jätkan...
willis edukalt väeossa toimetatud, aga ega ma siis pealikule ette kandma tormanud, nüüd oli vaja midagi oma kätega ka teha lobisemise asemel ja selleks oli mul natuke( tglt olulist) abi vaja, väänasin seega staabi tagant peale pealiku kabineti akent vasemale töökodade vahele, varem ei saanud pöörata kuna arõkk oli vahel
, ei ole teada kas pealik nägi mind või ei, aken jäi teest ca 3m kaugusele ja pealik kandis prille, kui just kellegiga isalikult ei vestelnud
. väeosas meil ainult üks toimiv töökoda oligi, kõige pisem; suurtes remonditöökodades ei toimund miskit, polnud vajadust, väga harva kui miskit oma tehnika kallal kõpitseti, üks rood oli narjaadis ja teine valmistus selleks, miks nii sellest hiljem
. see toimiv töökoda oli väike mehhaanika töökoda, nimi vist oligi mehhaanika jagu vms, tuba oli rauatöö pinke täis, mingi 8 matsi seal jaos oligi, treialist keevitajani, tinutajast freesijani, akumees jms, igatahes oma ala prohvid, tehaste kutsekoolide lõpetanud, heas mõttes ehtne proletariaat, põhimõtteliselt poeg isa jälgedes ametimehed nagu ma isegi
. narjaadi neid ka ei võetud, kuigi mõni tahtis ikka püssi ka katsuda! ja nende pealikku starleid oli ka vaja et saaks poisse omakasupüüdlikult ära kasutada kui vaja. parkisin auto töökoja nurga taha, seal oli killuke asfalti ka ja ainuke salasilm oli perimeetri tunnimees ca 100m kaugusel, ülejäänud väeosa silma alt olin ära kuna sinna kellegil asja polnud, tupik! rabasin siis töökoja ukse koputamata lahti, jõudsin viimasel hetkel, poisid pesid juba käsi ja vahetasid riideid, valmistusid lõunaks. krt, kui seda hetke saaks stoppkaadrisse võtta kui ma uksest sisse astusin! kes takerdus püksisäärde; kes ajas seepi silma jne. noh nad olid ka hommikul razvoodil ja nägid seda vaba mehe asfaldi sisse tampimist; ja nüüd frantzus isiklikult nagu ilmutus teisest ilmast nende töökoja uksel! õnneks keegi viga ei saanud, ja minu õnneks oli nende pealik starlei ka veel kohal, ma kulpi ei visanud aga kutsusin viisakalt starlei välja, meil olid siiani asjalikud ja konstruktiivsed suhted olnud. viisin ta siis töökoja nurga taha ja näitasin objekti millega mul veits abi vaja on. talle ma pada ei hakanud ajama, rääkisin suht ausalt mis teema on, nii palju kui tal vajalik teada, ja et kas saan veits abi tema meeskonnalt kui vaja. noh et mis abi mul vaja siis on: numbrid välja pressida, peegli varred teha, ja muud pisi asjad mis selguvad töö käigus, mõni poldikene-mutrikene, tegu ju uue autoga ja seal võib üllatusi välja tulla. tal polnud selle vastu midagi, hetkel polevatki mingit pakilist tööd käsil, aga ta ise astub õhtul narjaadi, väeosa korrapidajana ja peale lõunat teda ei ole, aga poisid on ikka tööl ja pean nendega ise hakkama saama, aga täis joota ei tohi
. mulle see sobis, poisid ju omad joped, sama priizõv ka, olin neile pidevalt linnast ahjusooja hlepjoschkat tassinud kui nad tellisid, vahest isegi krediiti! lubasin ausalt et täis ei jooda ja sellega oli üks mure jälle lahendatud, ütles neile et võivad peale lõunat minu muredega vastavalt võimalustele ja tahtmisele tegeleda. kobisivad siis poisid lõunale, aga mul polnud mingit tahtmist rivis sööklasse sammuda üle platsi, lähen parem hiljem kui suurem summ ära käinud, vähe privaatsemas seltskonnas mugavam. seega sukeldusin materjaal-tehnilise osaga tutvuma...
järgneb...
. igatahes lubas iga päev mu vaimsel seisundil silma peal hoida, krt nagu mingi sampoliit 
