"aga mis me selle vapra atlandi heeringaga teeme?" ei jätnud pätakas frantzusi hinge rahule! krt küll, nagu frantzusil muid muresid polekski ja hakka nüüd mingi heeringaga tegelema. no õnneks on frantzusis ka üks pisike poiss sisemuses peidus kes ei tahtnud patsaani alt vedada, tegin ettepaneku et korraldame vaprale atlandi soolaheeringale väärilised matused, ikkagi sõjakangelane
. poiss õhinat täis, matuste teema oli talle ju suht tundmatu teema, Tsernenko matuseid ehk oli telekast näinud
. poisile labidas pihku ja hauda kaevama, ise hakkasin puusärgiga tegelema sest kui matused siis ikka traditsioonilised! leidsin willisest vana katkise seebikarbi milles hoiustasin tagavara süüteküünlaid ja polnud kahju seda ohverdada püha ürituse jaoks! haud valmis, pidin küll oma käega veits kohendama sest hauakaevajana oli patsaan alles algaja! heeringas seebikarpi, ja ilma mingi kolinata lasin puusärgi püksirihmaga hauda, suht autentselt püüdsin seda tseremooniat läbi viia! järgmiseks ikka kolm pihutäit liiva, poiss tahtis küll rohkem visata aga frantzus tegi talle selgeks et ainult kolm pihutäit ette nähtud; et isa, poja ja püha vaimu nimel! ajasime siis haua kinni, märjast liivast vormis frantzus ka korraliku hauakääpa valmis, aga miskit jäi nagu puudu?? krt, rist ju puudu
. puumaterjali villises oli ja risti meisterdamine käkitegu, kaks pulka omavahel isoleerpaelaga kokku ja valmis ta oligi! õigeusu risti jaoks ei tahtnud isoleerpaela raisata, otsustasin et atlandi soolaheeringas on ikka tubli luterlane! muidugi pidin seda ka pätakale seletama miks rist peab olema! et heeringas pole mingi pagan, vaid ikka kristlane! rist maasse torgatud, püssi meil polnud et saluuti lasta, pasunakoori ammugi mitte leinamarsi esitamiseks
. pole hullu, laulame ise
. oleme siis kenasti hauakõrval leinaseisakus, pätakal käskisin soni peast näpuvahele võtta ja pea langetada, muidugi näidates ise eeskuju oma panamaga! leinamarssi pidin ise laulma; täitsa eesti keeles laulsin kurvameelselt " see juhtus ennemuistsel aal kui heeringas elas kuival maal"!
jäänud veel peielauas istumine, aga seal saime tünga! kuna toimetasime teiselpool willist siis me ei teadnudki et peielaud juba praktiliselt ära koristatud ja rahvas valmistub kojuminekuks! kuna willises makk mängis siis ei kuulnud ei nemad ega meie üksteist, ja kui me laua äärde jõudsime siis proua veits taples et kas olete kurdid vä, tema olla juba ammu hõiganud et pakime asjad ja hakkame koju minema! poiss kobis kohe sõnalausumata willisesse ja kümne sekundi pärast juba magas, eks tal ka tohutud traumaatilised kogemused! korjasime elamise kokku ja Termezi poole, kohalikud "jäägrid" mossega sabas, mõlemad korralikult joogised aga see olevat sealkandis normaalne nähe; kaine peaga ei saagi kohalikust liiklusest aru! eks ta nii oli jah, ega frantzus asjata willise signaali tuuninud kangemate pasunate peale! ruleerisin siis pealiku paraadna ette, täitis mu sõidulehe ära ja väga heldelt kirjutas isegi kellaaja sõidulehele, et kas tunniga jõuad ikka väeossa tagasi
. mida kuradit frantzusil siin linnavahel hulkuda, ikka õkva väeossa, muidugi läbi esimese pagaritöökoja sest väeosas vaja ka plusspunkte korjata! pealik jutukas, et frantzusi elu hakkab nüüd huvitavaks minema; et kohalikud lubasid ta kokku viia ühe tõsise entusiastiga kalanduse-jahinduse vallas, too olevat ka ohvitser, kohalik venelane kelle esivanemad tulid siiakanti koos tsaari ehitatud raudteega, et sel nädalal mingil päeval saame kokku! soovis frantzusile turvalist koduteed ja käskis puhata korralikult sest tõsine töönadal jälle algamas, ja homme hommikul nagu alati paraadna ees! rabas magava pätaka kaenlasse ja astus minema! astusin ka willisest välja et prouale abiks olla kraami tassimisel aga proua kenasti naeratas ja arvas et saab ise hakkama! mis siis ikka, kergitasin kaabut proua ees nagu frantzusile kombeks ja lasin lesta! teema peaks nagu läbi olema, aga tutkit
järgmine hommik nagu alati, frantzus kenasti willise kõrval tervitamas pealikku kes paraadnast väljus; autosse istudes tulid kõigepealt jopid-matid aga suht vaikselt; aga edasi juba hulluarsti toonis et teda ikka huvitab et mis frantzusi peakolus toimub? frantzus ei saanud teemakäsitlusest aru ja vastas et tahaks ise ka teada? krt, hullude koht on hullumajas, aga millegipärast on üks hull armeesse võetud ja just tema autojuhiks sattunud
. kuna frantzus ei saanud aru kuhu ta oma jutuga tüürib siis ettevaatlikult mainisin et ega frantzus ikka päris vabatahtlikult ka selles ametis ole, et kas sõidame otse hospidali 9.osakonda, sinna läheb frantzus omast vabast tahtest! kästi lõuad pidada ja edasi teenida! et ükski normaalne inime ei tule selle peale et lapsele korraldada atlandi soolaheeringa matuseid, ja veel kiriklikke koos ristiga haual
. pidasin targemaks vait olla, ka pealik oli pikalt vait, siis ohkas sügavalt ja andis käsu "pojehhali". võtsin vaikimisi suuna väeosa poole, et küll pealik korrigeerib kolmandal ristmikul kus oli valida hullumaja ja väeosa teeotsa vahel. ei korrigeeritud midagi, oli vait nagu sukk tagaistmel, tujukas nagu ta oli. kogu hommikupool oli frantzusile rahulik, eks pealik tegeles vähemtähtsate asjadega mille hulka kuulus ka väeosa juhtimine, frantzusi hing jäeti lõunani rahule! veeretan siis pealiku lõunale, paraadna ees loeb pealik sõnad peale et frantzus ei tohi kohe willisesse põõnama visata sest proua tahab turul ära käia! no selge, nüüd saab frantzus järgmise satre kätte, ja seda naisterahva käest mis on oma olemuselt ikka väga ebaõiglane sest frantzus on ju sõjaväelane
. mingi hetke pärast astub proua paraadnast välja, frantzus kenasti willise kõrval kaabut kergitamas, ja proua huultel kameeleoni naeratus! no midagi head polnud ka sealtpoolt oodata esmaste märkide järgi
. istus siis proua autosse ja hakkas pihta! et frantzus on ikka uskumatult huvitav sõdur, et teagi keda selle eest tänada et just frantzus trehvas komandöri autojuhiks, kas Allahi või Jeesust! frantzusil jäi hing kinni, mõtlesin et proual küll turule asja pole vaid õkva hospidali?? väike Oleg olevat juba hommikul sae käima tõmmanud et millal jälle reamees frantzusiga miskit huvitavat asja teha saab
. proua siis valgustas veits frantzusi mis neil peres eelmine õhtu toimus. pätakas oli mingi hetk üles ärganud ja esimese asjana uurinud kus frantzus on, et temal olla miski asi pooleli jäänud, nimelt peielaud! pealik hakkas muidugi ülekuulamist läbi viima, ja kuuldes et frantzus olla mingi heeringa matuse poisile korraldanud siis tahtnud kohe telefoni haarata ja väeossa helistada et valmistada ette frantzusi matused järgmisele päevale! proua oli telefoni toru pealiku käest ära rabanud et kuulame ikka poja jutu lõpuni! pealik oli jah kohati äkiline, kaukaasia veri vemmeldas. no poiss ei vedanud frantzusi alt; oli ikka väga entusiastlikult, vaimustunult ja kaasahaaravalt kogu stoori ära rääkinud; alates allveelaeva suurusest haist kuni frantzusi leinamarsi laulmiseni! pealik olnud pikalt vait, ja lõpuks olla öelnud et miks just tema peab nende hulludega igapäevaselt tegelema? igatahes oli proua vägagi rahul frantzusiga, et poisil sära silmas; vähe kõveriti see frantzusi lähenemine asjadele on aga see olevat ainult plussiks lapse arengule!
vot selline vahepala; vaprast Atlandi soolaheeringast kes usutunnistuse järgi oli luterlane.
P.S. frantzus oli siis alles esimest kuud pealiku autojuhi ametis, terve järgneva aasta ja paar kuud peale pidin veel vastu pidama, krt küll, iseendast hakkab kahju; aga veel rohkem on pealikust kahju kes selle aja üle elas ilma suuremate tervisehäireteta! oli kaks maailma, sõjaväeline ja väljaspool teenistust; ja viimases maailmas sai frantzus olla see kes ta tegelikult oli, oli lubatud isegi pealikku sõimata, aga need piirid tulid enda jaoks ikka väga täpselt paikka panna. väeosas teine teema; kui pealik tahtis ennast välja elada ja frantzus silmapiiril oli siis kolm korda võite arvata kelle kaela see pasarahe langes! alguses oli küll harjumatu aga kohanesin suht ruttu; et ei midagi isiklikku, lisaks veel plusspunktid frantzusile kuna sõimatakse kogu väeosa ees
. " peksa omasid et võõrad kardaksid", mänguilu mis käis asja juurde! . teiselpool väeosa väravat algas kohe teine dimensioon, pealik ei olnud enam pealik ja frantzus polnud ka enam reamees vaid kodanik, ja pealiku proua millegipärast austas seda kodanikku.