www.militaar.net

frantzus kirjutas:aga väike provotseeriv mõttelõng tekkis ikka! nimelt " ohvitserskii tsest" nõukogude armees, krt oskagi seda eesti keelde tõlkida, aga vanades filmides mis tsaari ajast ja veel varasemast nii meilt kui mujalt on tuntud selline mõiste kui "ohvitseri au",

Soovitan emakeelepäeval sellist ilusat sõna, nagu mundriau.

Frantzusile soovin nobedaid näppe! Mul Chromes pidevalt kõrvuti lahti Frantzuse nurgake ja "Vaata uusi postitusi", ehk siis kõigepealt vaatan mida Franzus on vahepeal üllitanud ja alles seejärel, et mida muud värsket foorumisse tekkinud.

kalleb kirjutas:Sapi pritsimisest on asi kaugel , lihtsalt tögan

Jah see sattumine oli täiesti kaootiline , teinekord kaitseingel ikka sokutas hea varianti

Kas austet voditel komandira oli punaste pagunitega ja VV (BB) või CA ( punased või mustad pagunid )

Või afgankal olid lihtsalt pruunid presendivärvi pagunid ja muud polnudki?

Meile jagati ka enne demblit mingisugused nn afgankad kus paguneid külge polnud vaja õmmelda

Õhutõrjega tegemist pole olnud , olin niinimetatud smertnikute ehk maa-maa raketid

Veeretamisest olin väga kaugel, olin seal vabakutseline ning olin sidemasina peal

see pole enam tögamine vaid sulaselge frantzusi provotseerimine . et puhkaks näppu mõne päeva aga tutkit, no ikka vägisi peab sule ja pärgamendirulli haarama ja omast vabast ajast miskit kribama

pagunid ikka mustad CA. no oli ka sihuke teema frantzusil kus kitlil mustad pagunid aga sinelil punased CA!, mingi nädalakese; aga sellest anomaaliast hiljem! afgaani vormi kutsuti meie kandis "eksperimentalka" kuna sellega relvastati ainult afgaani kontingenti ümber sel ajal järk-järgult, Termezi garnisoni hakkas see alles siis jõudma kui frantzus demblisse läks, ja siis ka mitte meie väeosasse. meie väeosa sai tol kevadel ikka tavalise suvemundri panamaga, aga naaberväeosa sai juba "eksperimentalka" selga. see selgitatav vast sellega et nemad motolaskurid aga meie tagalarotid; järk-järgult vastavalt tähtsusele neid mundreid jagati. saabusid ka meie väeosa lattu need mundreid, aga need olid ette nähtud õpperoodu sõdalastele kes augusti alguses afgaani saadeti, ja mundri pidid selga saama vahetult enne lahkumist. sinnamaani läksid meie noorsõdalased afgaani ikka klassikalises HB-s; suvel panamaga ja talvel läkiläkiga. ohvitserid olid meil ikka igapäevaselt furaschkades lipsu, triiksärgi ja papist pagunitega koos läikivate tärnidega; aga õppustel ja marsirännakul oli ikka paabulindude paraad! ohvitserid kõik välimundrites, portupee ja muu mudru koos planschetiga ümber kere tiritud, pandlaid juba kaalu järgi mitu kilo; vanemad ohvitserid olid endile hankinud juba soniga välimundri, aga noorohvitserid oli ikka veel teises maailmasõjas kinni . pealik eriti kõva mees, tal isegi lapilise maskirohvkaga "eksperimentalka" seljas! selline munder oli ainult piirikatel sest nemad asusid rohelises tsoonis mitte kõrbes. piir jooksis mööda Amudarja jõge, ja see jõeorg oli ikka täitsa roheline tsoon, isegi riisi kasvatati seal, metssead-hirved-jänesed kappasid seal ringi! linnulennult oli piir meie väeosast ca 3km, ja piirikate juures sai ikka jahil käidud. igatahes piirikatega meil suhted olid ja pealik oma karnevalikostüümi nende kaudu hankis. frantzusi ülesandeks oli muidugi see kokkulepitud kohas willisesse ümber tõsta ja pealikku kabinetti toimetada, täiskomplekt koos buhvaikaga.
afgankal olid ikka pagunid ka, tekstiilist ja samast materjalist mis kogu munder! põhimõtteliselt eraldi õlak mis nööbiga ühest otsast kinnitus. ohvitserid toppisid sinna oma tärnid külge mis kaitsevärvi rohelised; reamees ei pidanud miskit tegema; seerud pookisid punased paelad sinna külge et snaiper ikka vahet teeks .


aga mis puudutab "ohvitseri au" ja "mundri au" siis neid ma päris sünonüümideks ei peaks; ohvitseri au on vist ikka pikemate juurtega; nn aadlike teema rohkem; mundriau vast eelmise sajandi teema ja rohkem nagu sõduritega seotud

vaimu peale ei tule, kaks teemat pooleli, ja isegi kui kribada tahaks pole miskit kribada; ajusoppides küll miskit toimub aga vormistamiseni kuidagi ei jõua . aga vot täna sai "pegasus" frantzusi kätte, ja täitsa juhuslikult! vahepalaks siis "frantzus ja heeringa matus".

