kuna vaimu peale ei tule siis kribaks ühe lühikese vahepala, et kuidas Frantzus vägisi puhkusele saadeti.
nimelt vägisi jah, polnud ju Frantzusil isegi sügavamates ajusoppides seda mõtet et keset ennastsalgavat teenistust puhkusele minna, plaan oli ikka võiduka lõpuni ühe jutiga välja vedada ja siis lõplikult tolm põlvedelt pühkida. linnulennult koju ca 3000km, ainult loll läheb seiklema rongiga läbi uzbeki, turkmeeni, kasahstani, venemaa eestini välja, ja pärast pead ju tagasi ka tulema sest muidu pannakse vangi. olin arvestanud et olen rohkem päevi raudteel kui kodus saan olla ja sellega oli see teema frantzusi jaoks ammendatud, mingeid palvekirju ei hakanud isegi kirjutama. ja muidugi kohusetunne kodumaa ees sest et nad ei saa ju ilma frantzusita hakkama. millegipärast arvas pealik teistmoodi, eks ta oli ka kõrgema haridusega kui frantzus, vähemalt tärnide järgi.
A.D. 1986 augusti algus, frantzus juba ca 5 kuud uues ametis olnud pealiku autojuhina, suht hästi olin vist kohanenud sest vaenlasi oli rohkem kui sõpru, pealiku arvates
. ja ühel heal päeval hakkab pealik ääri-veeri pinda sondeerima et kas frantzus pole mõelnud oma väljateenitud puhkusele minna, et tema annaks kohe dobroo sellele teemale! krt, no mida puhkust, paari kuu pärast ju ametlikult "vanake" ja kaugel see dembelgi enam on
. sai siis pealik ka aru et kurge kirvega ei püüa ja tuli tõsisem jutuajamine. pealik läks ise ka puhkusele augustis, ja võttis frantzusi nööbist kinni ja selgitas asja lähemalt. nimelt olla frantzus näidanud ennast sellisest küljest viimasel ametikohal et kohe kuidagi ei saa jätta frantzusi teiste meelevalda selleks ajaks kui pealik ise puhkusel on. sõna-sõnalt tsiteerides pealikku siis " ma ei saa sind jätta staabiülema ja teiste kõrgemate ohvitseride meelevalda sest nad kisuvad sind tükkideks". mnjah, see ongi "personaalse" autojuhi saatus, kes teab see teab, staabitakso juhid on hoopis teine kategooria. järelikult tundis pealik frantzusi rohkem kui frantzus ise. igatahes kiskus jutt sinna suunda et frantzus peab ikka subordinatsiooni järgima ja vägisi puhkusele minema, ja aega ettevalmistuseks nädal sest pealik ise läheb ka nädala pärast puhkama. igatahes kodutöö oli pealikul tehtud sest teadis ka kuupäeva millal frantzus peab tagasi laekuma, eks seda mingite raudtee tabelite järgi arvestati, et 15 päeva saad kodus olla. ja et pealik tuleb 5 päeva hiljem tagasi ja sinnani saan veel väeosas puhata! autojuhi ameti võtab selleks ajaks üle duhhist armeen kellele oli juba käpp peale pandud ja frantzus sissejuhatava õpetamise temaga läbi viinud, et armeenil on paras harjutada staabiülema käeall ametit. staabiülem pidi jääma jah pealiku asendajaks. ja niipalju sain veel pealiku jutust aru et willise kasutamine pealiku äraolekul on rangelt ainult teenistuslik, ei mingeid tantsulkasid jne. no ega frantzus seda willise trööpamist kartnudki sest staabiülem oli oma hinge täielikult armeele maha müünud, tema piibliks oli ustaav, erinevalt pealikust kellele polnud miski inimlik võõras
. no natuke proovis frantzus ikka vingerdada ka et pole ju paraadmundrit! tegelikult ju polnudki seda frantzusile keegi väljastanud! selle peale arvas pealik et kõigile sõdalastele on see väljastatud, et uurigu oma hoz-vzvoodi prappori käest, teda see teema ei huvita, tegutse! üks hell koht oli frantzusil veel ja sellele nupule vajutas pealik ikka täiega, aga see hell koht tuleb hilisemas kribamises välja! asusin siis vaikselt tegutsema, võtsin oma prapporil nööbist kinni ja küsisin kus frantzusi paradka on, et kas sellega sama teema nagu eelmise talvemundriga mida lihtsalt ei olnud enam alles kui frantzus väeossa jõudis paar nädalat hiljem kui talvevormile üle mindi? frantzus ei eksinud, prappor hakkas kokutama ja hohholilikult pakkus kohe variandi et midagi ikka välja mõtleme
. arvatavasti oli frantzusi paradka juba ammu mõne dembli seljas ära sõitnud. arvas et laename kelleltki
. krt, vaata ikka frantzusi füsionoomiat ka, pole ju kelleltki laenata, põlvpükstes võin ainult siin eelmägedes joodeldada
. et pean vist ikka pealikuga seda teemat arutama, et frantzusi paradka tju-tjuu teinud
. võttis siis prappor frantzusi nööbist kinni ja arvas et sõidame ikka koos rallit edasi, tema hakkab isiklikult selle teemaga tegelema! tegeleski, paari päeva pärast oli enam-vähem sobiv munder meie kaptjorkas, isegi miskit külge polnud vaja õmmelda
. tingimuseks et samas seisukorras pean selle ka tagastama peale puhkust, ja selleks ajaks kui frantzus demblisse läheb siis mõtleme miskit uut välja
! no pükstega pidin muidugi tegelema, pikendama. väike varu oli pikendamiseks, 3cm jäi küll ikka veel puudu peale pikendamist, pidin nende kukekatega leppima! jutt frantzusi puhkusele minekust levis kulutulena üle väeosa, eriti peegeldus see ohvitseride nägudel kes olid justkui õide puhkenud üleöö
. paradkaga enam-vähem, aga käed taskus ei ole sobilik sõdalasele kulgeda, seega miskit ikka näpu otsa ka vaja! frantzus on kogu aeg öelnud et otsi endale sõpru vaenlaste hulgast, ja see toimis! tadzikist leivaautojuht, sama priizõv ja temaga ikka mitu puuda soola koos hoz-vzvoodis nii heas kui halvas ära söödud pakkus lahkelt oma nn "diplomaadikohvrit" mis tal juba dembli jaoks varutud oli! eks frantzusil oli veits teeneid ka, nimelt kui leivaauto mootor laiali lendas siis ööga vahetasime selle mootori ära ja kutt oli hommikul jälle Termezi leivatehases! mootor lendas laiali selle pärast et keegi mölakas meie omast väeosast oli bensiini ja diislit kokku seganud, kas varastamise peitmiseks ei tea. kolm mootorit lendas ühe päevaga; leivaauto GAZ-53, suht tutikas Laz buss ja veeauto Zil-130. ka frantzus tankis tol päeval, aga õnneks ainult ühte paaki ja polnud veel sellele paagile ümber lülitanud kui info tuli et miski jama bensiiniga ja masinad teepeal minestanud. see selleks, igatahes sai frantzus nädalaga oma varustuse korda ja jäin edasisi juhiseid ootama sest pealik lubas logistikaga tegeleda! ja tõesti ta tegeles, ühe suunaga muidugi, ega ta vist lootis sisimas et frantzus ei tulegi tagasi
. tegeles ka frantzus omal käel sellega; teatavasti oli sõdalastel priiküüt ette nähtud puhkusele-tagasi-demblisse sõjaväe kulul, aga ainult kõige aeglasema ja odavama transpordiga, nimelt raudteel platskaardi vagunis. pilt ei olnud meeldiv; Termezist õhtul platskaardiga Taschkenti, hommikuks kohal, siis õhtul Moskva rongile ja kuus päeva loksumist, ja sealt juba edasi Tallinna rongile mis õhtul väljub ja hommikul enne lõunat kohal. tundus ikka väga vaevarikas teekond tulevat. no vägisi tekib mõte et tagurpidi küll seda teekonda ette ei tahaks võtta
. pealik omi plaane ei avalikustanud, esmaspäev oli nagu see päev mille jooksul peab frantzus väeosast jalga laskma. hommikul väeossa saabudes käskis pealik frantzusil peale staabiülemate koosolekut staabiülema juurest läbi astuda ja oma paprid kõik korda ajada. paprid kõik korda aetud, paradkat polnud ka veel selga ajanud kuigi oli ette nähtud et staabiülem isiklikult kontrollib puhkusele mineja väljanägemise üle. pealikul hoopis plaan varajasele lõunale minna. noh kimasime siis Termezi poole, ja pealik käskis frantzusil kõigepealt vaksali juurde sõita. konfiskeeris frantzusilt kõik rändamiseks vajalikud dokumendid ja kadus vaksalisse. tuli mingi aja pärast tagasi ja valgustas ka frantzusi. et näed, siin on pilet õhtusele Duschanbe-Moskva kiirrongile mis peatub ka Termezis, ja mitte platskaart vaid ikka kupeekoht, ja kell kuus õhtul rong väljub, viie päevaga olen juba Moskvas
. abiks seegi, aga kui palju ta juurde maksis ei tea siiani, demblisse tulek oli täpselt sama skeemi järgi! kiire arvestuse järgi oli frantzusil sellega kaks ööpäeva võidetud, sest oli määratud mitu päeva sa minimaalselt kodus saad olla ja millal sa pead väeosas tagasi olema, mingite raudtee tabelite järgi. frantzus muidugi tänas kenasti pealikku lahkuse eest, õhtuse töölistebussiga jõuan kenasti rongile sest selle marsruut läks suht vaksali lähedalt läbi ja nõudepeatusega frantzusi jaoks pole vast probleemi, kui just ennem bussist välja ei visata ohvitseride poolt! no pealik ei olnud nõus nii suuri riske võtma, et tema tahab ikka isiklikult frantzusi vaksalisse toimetada. ja selleks pidi frantzus peale lõunat väikse armeeni üles otsima et teda ette valmistada, ja ikka korraliku pizdulei talle andma millest piisaks kuuks ajaks millal frantzusi ja pealikku väeosas ei ole; ja siis peab frantzus paraadmundri selga tõmbama ja minekuks valmis olema. frantzus varakult valmis, juba poole viiest jõlkusin staabi juures oma kukekates; kella viiest oli pealikul plaan liikuma hakata. utsitasin veel armeeni korralikult, no "sovetõ bõvalõh" aga kuradi reaohvitserid tulid kogu aeg segama. no kõik tahtsid ju isiklikult frantzusile kenat puhkust soovida ja viis pihku visata! frantzus jäi ka kenasti viisakuse piiridesse, tänades kenasti ja lisas ingliskeelse fraasi Terminaatori leksikonist; "I'll be back"; noh kes inglismannide keelt mõistis see viskas oma suunurgad tüki maad allapoole, aga kes ei mõistnud arvasivad et frantzus viskas jälle mingi uzbeki mõttetera õhku
igatahes kui pealik kella viiest staabist väljus oli frantzus ikka täitsa kohmetuse hunnik, ebastandartne olukord ja ei oska kuidagi õiget asendit võtta sest roolis ju ei olnud!! jäin äraootavale seisukohale et kuhu istmele pealik ennast maandab, ja tegelen vastavalt olukorrale. pealik muidugi tagaistmele kuhu alati, ja randmeliigutusega suunas frantzusi ikka esiistmele auväärsele kohale. no frantzusil ju furaschka ka peas
. hooga vaksali ette, frantzus rabab oma kohvri ja tahab kallistada kõiki, armeeniga isegi kallistasin aga pealik kuidagi ettevaatlik, et tema tahab ikka isiklikult frantzusi õigele rongile istutada. jätsime siis armeeni willist valvama ja kobisime perroonile. rong oli juba ees, ja pealik isiklikult andis frantzusi vagunisaatjale üle, ja midagi nad veel omavahel vestlesid aga seda frantzus ei kuulnud. igatahes viskas ka pealik frantzusile viis pihku soovides kenat puhkust aga tagasitulekust ei rääkinud miskit, ja frantzus ei hakanud pealikuga terminaatorit ka tegema sest oli juba teada et see teema oli juba tema kõrvu ka jõudnud
. ja teise käega viskas pealik frantzusile pihku 25 rutsi, ja seda nii osavalt et keelduda kohe kuidagi ei saanud. tol ajal ikka suur raha, no ega frantzus ka enam vallavaene sel ajal olnud, aga abiks ikka. mis tagamõttega see oli ei tea, aga arvatavasti ikka ausalt välja teenitud. pealik koos prouaga lendas järgmine hommik puhkusele.