatud, poliittunnis tohtisime ka õpiajal "nemetzkimi bukvami" konspekteerida
, ikka paras ooper oli! ega pole viimased 20 aastat praktikat ka olnud. aga tsekistidest eraldi peatükk plaanis, ja seda kahe mätta otsast. kriban edasi...
tutvusin siis autoga lähemalt, ja just koostekvaliteedi poole pealt, tehnilise poole pealt polnud ju uut midagi leiutatud juba aastaid sellele autole. auto alla ronida ei saanud, töötunked olid ju eelmises autos. üllatus oli muidugi positiivne, asi ikka korralikult kokku laotud. vana kolhoosnikuna juba lapsest saati kogemus vene tehnikaga, nii uute kui vanadega, teraviljakombainist adrani välja, ja see kogemus oli selline et ühegi tehase asjaga tööd teha ei saanud kohe ja korralikult, praktiliselt võeti uued asjad algosadeks ja laoti uuesti korralikult kokku, alles siis kannatas tööd teha, koostekvaliteet oli ikka väga niru. aga sõjaväe tehnika üllatas, juba siis kui uue Kamazi sain, et ei olegi polte haamriga sisse löödud jne. kuigi sõjaväe masinad tulid samast tehasest tsiviilautodega oli vahe suur. kas oli armee tehnikale juba algselt mingid teised tolerantsid ette nähtud koostamisel, või oli armeetehnikal eraldi TKO polkovnikutega eesotsas, igatahes paistis asi väga korralik olevat. võtsin võtmed kätte ja kontrollisin siit ja sealt, ripakil polnud miskit. nälg hakkas ka näpistama, vaja suund sööklale võtta, suurem summ peaks sealt juba väljas olema. privaatses seltskonnas lõuna, peakoka ja leivalõikajaga, sain isegi tükikese võid leiva pääle! igatahes tuju oli päris hea juba. ja kuna ma juba niikaugele olin tulnud siis hüppasin ka poest läbi, ikka tagaväravast! rabasin sealt neli limonaadi, paki barankasid ja filtriga suitsu; müüja-daame arvas et mu elu hakkab jälle vist paremaks minema ja lisas tatari vanasõna et" õhtu on ikka hommikust targem"! pudelid näppu ja barankakott kaenla alla, kilekotte ju tol ajal ei pakutud poes, ja parem oligi sest kui sõduril on käed hõivatud siis ei pea au ka andma kellegile
! tõttasin tagasi objektile, möödaminnes sain ka oma töötunked Kamazist kätte, seisis see valveauto koha peal uksed lahti, juht vist söömas. töökoja uks juba irvakil, järelikult mehed juba kohal, astusin sisse ja lajatasin limonaadid-barankad ja filtriga suitsupaki lauale; pidasime siis vabas õhkkonnas razvoodi! selgitasin siis poistele et millist abi ma vajan, otsese teema valiku jätsin nendele, et kes mida soovib teha. poisid jagasid omavahel ülesanded ära ja töö läks käima. kes tegeles numbritega, kes peeglivartega, kes vooderdas pagassi vildiga, kes salongi plafoonide ja kardinatega, igatahes töö läks käima. ise tõmbasin ka roobad selga ja sukeldusin auto alla koos sulasega, tema ülesandeks vedrud-kammitsad, ise tegelesin kardaanide-käigukastide pingutamisega ja pidurite kontrolliga( reguleerimisega). aeg läks kiirelt ja tegusalt, aga kõik vajalik sai enam-vähem kella kuueks tehtud, siis läks ju töökoda valve alla ja poiste päev läbi. peeglivarred valmis ja värvitud, numbrid valmis ja must värv ka peal, salongi valgustus ka olemas, kardin salongis jne. vahepeal käisin ka riidelao prappori jutul ära, vaja ju suvevorm ka saada. mölakas prappor, tsetseen rahvuselt, teda muidugi ei huvita et mul mundrit vaja, pealik pole temale käsku andnud jne. Aga ära tõin, "Vana Tallinna" hinnaga!
jätkan...
Niisugust püstolit oli vaja selleks et oleks nagu Felix Edmundovitshil. 