teatavasti on komandöri personaalsel autojuhil kohustusi piisavalt mis seotud ametiga, oma asjade jaoks nagu aega jäägi. aga pealik arvas et frantzus peab ka ühiskondlikke kohustusi võtma et meie väeosa ikka tipus oleks! noh et frantzus peab olema eeskujuks kõigile sõdalastele väeosas kes ei ole ohvitserid! noh et nagu näidissõdur, nii füüsiliselt kui moraalselt! sellega sain hakkama; frantzusist rohkem teeninud julgesid ainult viimases hädas panama ja rublad näpuvahel frantzusi jutule tulla, aga noorem kontingent jälgis frantzusi suht lähedaselt distantsilt et kohe vabatahtlikult appi tormata kui frantzusil abi vaja on; kas siis vett tassida willise pesuks või lihtsalt sääski tõrjuda kui frantzus peale lõunat willises leiba luusse lasi! prapporid käisid suure kaarega mööda nagu pidalitõbisest kuigi frantzusil kellukesi küljes polnud . eks see ühiskondlik tegevus jäi ka pealikule silma, arvas et väeosas puhuvad ikka värsked tuuled, frantzus olevat kui käilakuju selles hallis massis! ja lajatas uue lepingu lauale mis kehtib aasta, kuni frantzusi demblini, ja frantzusi allkiri sellel lepingul pole oluline, et see on lihtsalt käsk! pealik oli oma prouaga arutanud et frantzus on just sobiv isik kes nende eelkooliealisele pojale sõjalist algõpetust jagaks . olin siis vast paar korda perega väljasõidul käinud ja millegagi silma paistnud, vist . pealik ja proua mõlemid kõrgharidusega, kui ohvitseride kooli ikka ka kõrghariduse alla lahterdada, aga tol ajal vist nii oli? eks nad olid lapsepõlves ka eelmise sajandi "rüütliromaane" lugenud ja arvasid et last peab kasvatama ikka välismaa "quvernant"! ja sujuvalt langes liisk frantzusile sest kohalikku uzbekki ju välismaalaseks ei peetud, olevat pööblist hullem? mis teha, räige lisakoormus aga valikuid ei olnud . aga patsaan oli vahva, sammugi ei jäänud frantzusist maha, ja täitsa rikkumata toorik kellega kannatas tegeleda! frantzusi maailmavaade kahjuks ei ühtinud hetkel kehtiva partei peajoonega, oli veits kaldus, aga prouale see meeldis kuigi pealik vahest paukus; proua arvamus et laps peab ikka laiemalt maailma nägema kui siin pärapõrgus sõjaväelaste keskel piiratud keskonnas võimalik on! see oli nüüd sissejuhatus teemasse, aga nüüd asjast.

frantzus käis täna poes; kalaleti juurde frantzusil pole kunagi asja olnud aga täna olin sunnitud sealtkaudu minema sest teised vahekäigud olid maskideta inimesi täis ja vältisin kontakte; frantzusil muidugi mask ees et keegi ära ei tunneks . frantzus kala ei söö, välja arvatud soolaheeringas ja sprotid õlis, aga kalaletist möödaminnes viskasin kogemata pilgu ka sinna poole! nägin seal letis surnud kala, ja kuidagi "dezavuu" tunne tekkis, et olen seda pilti ka ennem näinud; ja vot kurat siis tuli äkitselt äratundmisrõõm millest vaja ju kohe kribada!

Kalaleti juures oli ilmselt niisugune hais et ilma vatimarlimaskita oleks südame läilaks võtnud , vanasti oli jube heeriga hais , võttis silmanägemise ära

mnjah, korraks logisin välja ja juba jõuti kusta frantzusi nurka teemaväliselt; , aga pole hullu ja jätkan!

