Frantzuse nurgake
Re: Frantzuse nurgake
kuna leinakuulutust pole vahepeal avaldatud siis reamees Frantzus kribab edasi!
no ei oodanud sm. Oleg Koschevoi meid seal perroonil koos oma "kaardiväega". nu vot jah, põhikoolis olin ju pioneeriks päris kõrgel tasemel oma klassis, st et kõige kõrgem oma klassi malevas vaatamata sellele et parem labakäsi oli kipsis! kips tuli muidugi tänu kaklusele, parema pöidla luumurd, aga see ei takistanud tulevase reamees Frantzusi parteilist karjääri! vähemalt komsomoli ei pääsenud! oli jah meie kooli pioneerimalev imeliku nimetusega, nimelt eelpool tsiteeritud Olegi nimeline; olevat pärit mingist legendaarsest kirjateosest "Noor Kaardivägi". no muidugi uskusime, ja esimesel võimalusel üritasime nendelt koosolekutelt lesta tõmmata ja oma tsiklitega tegeleda; noh et saaks sealt mülkast minema!
seega perroonil oli muu üllatus! no ikke meie omad joped kellega poolteist kuud tagasi sai lahku mindud, ja nemad said haridust Taschkendi sõjaväeautoremonditehases! üle pika aja sai isegi eesti keelt räägitud; ja poisid olid ikka tundmatuseni muutunud! see et juukseid oli pähe kasvanud polnud näitaja, aga meeste näod olid ikka tundmatuseni kokku vajunud. kesksuvi Taschkendis, igatahes esimese matsuga ma neid ära ei tundnud, hoopis vastupidi! meie Engelsi punt oli nende kõrval nagu kolm põrsakest koos leitnandist hella hundiga! igatahes jällenägemisrõõm oli suur! valusam mats oli järgmine päev Termezis kui väeosas kohtusime kahe eesti poisiga kes sinna jäid edasiseks väljaõppeks. krt, see on valus teema, aga pean ka sellest teemast kribama. kui aega saan muidugi.
no ei oodanud sm. Oleg Koschevoi meid seal perroonil koos oma "kaardiväega". nu vot jah, põhikoolis olin ju pioneeriks päris kõrgel tasemel oma klassis, st et kõige kõrgem oma klassi malevas vaatamata sellele et parem labakäsi oli kipsis! kips tuli muidugi tänu kaklusele, parema pöidla luumurd, aga see ei takistanud tulevase reamees Frantzusi parteilist karjääri! vähemalt komsomoli ei pääsenud! oli jah meie kooli pioneerimalev imeliku nimetusega, nimelt eelpool tsiteeritud Olegi nimeline; olevat pärit mingist legendaarsest kirjateosest "Noor Kaardivägi". no muidugi uskusime, ja esimesel võimalusel üritasime nendelt koosolekutelt lesta tõmmata ja oma tsiklitega tegeleda; noh et saaks sealt mülkast minema!
seega perroonil oli muu üllatus! no ikke meie omad joped kellega poolteist kuud tagasi sai lahku mindud, ja nemad said haridust Taschkendi sõjaväeautoremonditehases! üle pika aja sai isegi eesti keelt räägitud; ja poisid olid ikka tundmatuseni muutunud! see et juukseid oli pähe kasvanud polnud näitaja, aga meeste näod olid ikka tundmatuseni kokku vajunud. kesksuvi Taschkendis, igatahes esimese matsuga ma neid ära ei tundnud, hoopis vastupidi! meie Engelsi punt oli nende kõrval nagu kolm põrsakest koos leitnandist hella hundiga! igatahes jällenägemisrõõm oli suur! valusam mats oli järgmine päev Termezis kui väeosas kohtusime kahe eesti poisiga kes sinna jäid edasiseks väljaõppeks. krt, see on valus teema, aga pean ka sellest teemast kribama. kui aega saan muidugi.
