kalleb kirjutas:Frantzus tuli kindlasti koju ja sõjaväepiletis oli auaste starshinaa - meil näiteks jagas pisar strojevoi tsastis igasugu auastmeid nii teenete kui ka ruublikute eest
no miks nii madalal arvamusel Frantzusist . no enam ausamalt saagi koju tulla kui Frantzus tuli; tulin mundris aga isegi paguneid polnud peal, paeltest rääkimata
kalleb kirjutas:Frantzus tuli kindlasti koju ja sõjaväepiletis oli auaste starshinaa - meil näiteks jagas pisar strojevoi tsastis igasugu auastmeid nii teenete kui ka ruublikute eest
no miks nii madalal arvamusel Frantzusist . no enam ausamalt saagi koju tulla kui Frantzus tuli; tulin mundris aga isegi paguneid polnud peal, paeltest rääkimata
Ma niisama tögan
Tsitotõje pagonõ- tsitaja sovest
parandan veits austet kaasfoorumlast kelle emakeel ei ole ilmselt vene keel nagu frantzusilgi:
puhtad pagunid=puhas südametunnistus
üldistada ei julge kuna olime eestlastest ainult kahekesi; frantzus sai suurema tüliga oma jefreitori paeltest lahti nädalaga, pealik õnneks oli abiks, isegi peale ei õmmelnud. ja rahaliselt kaotasin koheselt 5 rutsi kuus kuna kättemaksuks ei ennistatud frantzusi eelnevat ametikohta milleks oli "vanem autojuht" jefreitori palgaga 8 rutsi kuus. jefreitori paelu pressiti peale seoses ametikõrgendusega jaokomandöriks mis oli nooremseeru amet; aga olen sellest kirjutanud et see ametikoht kadus koos palga ja jefreitori paeltega mõne nädalaga! teisest eestlasest pole mõtet üldse rääkida, ta oli koguaeg noateral et üldse pagunid peal püsiks, ja teenis ikka võiduka lõpuni autojuhi ametis afgaani vahet kaarutades... Tutvusringkonnas pole ühtegi kes oleks koju tulnud ühe-kahe paelaga, ikka puhas pagun või kolm paela; ja juttude järgi oli nii mõnigi mees oma paeltest lahti saanud enne demblit teadlikult, nn "pattude" pärast. millegipärast häbeneti neid paelu. mõned rahvused õmblesid jah rongis enne oma teivasjaama lisapaelu juurde et kõvem mees välja näha külapiigade ees aga eestlased pigem häbenesid paelu, vähemalt nõukogude armee omi. paelte ostmisest ei tea midagi, pigem folkloor... Sõdurist staabi riviosakonna kirjutaja võis sõjaväepiletisse kirjutada mida iganes , aga sama sissekirjutus läks ka isiklikku ankeeti ja kinnitati mõlemil juhul väeosa templiga mis oli staabiülema seifis luku taga mitte "kirjaniku" taskus...
Paelte ostmine hakkas mu kogemuse järgi kuskilt roodukomandöri või suuremates väeosades rühmakomandöri tasemelt. Ta tegi kõrgemalseisvatele jõududele esildise et meie roodust peaks just niisugust sõjameest upitama ja troika koosseisus komandör-komissar-staabiülem kinnitas ära. Meile tuli utsebkast imevähe valmis seersante ja paelu jagati vastavalt vajadusele igale ettejuhtuvale. Ükskord isegi vahetult enne õhtust vahtkonna ülevõtmist sest ametikoha järgi pidi vahtkonna ülem või ülema abi olema vähemalt nooremseersant ja ühtegi vaba paelameest polnud.