pühapäevane piknik koos perega polügoonil järve ääres. kalapüük, saschlõk-maschlõk nagu ikka ja ega teravam kraam laualt puudunud. pealikul kaks kohalikku tsivilistist tuttavat kah kutsutud, kohalikud slaavlased ikka, ja ikka tõsised kala-jahimehed, pealik oli alles hiljuti nendega tuttavaks saanud ja plaanis nendega lähemaid töiseid suhteid luua, ja tutvustas neid ka prouale ja frantzusile. ootasivad kenasti oma moskvitsiga polügooni teeotsas et frantzusi järel turvaliselt järve äärde sõita. mehed siis pakivad mossest varustust välja, frantzus oli nagu kirikurott nende kõrval, otseses mõttes algaja! klapplaud, klapptoolid, laua-söögiriistad eraldi kastis; viinapitsid-punnivinn-lõikelaud jne! frantzusil oli ikka tohutu arenguruum olemas, aga sügiseks olin enam-vähem samal tasemel! hetkel oli ainult sapöörilabidas, puitu grilli jaoks, saschlõkivardad ja hea tuju! ülejäänud vajaliku oli pealiku proua kodust kaasa pakkinud. no mehed läksid kohe spinniguid loopima, pealiku oma olin hommikul tema kabineti sahvrist kaasa võtnud, isegi kaks tükki; et üks olevat suure kala jaoks ja teine veel suurema kala jaoks! viisakusest pakkus frantzusile ka et võib seda suurema kala spinningut loopida kui muude tegemiste juurest aega üle jääb, aga frantzus ütles viisakalt ära. neid tentsiku kohustusi oli piisavalt, pidin ju grilli valmis ehitama, ja proua oli valmistanud ka grillimaterjali ette, ikka korralikult marineeritud liha sest ta oli kindel tuginedes oma kogemustele et kalast me küll söönuks ei saa; ja lapsepõlves olin korra spinnigut visanud, üks heide ja pärast kaks tundi tamiilipuntra harutamist . vihmaussi sai küll lapsepõlves külatiigis leotatud, ahvenaid-särge-lepamaime püütud; ja eriti põnev oli sillatruubist kahvliga lutse püüda kivide alt; või siis karbiidipommiga veealune maavärin tekitada; ahinguga haugijaht oli ka põnev; särtsuga pole isiklikult püüdnud aga võrku sai ka tiritud piki jõge mis külast läbi läks! legaalne tegevus tavakalamehe jaoks oligi ju ainult limuka leotamine; elussööda ja spinninguga püüdmiseks pidid juba miski kalandusseltsi liige olema, eksamid ja muud liikmemaksud, vist? ahing-elekter-võrk-karbiit-kahvel oli vist ikka päris paragrafi alune tegevus . igatahes frantzus seadusekuuleliku kodanikuna hakkas tähtsamate asjadega tegelema, et pere nälga ei jääks! ja seda enam et pealik kvalifitseerus ka salakalameheks pidin ju muu pere eest ka vastutama, et kui kalandusinspektorid pealiku käed raudu löövad siis viin vähemalt ta naise-lapse koju. uskumatu vastutustunne tekkis frantzusil, aga vot selleks mind palgale võetigi! etterutates asjast siis korra selle aasta jooksul laekusidki kalandusinspektorid selle järve juurde, ja pealik oli sel hetkel snorgeldamas allvee harpuuniga mis oli ka keelatud tegevus tavakalurile! aga sellest kriban hiljem, ajajoon hoopis teine!

mehed läksid siis spinninguid loopima, proua tõmbas ennast bikiinide väele ja läks patsaaniga suplema; oli vast aprilli lõpp ja vee temperatuur ikka tugevalt 20+; frantzus tegeles liha kuumtöötlusega! tund-poolteist mehed pildusid lante, pool järve pilliroogu nad kaldale tirisid aga ei miskit söödavat??? loopisid mis nad loopisid, tulemus oli null; aga kui lihakärsakas frantzusi väligrillist nende ninna hajus siis arvasivad solidaarselt et täna on liiga palav ilm ja kalad on põhja magama pugenud, et täitsa mõttetu tegevus see landiloopimine täna! tglt kala seal oli, ja selles veendus frantzus oma silmaga, aga sellest kriban ka ehk hiljem! loobuvad siis mehed tamiilipildumisest ja asuvad põhitegevuse kallale, nimelt välilaua äärde! proua tassis ka oma sahvrisisu lauale, aga mehed teda laua ligi ei lasknud, ise möllasid ja valmistasid salaatikut ja muid hõrgutisi materjalist mis hetkel käepärast oli! vaikselt hakati ka viint võtma, ja prouale ikka punane vein mis sobib kalaroogade juurde ; frantzus serveerib liha ja juttu jätkub pikemalt! ja vot sealt jutust hakkaski vaikselt idanema see teema et ka veealt saab kala püüda, kohalikud sondeerisid ikka pinda; ja jahi võimalused on ka siin Termezi kandis olemas, vaja ainult õigete sõjaväelastega õige kontakt luua; ühesõnaga moositasid pealikku kes äkitselt leiaks mingeid kanaleid kuidas jahimaadele ligi pääseda jne! pealiku nad konksu otsa said, ja kuna frantzus pidi ju oma komandöri eest vastutama saba ja sarvedega siis oli ka frantzus nendes seiklustes täie rahaga sees; ja krt, ikka vägev värk oli; lihtsõduri unistus ; frantzusi jaoks karm reaalsus .

mehed siis laua ääres, proua ka nagu aukülaliseks seal; aga väike patsaan täitsa omapäi sujuvalt frantzusi vastutusalasse jäetud! frantzus vaikselt toimetab willise juures, ja kuklasilmaga pean ka patsaanil silma peal hoidma. solberdab ta vee piiril paljajalu sest kaugemale minna oli emme talle keelanud kui just frantzusi ligi ei ole, aga frantzusil olid omad toimetused, noh ikka veits kibestunud hing ja erilist aktiivsust üles ei näidanud; no ikka suht uues ametis kah, oskagi õiget asendit võtta . puhastasin saschlõkivardaid. ja siis vajub pätakas frantsusi juurde, mingi 5cm pikkune kalamaim näpus ja hakkab pärima et mis see on??? et tema leidis selle rannikult? esimese matsuga tahtsin talle öelda et vii see issi kätte, et see on tänase päeva saak, et saame äkki söönuks kah! sain õnneks pidurid peale, laps pole ju süüdi. selle pätakaga oli jama jah, oli frantzusi juba usaldama hakanud, keerles nigu päike ümber frantzusi; proua kutsuski teda "solnuschka", tõlkes päiksekene. tegelikult oli Oleg Olegi poeg! surnud kala ikka tõsine teema, ja frantzus arvas et see kala ei ole loomulikku surma surnud. pätakal muidugi küsimus et mis kala see on? krt, parimal juhul teeb frantzus vahet ainult suitsu lestal ja vürtsi kilul; et nüüd peab vist veits pada panema . noh saba on, uimed kah, frantzusile tundub et tegu Atlandi soolaheeringaga! pätakas tahab muidugi teada millesse ta suri? raske juhus frantzusi jaoks, aga välja mõtlesin! et see väike heeringas võitles allveelaeva suuruse haiga, hai ta peletas eemale aga ise suri lahinguhaavadesse!

