pühapäevane päev, miskit tarka pole teha ja mõtteid ka pole värskeid, seega si..n oma nurka! süüdi selles muidugi akf Vanahalb kes provotseeris!!! teemaks siis "toll ja meeter"
aasta siis 1994, kolhoosid oma loomulikku surma surnud. tööd ikka oli aga raha ei makstud mida frantzus väärt oli. väikesed lapsed kodus kasvamas ja kahju oli vaadata et nad vorsti asemel kartulikoori võileiva peale panid.võid määrisin ka nende leivale kaks korda; esimesel korral peale ja teisel korral maha, priisata polnud midagi! frantzus enda pärast ei muretsenud, hullemaid aegugi nähtud kui muud peale granaatõuna polnud süüa, aga vot lastest oli kahju! siiani ei tea kes need kartulid ära sõi, meile jäid ainult koored
vaja töökoht otsida kus raha ka ikka antakse, ja oli ikka pisike unistus ka et saaks välismaa autoga sõita! autojuhina ma tol ajal enam ei töötanud, väikeses erafirmas lukksepana ametis. kotkas sitaga ei jända, võtsin suuna pealinna ja ikka tollase ühe kõvema transpordi firma ukse taha ja lõin ukse jalaga lahti! et äkitselt vajate frantzusi teeneid, et frantzus on valmis oma internatsionaalset kohustust täitma mis armees tegemata jäi, ja frantzusil on täitsa isiklik põhjus neid kuradi kapitaliste vihata, aga teil on veits tõsisem tehnika millega frantzus neetud kapitalistidele vastu saaks hakata! jutt jumala tõsi, aastal 92 kaarutasin kolhoosi Kamaziga Soome vahet, üle Piiteri muidugi, ja sellest see viha kapitalistide vastu tekkiski. põhjus muidugi lihtne; kiman oma kamaziga Helsingist Turu poole, mööda autobahni; tühi auto ja polnud probleemi 90kmh lasta siledal maal kuna 80 lubatud, tulejutt käis summutist välja! enne Turu linna on Paimio tõus kiirteel, ja vot see võttis Kamazil põhud persest välja, isegi ilma koormata! masinda mis sa masindad, aga lõpuks oli kolmas käik sees ja roomasin mäkke! tõmbasin käsigaasi peale ja hakkasin "Helsinkin Sanomat" lugema; ja siis näen peeglist et veel suurem auto läheneb seljatagant kosmilise kiirusega, SISU kiri ees kandlel. too oli jah 25m pikkune rekka, kui kabiinid kohakuti jõudsid siis viisakusest soomlane aeglustas ja näitas läbi küljeakna frantzusile tulemasinat
viskab ikka sita keema küll! vot et frantzus on ikka väga motiveeritud kui tööd pakutakse. tolle firma aadress oli tollal Tartu mnt. 13, praeguseks on see maja lammutatud. igatahes frantzusi selles kontoris tõsiselt ei võetud, et meie klubisse saamiseks peab ikke soovituskiri olema, aga päris persse ka ei saadetud. krt , parim soovitaja on ju mees ise! aga saabusin vist õigel hetkel sinna kontorisse, neil olnudki plaan mõned juhid juurde võtta, abijuhtideks. tase oli seal klubis muidugi kõva, endised SOVTRANSAVTO juhid ja juurikabaasi Liazi juhid, ikka räigete kogemustega vennad, täitsa võõras seltskond frantzusile, kirjuta või ise endale soovituskiri! aga üllatuseks ei saadetud frantzusi pikalt , ikka viisakalt et võta nädalapärast ühendust, et uurime tausta! frantzusi õnneks oli ka neli klassi külakoolis saksa keelt õpitud. töökeel oli seal klubis saksa keel mida keegi muidugi ei osanud! hiljem kuulsin et varem pidid isegi keeleeksami tegema et sinna klubisse sobiks! nädalapärast frantzus jälle uksetaga, ega mingeid lootuseid ei hellitanud sest sain ka ise aru et nüüd läksin küll kurge kirvega püüdma, et frantzus väljus omast kastist mis ei ole lubatud tolleaegsele "kastiühiskonnale", ikka täitsa valel levelil. uskumatu lugu, frantzus võeti avasüli vastu! taustakontroll tehtud, tulemuseks see et mingit tausta polegi!, ega ei saanudki olla, oli ju frantzus agrotööstuskompleksi taustaga mitte transpordisektoriga seotud, ikka täitsa tundmatu isik! pakkumine oli siis selline et kõigepealt kolm kuud kanalis, et noh tutvud materjaalosaga, ja siis kolm kuud rannapüüki; aga alles peale seda otsustame kas frantzus sobib neile või mitte! isegi raha pakuti selleks pooleaastaseks perioodiks, kuupalk ilma tulemustasuta