Re: Frantzuse nurgake
kuidagi vaikne siin mälestuste rubriigis? eks pean siis seda nurka ka kergitama.
noh oleme siis Taschkendi vaksali perroonil ja vaatame oma saatusekaaslasi kes olid nagu kondikubud. meie olime nagu kolm põrsakest nende kõrval, iive oli selle poolteise kuuga ikka vägev! ja ega meie leitnandilgi viga polnud, samamoodi täissöönud! aga vot leitnandil oli kaks muhku peas! süüdlane muidugi frantzus, kuigi tema seda ei teadnud. valel ajal vales kohas! no valmistasime hommikul ennast ette kajutis Taschkenti jõudmiseks, leitnant oli teatavasti kadunud; üks kutt läks kemmergusse ja jättis kajuti ukse enda järelt lahti. noh tol ajal olid kupeevagunitel juba kõrgtehnoloogilised lükanduksed, aga kahjuks täitsa käsijuhtimisega ilma turvaanduriteta. no frantzus siis tõukas oma asemelt jalaga ukse lingist et ega meil mingi outlet pole; ja samal hetkel pistis lömmis leitnant oma pea uksevahele et kontrollida kas ikka õigesse kajutisse siseneb! no nii ta pea jäigi uksepiida ja ukse vahele! sittagi ta muidugi aru ei saanud sest samal ajal ka rong pidurdas, ja ega ta oli veits segane kah tol hetkel, ilma furaschkata! igatahes kaks muhku ta sai ja sõimas mõnuga raudteevalitsust!
noh oleme siis Taschkendi vaksali perroonil ja vaatame oma saatusekaaslasi kes olid nagu kondikubud. meie olime nagu kolm põrsakest nende kõrval, iive oli selle poolteise kuuga ikka vägev! ja ega meie leitnandilgi viga polnud, samamoodi täissöönud! aga vot leitnandil oli kaks muhku peas! süüdlane muidugi frantzus, kuigi tema seda ei teadnud. valel ajal vales kohas! no valmistasime hommikul ennast ette kajutis Taschkenti jõudmiseks, leitnant oli teatavasti kadunud; üks kutt läks kemmergusse ja jättis kajuti ukse enda järelt lahti. noh tol ajal olid kupeevagunitel juba kõrgtehnoloogilised lükanduksed, aga kahjuks täitsa käsijuhtimisega ilma turvaanduriteta. no frantzus siis tõukas oma asemelt jalaga ukse lingist et ega meil mingi outlet pole; ja samal hetkel pistis lömmis leitnant oma pea uksevahele et kontrollida kas ikka õigesse kajutisse siseneb! no nii ta pea jäigi uksepiida ja ukse vahele! sittagi ta muidugi aru ei saanud sest samal ajal ka rong pidurdas, ja ega ta oli veits segane kah tol hetkel, ilma furaschkata! igatahes kaks muhku ta sai ja sõimas mõnuga raudteevalitsust!
-
- Liige
- Postitusi: 1698
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Frantzuse nurgake
frantzus kirjutas:kuidagi vaikne siin mälestuste rubriigis? eks pean siis seda nurka ka kergitama.
Vahelehüüe saalist: "Õige!"
Re: Frantzuse nurgake
ElrikThunderson kirjutas:frantzus kirjutas:kuidagi vaikne siin mälestuste rubriigis? eks pean siis seda nurka ka kergitama.
Vahelehüüe saalist: "Õige!"
K
Pigem "suflööri metsik karjatus"
Alustan uut teemat mis lõpetab kenasti utsebka teema ja läheb sujuvalt üle järgmisesse teemasse!
Frantzus sai esimest korda komandöri autojuhiks.
Järgmine nädal ehk täpsemalt...