See käis seersandi tasemeni, sealt edasi arenemine eeldas juba mingit käsiraha. Ukrainlastel oli alati probleem paeltega, nad oleks pigem end rongi alla heitnud kui puhaste pagunitega kodukülla naasnud. Me roodu autoriteet oli minust aasta vanem ja kui ma teenistusse jõudsin siis juba seersant. Vahetult enne kojuminekut saigi täiesti ametlikult starshinaks. No mumeelest kraapisid ta vanemad selleks kogu küla peki kokku ja keetsid talvekartulid gorilkaks ning saatsid otsustajatele. Troika oli täies koosseisus hohollid ja võtsid tänuga vastu selle pisku mis jumal andnud.
vanahalb kirjutas:Paelte ostmine hakkas mu kogemuse järgi kuskilt roodukomandöri või suuremates väeosades rühmakomandöri tasemelt. Ta tegi kõrgemalseisvatele jõududele esildise et meie roodust peaks just niisugust sõjameest upitama ja troika koosseisus komandör-komissar-staabiülem kinnitas ära. Meile tuli utsebkast imevähe valmis seersante ja paelu jagati vastavalt vajadusele igale ettejuhtuvale. Ükskord isegi vahetult enne õhtust vahtkonna ülevõtmist sest ametikoha järgi pidi vahtkonna ülem või ülema abi olema vähemalt nooremseersant ja ühtegi vaba paelameest polnud.
See käis seersandi tasemeni, sealt edasi arenemine eeldas juba mingit käsiraha. Ukrainlastel oli alati probleem paeltega, nad oleks pigem end rongi alla heitnud kui puhaste pagunitega kodukülla naasnud. Me roodu autoriteet oli minust aasta vanem ja kui ma teenistusse jõudsin siis juba seersant. Vahetult enne kojuminekut saigi täiesti ametlikult starshinaks. No mumeelest kraapisid ta vanemad selleks kogu küla peki kokku ja keetsid talvekartulid gorilkaks ning saatsid otsustajatele. Troika oli täies koosseisus hohollid ja võtsid tänuga vastu selle pisku mis jumal andnud.
täitsa loogiline, mingi staabikirjutaja täitis ainult sulepead ja sõjaväepiletit; asi kinnitati ikke kõvemate meeste poolt; kas ja kuipalju selle eest maksti on eraldi teema millest frantzus ei oska miskit tarka pajatada sest see oli allpool frantzusi mängumaad... , kui üldse oli... . vähemalt meie väeosas...
Väeosas, kus teenisin 1,5 aastat, mingit pagunite ostmist ei olnud. Vähemalt tehnilises roodus. Tulin sinna peale utšepkat ja seerud olid juba olemas. Olid käinud kuskil väljas seerude koolitusel. Minu ega ka järgmises naboris seerusid ei olnud. Aasta vähem teeninud naborist saadeti 1 või 2 seerude koolitusele. Mind ja teisi vanakesi nad loomulikult ei kamandanud. Meie narjaadi saatmist ka nende poolt ei olnud. Igapäevases elus seerud tulid ainult seerude koolituselt ja meil garnisonis seda polnud. Küll aga läksid osad lihtsõdurid kodu seerudena. Ametlikult. Ilmselt siis juba rongis hakkasid endale triipe pagunitele sättima.
Meil oli väeosa kirjutajal ehk pissaril kõik väeosa pitsatid (petsat) vabalt käes või siis võtmed kus seda hoiti ja ta lasi seal igasugustele tsurkadele enne demblit raha eest kas starsii serzandi või starsinaa sõjaväepiletisse sisse , mulle pakkus ka et davai huiaarim serzanta v vojennoi bilet - bezplatno - ma vastu et nu jevo nahhui ehk milleks mulle seda jama vaja on , ta ei saanud küll sellest hästi aru aga peale pressima ka ei hakanud
No tegelikult ka et milleks mulle sellist jama vaja oleks , mul oli sellest sõduripagunitestki villand
Kui natuke mõtiskleda siis akf kalleb variant et staabi kirjutaja auastmeid jagas võis täiesti reaalne olla. See oli siis vist eelviimane käskkiri kojuminejale. Viimane oli et arvatud reservi. Kirjutaja roll oli raha vastu võtta ja staabiülemaga õiglaselt ära jagada. Sest kuidas sa lähed staabiülema manu, higised rublad peos - seltsimees major, nii tahaks nooremseersandina koju minna, näete siin on kümme rubla, kõhu kõrvalt hoidsin kokku. Ei ole määrustikupärane. Kirjutaja oma positsioonilt lähenedes võis aga teha staabiülemale ettepaneku et on laekunud kümme rubla ja teile kui suure vaeva nägijale oleks sellest kaheksa kui üks tüüp pagunitele lõpetuseks ühe triibu juurde saab. Kojuminekute ajal oli staabis meeleolu juba nagunii samasugune kui Berliinis 1945 a maikuu esimesel nädalal. Juhtusid komandör-komissar ka arusaajad olema, lahendati see 8 rubla eest ostetud pudel kolme peale ära ja kirjutajal kästi omale kahe rubla eest limonaadi osta. Roodukomandör oli selleks ajaks juba mr Nobody ja hea kui ta üldse mäletas et sellenimeline veel roodus toidunimekirjas on.