sõltumata tulemusest, 600 eeku. pakkumine oli hea perspektiivi vaadates, parimail päivil olin sinnani 500 eeku kätte saanud! lõime käed, aga frantzusi tingimustel et endist tööandjat mitte üle lasta, et kahe nädala pärast saan ametisse astuda. kahe nädala pärast oli "õpilane Frantzus" kenasti kohal, Magasini tn 31. ja vot siis tuligi mängu toll ja meeter! uue klubi tehnikaks Volvo ja Sisu. volvoga oli lihtne, ikka klassikaline võtmekomplekt hooldustöödel ligi; aga vot Sisuga oli kammajaa; ikka kaks võtmekomplekti pidi olema, õnneks olid need olemas! meetermõõt ja tollmõõt! Sisul ju ameerika mootor mis inglismaal valmistatud litsensi järgi, nimelt Gummins, ja lisaks veel Fulleri käigukast mis ka ameerika päritolu; ülejäänud tehnika oli soomlaste leiutatud, ja ikka meetermõõdus. ikka korralik tõmblemine oli kahe tööriistakomplekti vahel! krt, no pole parimat kooslust kui Gumminsi mootor koos sünkroniseerimata Fulleri käigukastiga, kui selle endale käppa said oli ikka väga mõnus, sidurit kasutasid ainult kohaltminekuks, edasi oli ainult otselülitus ja ilma mingi raginata, vana kolhoosniku koolitus isa kõrvalt gaz-51 roolis! sidur oli huvitav sest oli ka siduripidur, kes teab see teab! täitsa huvitav oli kanalis, lisaks veel tõelised internatsonalistidest autojuhid kes frantzusile välismaa suitsu pakkusid; ikka Marlboro ja Camel! igatahes edutati frantzus järgmisele levelile peale kolmekuist kanalis roomamist, nimelt rannapüüki, firma juhtkond nii otsustas! ikka Sisu, kolmesillaline, tagumine sild oli ülestõstetav. rannapüük oli sadamatöö, et võtsid sadamast haake, laadisid koorma maha ja siis kuskilt võtsid uue kama peale ja viskasid kas sadamasse või oma õuele kust õiged inetarnatsionalistid sellega euroopa poole edasi kimasid! esimene reis, Muuga sadamast haagis, koormaks 27 tonni graanuleid Kadrinasse kus vanas EPT-s mingit penoplasti kokku sulatati. ülekaal ilmne, aga keda see tollal kottis. frantzus esimest korda välismaa auto roolis, tunne oli kelam sest isegi seiereid ei vaadanud. harjunud ju Kamaziga kaarutama ja sellel masinal pidi ikka pedaal koguaeg vastu põrandat olema isegi tühjalt! krt, kiirteel Jõelähtme juures vaatasin kogemata spidomeetrit ja pidin infarkti saama; seier seisis 110kmh asendis! vot jah, emotsioon oli ikka meeletu, et nüüd seltsimees frantzus ikka näitab kuradi kapitalistedele kuna võrdväärne tehnika olemas
. kolm kuud rannapüüki, ja siis vahetult enne Jõule tahtsivad tõsisemad tegijad jalga puhata ja lükkasivad frantzusi tanki! et lenda maadmööda Soome, sealt vineerikoorem peale, laevaga tagasi ja edasi Austriat vallutama! mis teha, tuleb ikka ära teha! õnneks ei pidanud üksi seiklema, Eestist startisime ikke suurema seltskonnaga, mingi neli matsi. euroopa liitu tollal ei olnud, ikka igal piiril pidid asjatama tolli ja piirivalvega, õnneks olid kolleegid abiks kes tegid kõik asjad puust ette ja värvisid isegi punaseks. Austria piiril lendasime eraldi trajektooridele, aga kuna frantzus oli geograafias tugev siis keegi muretsema ei hakanud, tagasikoorem oli ka juba teada ja vanad tegijad jagasid näpunäiteid, nn sovetõ bõvalõh! isegi hakkama sain, ja enne tolli tegemist saime jälle Stockeraus oma Austria pesas kokku. no ikka poodi, frantzus ikka täitsa meeltesegaduses!! mingit nänni sai isegi lastele ostetud "Koferi" poest, mingid talvetossud jne. Koferi kaubamärk on tegelikult ALDI oma, aga Austrias on selle nime all. eestisse tagasi jõudsin jõululaupäeval, raha oli nagu ratsahobusel sitta, käisin isegi Maksimarketis läbi ja ostsin koti kartuleid, lisaks veel mandariine ja muud head-paremat! selle ühe reisi hind oli 1000 DEM-i, tol ajal ikka vist ikka väga alamakstud palk frantzusile
. panin kodus lapsed kartuleid koorima, ja koored lubasin prügikotti visata! krt küll, vot sellised meenutused pühapäeval "tollist ja meetrist"...moded võivad muidugi selle heietuse kustutada...