Re: Frantzuse nurgake
PROLOOG
Istub frantzus san-tsasti trepil, täitsa jõude ja kartmata et keegi teda kotib. Välimus oli ka veits muutunud. Seljas ikka põhjamaine kalifee-munder mis kolm kuud tagasi Tondil väljastati, jalas ka samad kirsavoid, aga ülemine osa oli muutunud tundmatuseni! Kraekonks oli vanarauda saadetud ja ülemine vapiga nööp oli ka vahetatud rohelisest plastikust püksinööbi vastu! Ja peas oli pilotka asemel ikka eriti valgeks pleekinud panama mis oleks kaunistanud igat demblit! Ja siis ennelõunasel tunnil jalutab frantzusi eest läbi vabal sammul punt sõjaväelasi; ees leitnant ja taga leitnant neid juhtimas; keskel ca 25-30 noorsõdalast kellel täitsa uued mundrid seljas mis alles hommikul väljastatud. Täis välimundrid ilma ühegi läikiva asjata, poolsaapad jalas ja panamad peas! Ja kõik tuttavad näod! Ajas siis frantzus san-tsasti ülemisel trepiastmel end sirgu ja midagi lausumata viskas käe kõrva äärde! Punti marsisammule ei pandud aga sõnagi lausumata viskasid kõik poisid käe kõrva äärde, ka mõlemid leitnandid. Keegi mingeid kõnesid ei pidanud, ainult kontsade klõbin, asi oli sõnadetagi selge...
Proloogi lõpp.
Istub frantzus san-tsasti trepil, täitsa jõude ja kartmata et keegi teda kotib. Välimus oli ka veits muutunud. Seljas ikka põhjamaine kalifee-munder mis kolm kuud tagasi Tondil väljastati, jalas ka samad kirsavoid, aga ülemine osa oli muutunud tundmatuseni! Kraekonks oli vanarauda saadetud ja ülemine vapiga nööp oli ka vahetatud rohelisest plastikust püksinööbi vastu! Ja peas oli pilotka asemel ikka eriti valgeks pleekinud panama mis oleks kaunistanud igat demblit! Ja siis ennelõunasel tunnil jalutab frantzusi eest läbi vabal sammul punt sõjaväelasi; ees leitnant ja taga leitnant neid juhtimas; keskel ca 25-30 noorsõdalast kellel täitsa uued mundrid seljas mis alles hommikul väljastatud. Täis välimundrid ilma ühegi läikiva asjata, poolsaapad jalas ja panamad peas! Ja kõik tuttavad näod! Ajas siis frantzus san-tsasti ülemisel trepiastmel end sirgu ja midagi lausumata viskas käe kõrva äärde! Punti marsisammule ei pandud aga sõnagi lausumata viskasid kõik poisid käe kõrva äärde, ka mõlemid leitnandid. Keegi mingeid kõnesid ei pidanud, ainult kontsade klõbin, asi oli sõnadetagi selge...
Proloogi lõpp.
Re: Frantzuse nurgake
frantzus kirjutas:Imestan et reamees Frantzusi pole veel milneti häbiposti naelutatud ? frantzusi saaks ju väga lihtsalt süüdistada petturluses või dokumendi võltsimises!!! võrrelge kahte dokumenti ja leidke anomaalia;
Anomaaliaks peaks fakti, et monsenjöör frantsus oli ennast eelnevalt valetanud kahemeetriseks torniks aga on tegelikult keskmist kasvu eesti mees.
Re: Frantzuse nurgake
No aga keskmise Eesti mehe pikkus algabki 1.90-st ülespoolean2 kirjutas:frantzus kirjutas:Imestan et reamees Frantzusi pole veel milneti häbiposti naelutatud ? frantzusi saaks ju väga lihtsalt süüdistada petturluses või dokumendi võltsimises!!! võrrelge kahte dokumenti ja leidke anomaalia;
Anomaaliaks peaks fakti, et monsenjöör frantsus oli ennast eelnevalt valetanud kahemeetriseks torniks aga on tegelikult keskmist kasvu eesti mees.
Re: Frantzuse nurgake
Pole kuskil maininud oma pikkuseks kaks meetrit, parimal juhul et kirsades 1.90, aga kaks eesti poissi vist vedasid 2m välja, ei mäleta täpselt aga mina olin nende kõrval paras pulk sita segamiseks!
Aga dokude anomaalia seisneb selles et samal ajal kahes kohas! Füüsiliselt Engelsis aga vaim oli samal ajal Termezis autokoolis willise täiendõppel. Vaadake kuupäevi.