"aga mis me selle vapra atlandi heeringaga teeme?" ei jätnud pätakas frantzusi hinge rahule! krt küll, nagu frantzusil muid muresid polekski ja hakka nüüd mingi heeringaga tegelema. no õnneks on frantzusis ka üks pisike poiss sisemuses peidus kes ei tahtnud patsaani alt vedada, tegin ettepaneku et korraldame vaprale atlandi soolaheeringale väärilised matused, ikkagi sõjakangelane . poiss õhinat täis, matuste teema oli talle ju suht tundmatu teema, Tsernenko matuseid ehk oli telekast näinud . poisile labidas pihku ja hauda kaevama, ise hakkasin puusärgiga tegelema sest kui matused siis ikka traditsioonilised! leidsin willisest vana katkise seebikarbi milles hoiustasin tagavara süüteküünlaid ja polnud kahju seda ohverdada püha ürituse jaoks! haud valmis, pidin küll oma käega veits kohendama sest hauakaevajana oli patsaan alles algaja! heeringas seebikarpi, ja ilma mingi kolinata lasin puusärgi püksirihmaga hauda, suht autentselt püüdsin seda tseremooniat läbi viia! järgmiseks ikka kolm pihutäit liiva, poiss tahtis küll rohkem visata aga frantzus tegi talle selgeks et ainult kolm pihutäit ette nähtud; et isa, poja ja püha vaimu nimel! ajasime siis haua kinni, märjast liivast vormis frantzus ka korraliku hauakääpa valmis, aga miskit jäi nagu puudu?? krt, rist ju puudu . puumaterjali villises oli ja risti meisterdamine käkitegu, kaks pulka omavahel isoleerpaelaga kokku ja valmis ta oligi! õigeusu risti jaoks ei tahtnud isoleerpaela raisata, otsustasin et atlandi soolaheeringas on ikka tubli luterlane! muidugi pidin seda ka pätakale seletama miks rist peab olema! et heeringas pole mingi pagan, vaid ikka kristlane! rist maasse torgatud, püssi meil polnud et saluuti lasta, pasunakoori ammugi mitte leinamarsi esitamiseks . pole hullu, laulame ise . oleme siis kenasti hauakõrval leinaseisakus, pätakal käskisin soni peast näpuvahele võtta ja pea langetada, muidugi näidates ise eeskuju oma panamaga! leinamarssi pidin ise laulma; täitsa eesti keeles laulsin kurvameelselt " see juhtus ennemuistsel aal kui heeringas elas kuival maal"! jäänud veel peielauas istumine, aga seal saime tünga! kuna toimetasime teiselpool willist siis me ei teadnudki et peielaud juba praktiliselt ära koristatud ja rahvas valmistub kojuminekuks! kuna willises makk mängis siis ei kuulnud ei nemad ega meie üksteist, ja kui me laua äärde jõudsime siis proua veits taples et kas olete kurdid vä, tema olla juba ammu hõiganud et pakime asjad ja hakkame koju minema! poiss kobis kohe sõnalausumata willisesse ja kümne sekundi pärast juba magas, eks tal ka tohutud traumaatilised kogemused! korjasime elamise kokku ja Termezi poole, kohalikud "jäägrid" mossega sabas, mõlemad korralikult joogised aga see olevat sealkandis normaalne nähe; kaine peaga ei saagi kohalikust liiklusest aru! eks ta nii oli jah, ega frantzus asjata willise signaali tuuninud kangemate pasunate peale! ruleerisin siis pealiku paraadna ette, täitis mu sõidulehe ära ja väga heldelt kirjutas isegi kellaaja sõidulehele, et kas tunniga jõuad ikka väeossa tagasi . mida kuradit frantzusil siin linnavahel hulkuda, ikka õkva väeossa, muidugi läbi esimese pagaritöökoja sest väeosas vaja ka plusspunkte korjata! pealik jutukas, et frantzusi elu hakkab nüüd huvitavaks minema; et kohalikud lubasid ta kokku viia ühe tõsise entusiastiga kalanduse-jahinduse vallas, too olevat ka ohvitser, kohalik venelane kelle esivanemad tulid siiakanti koos tsaari ehitatud raudteega, et sel nädalal mingil päeval saame kokku! soovis frantzusile turvalist koduteed ja käskis puhata korralikult sest tõsine töönadal jälle algamas, ja homme hommikul nagu alati paraadna ees! rabas magava pätaka kaenlasse ja astus minema! astusin ka willisest välja et prouale abiks olla kraami tassimisel aga proua kenasti naeratas ja arvas et saab ise hakkama! mis siis ikka, kergitasin kaabut proua ees nagu frantzusile kombeks ja lasin lesta! teema peaks nagu läbi olema, aga tutkit

