www.militaar.net

frantzus kirjutas: raamat vedeles mul kahe esiistme vahel omaehitatud aluse peal, ma polnud veel tiitellehtegi lahti teinud... .

Õiges kohas vedelenud paks raamat võis kroonus kõvasti plusspunkte anda. Mul oli rammus eestikeelne raamat Vassili Vereštšagini elu ja tegemiste kohta. Ei mäletagi et kuskohalt ta sain - kas jättis keegi eestlane sellise kaptjorkasse või saadeti kodust koos pakiga et see raskem oleks. Igatahes vedeles ta mul töölaual, vahel oli hea paberite peale pressiks panna et need seakõrvadeks ei tõmbuks. Natuke olin algusest lugenud ka kui kaks leitnandinahka huvi tundsid, et millest see raamat räägib. Ma vastasin, et Vereštšaginist. Jumal hauda, millised aupaklikud pilgud mulle osas said Nad vist olid koolis sellisest tegelasest kuulnud, oskasid nime välja hääldada ja helgemad pead võib-olla ka midagi sel teemal filosofeerida. Ja siis nägid, et mingi eestlane loeb nagu muuseas paksu ning saksa tähtedega kirjutatud monograafiat. See peab ikka eriliselt erudeeritud tüüp olema...järelikult.

Ma ei hakanud kunsti ülimat lummust ning mängu ilu rikkuma ja jätsin ütlemata, et ega ma tegelikult ise ei tea, et kes see Vereštšagin on. Alles nii 50 lehte algusest loetud.
Kes juhtumisi veel ei tea, siis ta oli üks sügava tsaariaja vene kunstnik, maalis realistlikke sõjamaale ja läks 1904 a Jaapani sõjas koos soomuslaevaga "Petropavlovsk" merepõhja. Ma toona raamatut läbi lugeda ei jõudnudki, alles peale sõjaväge hakkasin uurima, et kes see tundmatu heategija oli kelle nime mainimise peale ohvitserid valveseisangusse tõmbusid:)

Vereštšaginil on jah ägedalt palju teemakohast. Kahju, et frantzust polkovniku ees niimoodi ei maalitud nagu siin:


Kas keegi teab kedagi, kes on Nõukogude Armeed maalinud? Mitte sotsrealistlikult, vaid päriselt. "Hommik utšebkas" vms. Raske uskuda, et üldse keegi ei ole, nii suur riik.

Noh ongi olemas , gvardii serzant tovarish Onk isiklikult

Jah, portreežanris on.

Nõukogude armees oli tegelikult piltide jäädvustamine mittesoovitatav , salajastes väeosades oli fotografeerimine isegi keelatud

Seda küll, aga mälu järgi keegi ju võinuks maalida pärast teenistust.

Igasugustes lahingukuulsuse muuseumides nagu oleks aga kui autor peaks olema Ermitaazi või Tretjakovi galerii tase siis hetkel ei meenugi. Ma pole muidugi mingi kunstiteadlane ka
Teine asi, et neis muuseumides , ( ainuüksi Kiievis Võidu pargis oli omal ajal juba vähemalt seitse korrust) olevad maalid on reeglina liiga kangelaslikud. Niisuguseid nagu "Kurilkas " või "Söelaadijad" või "Öine posudomoika" ei teagi juhatada.

Korraliku kabjahoobi pani maalikunstile seltsimees Lenin, kes kuulutas et "Kõikidest kunstidest ülim on filmikunst" . Peale seda ei viitsinud enam keegi pintslit pihku võtta. Andekamad tüübid hakkasid vorpima hüperrealistlikke liikuvaid pilte kus paks partisanitädi paljakäsi sakslaste Tiigri üle võttis.

Põhiliselt ikka tehti demblialbumeid ja sinna joonistati vahelehtedele naljapilte. Selliste asjade põhjal on koguni mitu multifilmi tehtud. Seega maalikunsti ei tea, aga pliiatsiga ja vildikaga joonistati küll. Näiteks üks taoline pilt oli, et 2 USA sõjaväelast on tohutu värviteleri ees ja sõdur ütleb seersandile: "Ärme palun täna seda õudukat vaata!". Telekas pesevad duhhid põrandat ja pealkirjaks on "Smert na polah". Neid pilte siis joonistati väikese variatsiooniga albumitesse.