Aga dokude anomaalia seisneb selles et samal ajal kahes kohas! Füüsiliselt Engelsis aga vaim oli samal ajal Termezis autokoolis willise täiendõppel. Vaadake kuupäevi.
Re: Frantzuse nurgake
kui võtta mõõtetäpsuseks 1m siis oleksid kõik sõdalased olnud 2m pikad peale ümardamist . vot neid kriteeriume ei tea vene kroonus? oli mingi jutt et alla 1,5m mehi üldse ei võetud? kes teab see valgustagu rahvast. kuna frantzusi pikkuseks oli märgitud 1.88m siis vist mingit ümardamist meetri kaupa ei olnud, pigem cm kaupa.
Re: Frantzuse nurgake
Ma üldse ei kahtle selles et ka 1.88 korral sai enamusele kaasteenijatele ülalt alla vaadata. Aga tegelikult...frantzus kirjutas:kui võtta mõõtetäpsuseks 1m siis oleksid kõik sõdalased olnud 2m pikad peale ümardamist . vot neid kriteeriume ei tea vene kroonus? oli mingi jutt et alla 1,5m mehi üldse ei võetud? kes teab see valgustagu rahvast. kuna frantzusi pikkuseks oli märgitud 1.88m siis vist mingit ümardamist meetri kaupa ei olnud, pigem cm kaupa.
rahvas istub ja ootab järge... mõõdulindiga saab igaüks end sobivasse mõõtu mõõta aga akf frantzuse järjejutt kipub juba Eesti kirjandusklassika suunas.
Re: Frantzuse nurgake
ja et asja veel segasemaks ajada siis oli reamees frantzus oma väeosa hingekirjas esimesed viis kuud pikkuselt alles kolmas mees; aga peale seda konkurentsitult majakas kuni demblini nii füüsilises kui moraalses mõttes! ei rutta teemast ette
Re: Frantzuse nurgake
mõõdulindist veits. 4-5 aastat tagasi sai korterikaaslastega veits tehnilist tarkust jagatud, joonpaisumise teemal nimelt! muidugi pidasid nad frantzusi uhhuu-meheks aga siis tegime loomkatseid! mõõdulindiga mõõtsime 5 meetrit ja markeerisime ära. siis läks mõõdulint sügavkülma tunniks ajaks! külma lindiga mõõtes oli vahe 3mm! lõppjäreldus oli see et frantzus on schamaan
Re: Frantzuse nurgake
Kuidas olid akf frantzuusil suhted Muhhammar Kaddaffiga?
Re: Frantzuse nurgake
al-Gadafiga olid suhted puhtalt ärilised, nimelt bartertehingud. isiklikult kokku ei puutunud aga iga paari kuu tagant läks konteiner autovaruosadega meie laost Liibüa poole teele. vastutasuks tulid konteinerid liivaga mida kasutati Araali mere kuivendamiseks. ja pole frantzus süüdi et vene raudteel bardakk valitses! no nii mõnigi liivakonteiner eksis hoopis Köningsbergi kus kohalikud raketsikud selle sapöörilabidatega tühjaks pidid pilduma!
Re: Frantzuse nurgake
aga nüüd teemasse!
vedeleme siis Taschkendi vaksali perroonil ja ootame Termezi rongi. juulikuu viimased päevad, no ikka kõige palavam aeg sealsel laiuskraadil. hakka uuesti ju aklimatiseeruma! aga õnneks seekord enam nii hull ei olnud kui kolm kuud tagasi samal perroonil sama rongi ootel! siis tulime ju lumesajusest Tallinnast! natukese ajast ette rutates mainin et kuri saatus tõi mind veel korra samale perroonile ja samale rongile, sama aasta detsembris enne Jõule! aga see hoopis teine teema.