järgmine hommik nagu alati, frantzus kenasti willise kõrval tervitamas pealikku kes paraadnast väljus; autosse istudes tulid kõigepealt jopid-matid aga suht vaikselt; aga edasi juba hulluarsti toonis et teda ikka huvitab et mis frantzusi peakolus toimub? frantzus ei saanud teemakäsitlusest aru ja vastas et tahaks ise ka teada? krt, hullude koht on hullumajas, aga millegipärast on üks hull armeesse võetud ja just tema autojuhiks sattunud . kuna frantzus ei saanud aru kuhu ta oma jutuga tüürib siis ettevaatlikult mainisin et ega frantzus ikka päris vabatahtlikult ka selles ametis ole, et kas sõidame otse hospidali 9.osakonda, sinna läheb frantzus omast vabast tahtest! kästi lõuad pidada ja edasi teenida! et ükski normaalne inime ei tule selle peale et lapsele korraldada atlandi soolaheeringa matuseid, ja veel kiriklikke koos ristiga haual . pidasin targemaks vait olla, ka pealik oli pikalt vait, siis ohkas sügavalt ja andis käsu "pojehhali". võtsin vaikimisi suuna väeosa poole, et küll pealik korrigeerib kolmandal ristmikul kus oli valida hullumaja ja väeosa teeotsa vahel. ei korrigeeritud midagi, oli vait nagu sukk tagaistmel, tujukas nagu ta oli. kogu hommikupool oli frantzusile rahulik, eks pealik tegeles vähemtähtsate asjadega mille hulka kuulus ka väeosa juhtimine, frantzusi hing jäeti lõunani rahule! veeretan siis pealiku lõunale, paraadna ees loeb pealik sõnad peale et frantzus ei tohi kohe willisesse põõnama visata sest proua tahab turul ära käia! no selge, nüüd saab frantzus järgmise satre kätte, ja seda naisterahva käest mis on oma olemuselt ikka väga ebaõiglane sest frantzus on ju sõjaväelane . mingi hetke pärast astub proua paraadnast välja, frantzus kenasti willise kõrval kaabut kergitamas, ja proua huultel kameeleoni naeratus! no midagi head polnud ka sealtpoolt oodata esmaste märkide järgi . istus siis proua autosse ja hakkas pihta! et frantzus on ikka uskumatult huvitav sõdur, et teagi keda selle eest tänada et just frantzus trehvas komandöri autojuhiks, kas Allahi või Jeesust! frantzusil jäi hing kinni, mõtlesin et proual küll turule asja pole vaid õkva hospidali?? väike Oleg olevat juba hommikul sae käima tõmmanud et millal jälle reamees frantzusiga miskit huvitavat asja teha saab . proua siis valgustas veits frantzusi mis neil peres eelmine õhtu toimus. pätakas oli mingi hetk üles ärganud ja esimese asjana uurinud kus frantzus on, et temal olla miski asi pooleli jäänud, nimelt peielaud! pealik hakkas muidugi ülekuulamist läbi viima, ja kuuldes et frantzus olla mingi heeringa matuse poisile korraldanud siis tahtnud kohe telefoni haarata ja väeossa helistada et valmistada ette frantzusi matused järgmisele päevale! proua oli telefoni toru pealiku käest ära rabanud et kuulame ikka poja jutu lõpuni! pealik oli jah kohati äkiline, kaukaasia veri vemmeldas. no poiss ei vedanud frantzusi alt; oli ikka väga entusiastlikult, vaimustunult ja kaasahaaravalt kogu stoori ära rääkinud; alates allveelaeva suurusest haist kuni frantzusi leinamarsi laulmiseni! pealik olnud pikalt vait, ja lõpuks olla öelnud et miks just tema peab nende hulludega igapäevaselt tegelema? igatahes oli proua vägagi rahul frantzusiga, et poisil sära silmas; vähe kõveriti see frantzusi lähenemine asjadele on aga see olevat ainult plussiks lapse arengule!

vot selline vahepala; vaprast Atlandi soolaheeringast kes usutunnistuse järgi oli luterlane.

P.S. frantzus oli siis alles esimest kuud pealiku autojuhi ametis, terve järgneva aasta ja paar kuud peale pidin veel vastu pidama, krt küll, iseendast hakkab kahju; aga veel rohkem on pealikust kahju kes selle aja üle elas ilma suuremate tervisehäireteta! oli kaks maailma, sõjaväeline ja väljaspool teenistust; ja viimases maailmas sai frantzus olla see kes ta tegelikult oli, oli lubatud isegi pealikku sõimata, aga need piirid tulid enda jaoks ikka väga täpselt paikka panna. väeosas teine teema; kui pealik tahtis ennast välja elada ja frantzus silmapiiril oli siis kolm korda võite arvata kelle kaela see pasarahe langes! alguses oli küll harjumatu aga kohanesin suht ruttu; et ei midagi isiklikku, lisaks veel plusspunktid frantzusile kuna sõimatakse kogu väeosa ees . " peksa omasid et võõrad kardaksid", mänguilu mis käis asja juurde! . teiselpool väeosa väravat algas kohe teine dimensioon, pealik ei olnud enam pealik ja frantzus polnud ka enam reamees vaid kodanik, ja pealiku proua millegipärast austas seda kodanikku.