Mulle keegi raha eest paguneid ei pakkunud. Ilma rahata pakuti aga ilgelt sandi kursiga - ma oleks siis pidanud üleajateenijaks jääma. Arvasin, et da-nu-i-vas-nahh, rebjata! Muud paberid mis koju kaasa pandi kirjutasin küll ise - iseloomustuse ja igasuguseid soovituskirju. Staabis kästigi need ise valmis teha ja vastavalt südametunnistusele. Stroevoi tsasti kapten kellega koos uudismaal olin luges iseloomustuse mustandi läbi ja käskis selle peldikusse visata. Ütles, et ära koonerda - ära kirjuta "paistis silma". Kirjuta "saavutas hiilgavaid tulemusi": Kirjuta niimoodi nagu iseloomustaksid Balti Sõjaväeringkonna parimat sõdurit. OK, kirjutasin ümber. Samas stiilis soovituskirju kirjutasin ka terve paki - Tartu Ülikooli astumiseks, kolhoosi traktoristiks kandideerimiseks ( kodu ümber oli Kirovi NKK ja krt seda Kuuli Oskarit teab, võib-olla muidu ei võtagi). miilitsa ridadesse astumiseks kuigi sinna polnud mingit kavatsustki minna ja veel kuhugi. Staabiülem tagus nagu postiametnik kõigile templid peale ja ütles et noh, meile jääda sa ei tahtnud, eks võta siis need ja mine laia maailma õnne otsima. Ma tagasi ei vaadanud, ei tea kas komissar ristimärgi ka järgi tegi
Sealt lahkudes ei tohigi kunagi tagasi vaadata , sealt lahkudes algas sul uus elu
Ja ega polnudki põhjust milleks sinu keha sunniviisiliselt 2 aastat ärakasutanud organisatsiooni peale peaks tagasi vaatama , vaimu nad õnneks enda valdusesse ei saanud
Isegi mõtteid mõtlesin eesti keeles ja ei kavatsenudki ennast muuta , no kui juba vene keeles mõtlema hakkasid siis võisid ka su vaimu üle võtta ja see oli juba kurjast
Ja teadsin et kohekohe on vabanemine , kõik need 2 pikka aastat oli tunne et kohe-kohe vabanen sealt hullumajast ning ei vaata kunagi tagasi nende väiklaste inimeste ja väjamõeldud reeglite ja muu sellise peale
Demblisse minnes viskasin kogu selle kroonu riidesaasta maha , kroonu riietest jäid alles ainult maika ja nu-pogodi alukad
kalleb kirjutas:Sealt lahkudes ei tohigi kunagi tagasi vaadata , sealt lahkudes algas sul uus elu
Ja ega polnudki põhjust milleks sinu keha sunniviisiliselt 2 aastat ärakasutanud organisatsiooni peale peaks tagasi vaatama , vaimu nad õnneks enda valdusesse ei saanud
Isegi mõtteid mõtlesin eesti keeles ja ei kavatsenudki ennast muuta , no kui juba vene keeles mõtlema hakkasid siis võisid ka su vaimu üle võtta ja see oli juba kurjast
Ja teadsin et kohekohe on vabanemine , kõik need 2 pikka aastat oli tunne et kohe-kohe vabanen sealt hullumajast ning ei vaata kunagi tagasi nende väiklaste inimeste ja väjamõeldud reeglite ja muu sellise peale
Demblisse minnes viskasin kogu selle kroonu riidesaasta maha , kroonu riietest jäid alles ainult maika ja nu-pogodi alukad
Need viskasin koju tulles ka ahju alla
kahjuks minu teenistuse ajal neid paadunud haaknõelamehi veel näha polnud, istusid veel kapis vist; aga muutuste hõngu oli juba tunda ka armees ohvitseride hulgas tasapisi...
no loete ise, austatud kaasfoorumlased ja teised uudistajad et selle Nõukogude Armee igapäevaelu kirjeldamiseks jääb seitsmest vikerkaare värvist ikka kordades väheks, lihtsalt niivõrd kirju-värvikas oli see teenistus olenevalt kes-kus-millal. ja parafraseerides akf "Vanahalb" siis tuleb üks mõõde veel lisaks, nimelt mis sajandil . frantzus oli Termezis XX sajandil, elu-olu ümber selle linna oli vormilt sotsialistlik aga sisuliselt ikka Lonkur Timuri aegades kinni! frantzus lubab jätkata ka oma liini millest viimasel ajal olen tagasihoidlikult kribanud; nimelt oskasin sattuda järjekordselt jamadesse millest täna õnnelikult õige mehena välja tulin, politsei abiga muidugi . lihtsalt polnud tuju kribamiseks...
Vnasti poli ikkagi sovetskaka militsija või sõjaväelaste jaoks voennaja autoinspektsija ( GAI vs VAI )
Olid veel dokor Aibolit ja Potsataja ning ka krokodil Gena
Nu pogodi võis ka mõnel väga tähtsal pühal näha
Aga jah ilmselt on mälestused Afgaani sõja ajast kui nõukogude sõdur täitis internatsionaalset kohust , see oli ilmselt mingi Roza Luxemburgi aegne kohustus
kalleb kirjutas:Vnasti poli ikkagi sovetskaka militsija või sõjaväelaste jaoks voennaja autoinspektsija ( GAI vs VAI )
Olid veel dokor Aibolit ja Potsataja ning ka krokodil Gena
Nu pogodi võis ka mõnel väga tähtsal pühal näha
Aga jah ilmselt on mälestused Afgaani sõja ajast kui nõukogude sõdur täitis internatsionaalset kohust , see oli ilmselt mingi Roza Luxemburgi aegne kohustus
olid ka Võssotski keelatud laulud, Rozenbaum ja teised kahtlased bard`d kelle kassetid frantzusi willises üürgasid ja seda mitte frantzusi algatusel; ohvitseride hulgas liikus piisavalt "samizdat`i" toodangut; rääkimata välismaa videofilmidest mis vene keeles peale loetud alates Rambost ja lõpetades hr. Arnoldi parimate filmidega; polnud akf kohe mitte esimene maailmaparandaja armees... Ja kui austet kaasfoorumlasele see armee nii vastukarva oli siis miks ta koju ei läinud koheselt kui kopa ette viskas . vastust võin ette aimata; ega ometi mingit (inter)natsionaalset kohust täita tahtnud "vabatahtlikult":wall:
frantzus kirjutas: frantzus lubab jätkata ka oma liini millest viimasel ajal olen tagasihoidlikult kribanud; nimelt oskasin sattuda järjekordselt jamadesse millest täna õnnelikult õige mehena välja tulin, politsei abiga muidugi
Arvestades pikaajalisi kogemusi ... Mida see Frantzus nüüd vihjab ? Kas on oodata uut peatükki või raamatut ? Meenuvad Dumas "Kolm musketäri" ja järjed 20 + 10.
Ja internatsionaalne kohus. Meile jutustati sellest ka. Grupp poisse läksid siis staapi ja kirjutasid seal paberi. Igaüks eraldi. Said pärast kõik sõimata ja paberi katki käristada. Aga jutud internatsionaalsest kohusest kadusid. Ja kõik teenisid roodus edasi.
austet frantzus ja teised ehk vabandavad mu vahelesegamise.
kasutasin polgu piissari teenuseid vaid ühel juhul--kui oli vaja soldatiraamatusse sisse kanda 500 km mars-broshoki läbimine veoautoga (zil-131) kuna levisid tugevad kuuldused, et lubade omanikud (mul selleks ajaks koolist olemas A;B;C katid),kes seda pole läbinud, kaotavad õiguse nende kattidega sõita. hiljem selgus, et see täieline jama aga parem karta kui kahetseda...