perroon oli arvatavasti Nikolai II aegne, kividega sillutatud ja väljakupoolne külg ikka väga liigendatud. trepid, võlvialused, nurgatagused orvad jne, otsevaade puudus vaksaliesisele väljakule; ja ehitatud ikka idamaa stiilis, igal pool seinad kaetud ornamentidega, ikka puhas käsitöö. ja ühes sellises nurgataguses orvas oli ka meie santlaager püsti. leitnantidel muidugi jällenägemisrõõm, olid nad ju koolivennad Rjazani autokoolist, ja eks meil kah juttu jätkus. no muidugi hakkasid leitnandid kohe viina viskama, aga mitte otse pudelist. kraam valati ümber plaskusse et mitte möödajalutajaid häirida! jah, TurkVo`s oli plaskude kandmine kohustuslik suvisel ajal, sõduritele, Engelsis vedeles plasku seljakotis. no mingit subordinatsiooni ei olnud, va see et viina võtsid ainult ohvitserid. leitnandid muidugi valgustasid meid tulevikust mida me isegi juba põhimõtteliselt teadsime, aga veits täpsemalt. et hiljemalt nädala pärast on meil Uzbekistani tolm pükstelt maas ja alustame nullist teiselpool Amudarja jõge. oli reede õhtu. poisid, täna saate veel vabalt võtta, aga mitte perroonil vaid alles rongis, aga homme peate kõik jälle ordnungis olema kui Termezi jõuame! noh eks leitnantidel ka omad huvid mängus, ei teadnud ju keegi kuhu ja kellega kokku satud, äkitselt vaja isegi luurele koos minna ja kuuli selga ei taha keegi saada! vene poisid läksid liikvele, vaja ju kraami miski nipiga varuda õhtuks! no muidugi kasutati variisikuid sest sõdurile kraami ju ei müüdud, aga hakkama nad said! frantzusil sellega muret ei olnud sest seljakotis pudel õlut, neljakümne kraadine! temperatuuri mõttes muidugi! raha kah polnud, sakummi kah mitte, ja suitsud kah lõpukorral, elu nagu lill! kolm eesti poissi läks kah luurele, ja tühjade kätega nad tagasi ei tulnud! üks zemljak tõi frantzusile isegi paki "priima" suitsu laenu peale, 12 või 16 kopikat vist. muidugi see võlg on siiani maksmata, teagi kui suured intressid selle ajaga kogunenud; pensionisamba jagu kindlasti . sakummi muret polnud sest Taschkendi punt oli ka ühe ööpäeva pajoki kaasa saanud. huvitav on see et kõikidel sõduritel oli tekkinud mingi enesekindlus vaimses mõttes, olime leppinud sellega et läheme sõtta ja meil on kõigest savi! perroonil liikus ka hiliseid dembleid kes nagu miskit subordinatsiooni üritasid kehtestada duhhide suhtes aga lahkusid saba jalge vahel, õnnelikud et peksa ei saanud. võrreldes kolme kuu taguse ajaga kui samal perroonil demblid meie kallal laiamas käisid oli ikka nagu öö ja päev, tookord tõsteti üks eesti poiss isegi kirsadest välja ja meie olime kõrval nagu vagurad lambukesed, rääkimata vanemleitnadist ja vanemseerust kes meid saatsid! häbi on takkajärgi . igatahes rong tuli ette lõpuks, no ikka tuttav klassikaline platskaartvagun puupinkide-lavatsitega aga see oli meile täitsa tähtsusetu mugavus tol hetkel. rong läks liikvele ja laulupidu algas. igatahes kui järgmine ennelõuna Termezi vaksali perroonile maandusime oli kõigil habe ajamata, valgest kraest rääkimata! kõigil oli pohhuj. tunnikese laiasime veel Termezi vaksalis kuni väeosast valve-Kamaz meile järgi laekus. ja õige kinu hakkas alles siis pihta kui laekusime keskpäeval oma kodusesse väeosasse 33212
vedeleme siis Taschkendi vaksali perroonil ja ootame Termezi rongi. juulikuu viimased päevad, no ikka kõige palavam aeg sealsel laiuskraadil. hakka uuesti ju aklimatiseeruma! aga õnneks seekord enam nii hull ei olnud kui kolm kuud tagasi samal perroonil sama rongi ootel! siis tulime ju lumesajusest Tallinnast! natukese ajast ette rutates mainin et kuri saatus tõi mind veel korra samale perroonile ja samale rongile, sama aasta detsembris enne Jõule! aga see hoopis teine teema.