See laulukoht oli eriti vahva, tänud lõbusa lugemise eest!

Ühinen, luterlikud soolaheeringa matused oli tõsiselt hea lugemine. Frantzusi'le kerget sulge/klaviatuuri jätkamiseks.

tänan motiveerivate postituste eest! kribamisega on nii nagu on; puhkepäeval ei viitsi ja tööpäeval pole aega. tegelikult just tööpäeval on mälusoppides tõsine tegevus sest töö seda võimaldab, mingi kondikava saab soppidest välja kaevatud ja siis kribamise käigus lõplikult toimetatud, vigadega muidugi! olen eelnevalt juba maininud et kõik kribamised põhinevad tõsielusündmustel, mida on veits kohandatud kohati et asi ikka loetav oleks; suuremad roppused on välja jäetud! aga veits tahaks veel viimasest teemast kribada!

kuuldus väeosa komandöri uuest autojuhist kes olevat võõramaalasest paberita hull levis ikka kulutulena väeosa juhtivate ohvitseride abikaasade hulgas, kuulujuttude levitajas muidugi mingit kahtlust ei tekkinud sest ühes majas nad kõik elasid, erinevates paraadnates aga kogukond ju väike! paar päeva peale prouaga turulkäiku suundusin pealikuga jälle lõunale, ja pealik järjekordselt ei lubanud frantzusil willisesse pikali visata sest proua tahtvat jälle turule minna, aga seekord mitte üksi vaid mingi "väeosa juhtivate ohvitseride abikaasade komiteega" ! et frantzus peab ikka eriti viks ja viisakas olema! kõik vist tahtsid seda "keisri hullu" oma silmaga näha, ja polnud frantzusil ka selle vastu midagi sest vaikimisi töötasin ikka oma uue ameti vastu, lootes ei tea millele . ikka kuu-poolteist läks aega enne kui frantzus lõplikult aru sai et on korralikult mülkas millest vastuvoolu välja ei uju . aga tol hetkel ikka veel üritasin!!!
ruleerin siis pealiku praadna ette, astus välja ja kobis oma korterisse. paraadna ees põõsaste all pargipingil kolm kena naisterahvast teisi taga rääkimas, tervitasid isegi pealikku aga frantzusist välja ei tehtud! väljus siis proua paraadnast, ka teised prouad tõusid pingilt ja suundusid frantzusi willise poole. mnjah, see siis ongi see "komitee" mis frantzusi pädevust kontrollima hakkab . kargasin willisest välja, pealiku proua tutvustas ükshaaval frantzusi teiste prouadega ja frantzus kergitas ainult kaabut neli korda! kobis see harakakari willisesse ja kädistasid nii et frantzusil hakkasid kõrvad sitavett jooksma, ikka kõik korraga tundsid huvi frantzusi isiku vastu! prouade kiituseks pean ütlema et nad olid ikka kenas füüsilises vormis, suvekleitides, ja vanust neil ka kõigil alla kolmekümne aasta; kui frantzus esimest korda komandöri autojuhi ametisse astus siis tolle 18.a tütar oli ka poolteist korda raskem kui hetkel väeosa juhtivkoosseisu ohvitseride abikaasad ükshaaval! igatahes võtsime suuna Termezi suurimale turule, willis ülekaalus ei olnud, ja täitsa väsitav kädin oli autos! turuväravas kui frantzus oli willise juba ära parkinud siis kädistavad prouased ikka edasi autos et mis me kõik kokku ostame! frantzus sellest kädistamisest tüdinenud, ja õelus võttis võimust! soovitasin seltsimeestel prouastel kogu turg ära osta ja oma korterelamu ees üles lüüa, et jalavaeva vähem ja kraami saab ka värskemalt kööki! vaikus willises, vaikuse murdis pealiku proua kes arvas et läheme nüüd shoppama! frantzus tige nagu tikker, et seda asja ikka poolikuks ka ei jäta! laekusime siis tagasi paraadna ette, ja frantzus nagu dzentelmen kohe pakkuma et võin prouaste turukotid kenasti korterisse tassida, aga vot ei tea kelle kotti eelistada! Bethoweni pikk paus ja kõik prouased arvasid et saavad ise oma turukottidega hakkama; jo see uus "keisri hull" oli ka neile hirmuäratav! ootan siis pealikku, ei mingit tagaistmel pikutamist sest ootasin pikisilmi ametist vallandamist! vajub siis pealik paraadnast välja, istub willisesse ja kohe tõmbab teema üles! et frantzus olevat mingi "hull" isehakanud sõdalane kes paneb väeosa kõrgemate ohvitseride abikaasad ühe turulkäiguga paika! krt, ei osanud sellele teemale isegi päevakohaselt reageerida, olin lihtsalt vait, polnud ju miskit halba teinud . mingi nädal-paar läks veel aega enne kui frantzus mõistis millisesse mülkasse on sattunud; et vastuvoolu sealt välja ei uju, vaja ikka allavoolu minna aga seda juba frantzusi kontrolli all! ja sujuvalt sai ka pealik frantzusi suhtumise muutumisest teenistusse aru; oli väljaspool teenistust temaga avameelne jutuajamine, et frantzus on edaspidi aus komandöri autojuht, ja kui aega üle jääb siis frantzus vaba kodanik, aga mõistlikkuse piirides! ja see olevat kõik kooskõlastatud tulevase kindrali Raganoviga! Raganovi mängu toomine oli muidugi frantzusile üllatus, oli ju teda et frantzusi suusad olid tulevase kindraliga ikka tugevalt risti, aga frantzus ei osanud tol hetkel suuremat pilti näha ! kahjuks-õnneks vedasingi demblini välja, ja pealik oli rahul kuna frantzus jäi frantzusiks sõltumata olukorrast, nii heas kui halvas, ja kordagi ei õnnestunud pealikule vett peale tõmmata kuigi surve väljaspoolt oli selleks ikka päris suur aga juhuslikult oli frantzus alati "kogemata" õige kraani juures, ! vot selline üldpopulaarteaduslik kribamine komandöri isikliku autojuhi elust nõukogude armees; no ei usu et frantzus oli sellises ametis ainukene eestlane, kohe kuidagi ei usu et frantzusi puhul on tegu miski anomaaliaga, seewaldist ära karanud ajateenijaga

ja väljaspool teenistust arvas pealik et frantzus võiks kohaliku garnisoni eriosakonnale täitsa oma "meistriklassi" korraldada sest ikka täitsa turakad seal koos, mitte sittagi ei saa nad aru mis tegelikult väeosades toimub no sellele libedale jääle frantzus muidugi ei läinud....

Võileib kukkub ikka võiga vastu maad ...

Räägi ka defitsiitse kauba kättesaadavusest mustal turul

ei saa küsimusest aru; kas AKF-l kusepidamatus...

Hakkasin mõtlema et kas akf frantzusi hullukuulsus neist matustest peale ei hakanud?
Mitte matuste kui selliste pärast, langenud sangarid on ikka ära maetud. Aga et atlandi soolaheeringas kuivale maale? Vanade traditsioonide järgi oleks merihaud pidanud ta neelama või äärmisel juhul põletusmatus koos paadiga. Paadi rolli oleks võinud vabalt täita pealiku uazik

Pealik kes ohvitserikoodeksites ilmselt hästi orienteerus pidas frantzusi valikut veidraks ja hullumaja vääriliseks. Pealiku proua aga oli rohkem kohalikul turul pakutavale keskendunud ja ei suutnud nüansse hoomata. Ja võttis kohe algselt vale lähtepositsiooni

Kas akf Frantzus teab, mis Olegist pealiku noorest pojast tulevikus sai?

kahjuks ei tea. olen mõlemit guugeldanud aga tõenäoliselt nimekaimude otsa sattunud, suht levinud nimi tundub olevat. kui mingit vene otsingumootorit kasutada siis leiaks vast rohkem infot?

vanahalb kirjutas:Hakkasin mõtlema et kas akf frantzusi hullukuulsus neist matustest peale ei hakanud?
Mitte matuste kui selliste pärast, langenud sangarid on ikka ära maetud. Aga et atlandi soolaheeringas kuivale maale? Vanade traditsioonide järgi oleks merihaud pidanud ta neelama või äärmisel juhul põletusmatus koos paadiga. Paadi rolli oleks võinud vabalt täita pealiku uazik

Pealik kes ohvitserikoodeksites ilmselt hästi orienteerus pidas frantzusi valikut veidraks ja hullumaja vääriliseks. Pealiku proua aga oli rohkem kohalikul turul pakutavale keskendunud ja ei suutnud nüansse hoomata. Ja võttis kohe algselt vale lähtepositsiooni

aegade alguses elas heeringas ju kuival maal kui laulusõnu uskuda

ah eks neid veidruseid oli frantzusil rohkemgi mis eestimaal oleks täitsa normaalseks olekuks peetud, lihtsalt see inimeste silmaring ja mingite kindlate dogmade järgimine tegi frantzusist "maailma parandaja" . täitsa teadlikult hakkasin neid dogmasid väänama ja teise nurga alt tõde kuulutama, et nende mulli kõrval on ka muu maailm, ilma sõjaväelasteta; ja seda just sõjaväelaste ja nende pereliikmete keskkonnas, kohalikud uzbekid elasid oma traditsioonide kohaselt edasi ja sinna frantzus oma nina ei toppinud! olid ju sõjaväelased ka üle kuuendiku planeedi kokku aetud, igaüks omade tõekspidamistega, aga ühiseks jooneks oli ikka ustaav ja väga kitsas silmaring, mõningate eranditega. "matsid jäävad matsideks" kui parafraseerida tuntud eesti filmi. muidugi oleks lihtsam "mokk maas" alandlikult edasi teenida, aga siis poleks isegi pealik frantzusi austanud, rääkimata teistest asjapulkadest! ja ega asjata valitud pere poolt frantzusi sõjalise algõpetuse õpetajaks nende pojale, ja seal oli kindlasti proua sõna määravaks .

viimane kohtumine pealikuga, frantzusi demblipäeval, pealiku kabinetis, ja frantzus muidugi istub nr.2 toolil mis tavaolukorras staabiülemale ette nähtud. alustab muidugi pateetiliselt et frantzusi teekond eikuhugi on õnneliku lõpuni jõudnud, et palju edu edasises tsiviilelus ja bla-bla nagu ikka! frantzusil hakkas silm kinni vajuma ja eks pani pealik ka seda tähele! muutis asendit ja edasine vestlus ikka nagu kommunist kommunistiga! et pealik on oma teenistuse jooksul pidanud palju valikuid tegema; aga vot kaks valikut on ikka päris kümnesse õnnestunud teha! noh eks valimised olid tol ajal ikka paari aasta tagant, oli ka frantzus osalenud neil valimiskomisjoni liikmena kolhoosis, autojuhina, ja minuteada olid tulemused alati kümnesse pealik muidugi käskis frantzusil vait olla sest räägib hoopis valest asjast . nimelt tema valikud olnud ikka teises kontekstis! esimene valik oli siis kui ta päästis frantzusi afgaani minekust, et tema valis frantzusi välja tollase väeosa komandöri autojuhiks, ta ise oli tol ajal zampotehh! no muidugi tänas frantzus pealikku, et too otsus oli ikka tulevase kindrali vääriline! aga täitsa huvitav oli teada saada mis see teine õnnestunud valik oli ja kuidas see frantzusiga haakub? sain aru et pealiku mõttelõnga ei tohi katkestada, jätkas kuidagi karmimal toonil peale frantzusi vaherepliiki! põhimõtteliselt oleks frantzus võinud panamat kergitada ja kabinetist välja astuda, isegi tervest väeosast jalga lasta sest olin juba paberite järgi tsiviilisik, kõik vajalikud templid ja muud paprid korras et sülitada kõigele ja rongile astuda, aga kuna rongini oli veel aega siis jäin pealiku kabinetti edasi istuma. ja teine õnnestunud valik olnud pealikul see kui aasta tagasi frantzusi omale autojuhiks võttis! frantzus muidugi arvas et ega see just õnnestunud valik ka olnud sest ikka palju peavalu on frantzus pealikule korraldanud? pealik käskis jälle vait olla, ja valgustas veits tagamaid; "kes minevikku ei mäleta sel silm peast välja" , ja kuna pealik ei kahelnud et frantzusis on ka üks väike timukas peidus siis alustas ikka täitsa algusest! et kui esimest korda frantzus autojuhiks sai siis see olevat ikka täitsa juhus olnud, nimelt olla tollane väeosa komandör talle ülesande pannud et vaja B-kati juht leida; kuna Volga juht oli kevadel demblisse läinud siis vaja teist juhti ka tema põhijuhi kõrvale kes täidab augu ära. Volgast kriban ehk hiljem kuna see ei olnud igapäeva sõiduriist, aga selle autojuht oli ikka suht frantzusi mõõtu vend, nii pikkuselt kui oma olekult, põgusalt mäletan teda! ja zampotehh oli sunnitud korraldama loterii-allegrii uue B-kati juhi leidmiseks! talle anti vabad käed, et võib ka afgaani kontingendist otsida, et Taschkendiga klaarib neid asju ise pealik! liisk langes muidugi frantzusile, aga tollal just tänu eelnevale autojuhi kogemusele mida oli juba 15 aastat ja muidugi ka tehnilistele teadmistele, lisaks veel frantzusi olematu keeleoskus aga see olevat ainult plussiks sest saab kohe alguses õige armeelise õigekeele suhu, ajapikku muidugi! see selleks, aga vot mingil ajal õnnestus frantzusil kollatõppe jääda ja olin ca kaks kuud väeosa orbiidilt kadunud; laekusin kõikide üllatuseks peale sügist prikaazi alles väeossa tagasi, punaste pagunitega sinelis! muidugi ei lastud frantzusi isegi KPP-st sisse , täitsa tundmatu nägu ja takkapihta veel punaste pagunitega, et tegu ikka diversandiga viskasin siis sõjaväepileti ja toiduastetaadi letile, et kas te kuradid numbreid ei tunne vä, frantzusi sõjaväepiletis ikka samad numbrid mis KPP välisseinal, 33212! no igaks juhuks tõmmati ikka kõne väeosa korrapidajale et ikka väga kahtlane element väeosa väravas! sealt tuli käsk et las see diversant tuleb staapi edasiseks klaarimiseks! KPP-s olid ikka erilised huumorimehed sellesse vahetusse juhtunud, tundsivad huvi et kas reamees frantzus ikka teab kus staap on??? krt, päev hiljem laulsivad nagu lõokesed traadil kui frantzus oma uue Kamaziga KPP-st läbi kimas! krt, näpp valus hetkel aga jätkan seda teemat...