perroon oli arvatavasti Nikolai II aegne, kividega sillutatud ja väljakupoolne külg ikka väga liigendatud. trepid, võlvialused, nurgatagused orvad jne, otsevaade puudus vaksaliesisele väljakule; ja ehitatud ikka idamaa stiilis, igal pool seinad kaetud ornamentidega, ikka puhas käsitöö. ja ühes sellises nurgataguses orvas oli ka meie santlaager püsti. leitnantidel muidugi jällenägemisrõõm, olid nad ju koolivennad Rjazani autokoolist, ja eks meil kah juttu jätkus. no muidugi hakkasid leitnandid kohe viina viskama, aga mitte otse pudelist. kraam valati ümber plaskusse et mitte möödajalutajaid häirida! jah, TurkVo`s oli plaskude kandmine kohustuslik suvisel ajal, sõduritele, Engelsis vedeles plasku seljakotis. no mingit subordinatsiooni ei olnud, va see et viina võtsid ainult ohvitserid. leitnandid muidugi valgustasid meid tulevikust mida me isegi juba põhimõtteliselt teadsime, aga veits täpsemalt. et hiljemalt nädala pärast on meil Uzbekistani tolm pükstelt maas ja alustame nullist teiselpool Amudarja jõge. oli reede õhtu. poisid, täna saate veel vabalt võtta, aga mitte perroonil vaid alles rongis, aga homme peate kõik jälle ordnungis olema kui Termezi jõuame! noh eks leitnantidel ka omad huvid mängus, ei teadnud ju keegi kuhu ja kellega kokku satud, äkitselt vaja isegi luurele koos minna ja kuuli selga ei taha keegi saada! vene poisid läksid liikvele, vaja ju kraami miski nipiga varuda õhtuks! no muidugi kasutati variisikuid sest sõdurile kraami ju ei müüdud, aga hakkama nad said! frantzusil sellega muret ei olnud sest seljakotis pudel õlut, neljakümne kraadine! temperatuuri mõttes muidugi! raha kah polnud, sakummi kah mitte, ja suitsud kah lõpukorral, elu nagu lill! kolm eesti poissi läks kah luurele, ja tühjade kätega nad tagasi ei tulnud! üks zemljak tõi frantzusile isegi paki "priima" suitsu laenu peale, 12 või 16 kopikat vist. muidugi see võlg on siiani maksmata, teagi kui suured intressid selle ajaga kogunenud; pensionisamba jagu kindlasti . sakummi muret polnud sest Taschkendi punt oli ka ühe ööpäeva pajoki kaasa saanud. huvitav on see et kõikidel sõduritel oli tekkinud mingi enesekindlus vaimses mõttes, olime leppinud sellega et läheme sõtta ja meil on kõigest savi! perroonil liikus ka hiliseid dembleid kes nagu miskit subordinatsiooni üritasid kehtestada duhhide suhtes aga lahkusid saba jalge vahel, õnnelikud et peksa ei saanud. võrreldes kolme kuu taguse ajaga kui samal perroonil demblid meie kallal laiamas käisid oli ikka nagu öö ja päev, tookord tõsteti üks eesti poiss isegi kirsadest välja ja meie olime kõrval nagu vagurad lambukesed, rääkimata vanemleitnadist ja vanemseerust kes meid saatsid! häbi on takkajärgi . igatahes rong tuli ette lõpuks, no ikka tuttav klassikaline platskaartvagun puupinkide-lavatsitega aga see oli meile täitsa tähtsusetu mugavus tol hetkel. rong läks liikvele ja laulupidu algas. igatahes kui järgmine ennelõuna Termezi vaksali perroonile maandusime oli kõigil habe ajamata, valgest kraest rääkimata! kõigil oli pohhuj. tunnikese laiasime veel Termezi vaksalis kuni väeosast valve-Kamaz meile järgi laekus. ja õige kinu hakkas alles siis pihta kui laekusime keskpäeval oma kodusesse väeosasse 33212
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist