Millega, kus ja kuidas - kõik saabastest...

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
ooblää
Liige
Postitusi: 329
Liitunud: 13 Nov, 2005 22:09
Asukoht: harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas ooblää »

Harilikud kirsad.Aga, kontsadele sai sent -poolteist lisa alla löödud.Kontsad sai koonusesse lõigatud,taldade servad maha käiatud.Gutaliinist,vahast ja odekolonni segust määre segatud.saapad paksult kokku.Järgmine päev sai see segu sisse triigitud.Oi küll oli tossu ja haisu :wink: aga selle eest pidasid vett nagu kummikud ja saapad said särama paari harjahoobiga.Noh ja näpitsate abiga ka väike lõõts säärtele sisse.Vene lõntis kirsast sai teha päris nägusa saapa.Aga oli ka nats ütlemisi.Nii mõnelegi pedandist ustaavnikule ei meeldinud nägusad saapad.Aga sai hakkama.
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
Kasutaja avatar
ak47
Liige
Postitusi: 273
Liitunud: 19 Veebr, 2006 15:10
Kontakt:

Postitus Postitas ak47 »

Ise kasutan praegu metsas jne mingeid rootsi kirsasi, pole midagi halba öelda, täitsa mugavad ja vett ka ei lase põrmugi läbi.
Martti
Liige
Postitusi: 311
Liitunud: 21 Nov, 2004 21:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Martti »

caudillo kirjutas:Mul oleks Eesti ajateenistuse kohta küsimus, kuna endal seisab see ees. Mis saapaid praegu kasutatakse ja on neil ka mingeid suuri miinused?
EKV-s on kahte tüüpi saapaid, Eesti ja Soome päritolu, mina kandsin Soome saapaid 8 kuud, mõnel läks aga Eesti saapaid mitu paari. Soome saapad pidavat mugavamad ka olema, vähemalt nii väitsid võitlejad, kes peale Eesti omade vahetust said Soome saapad. Ja kui määrida, siis peavad vett ka hästi. Mina enda omasid eriti ei määrinud, ja saapad olid stabiilselt niisked ent pehmed. Hõõruvad ainult siis kui väga õhukesi niidisokke kanda, kui aga kasutada villaseid või poolvillaseid sokke, siis probleeme olla ei tohiks.
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
ToksToks
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 25 Veebr, 2006 19:21
Kontakt:

Postitus Postitas ToksToks »

Martti kirjutas:
caudillo kirjutas:Mul oleks Eesti ajateenistuse kohta küsimus, kuna endal seisab see ees. Mis saapaid praegu kasutatakse ja on neil ka mingeid suuri miinused?
EKV-s on kahte tüüpi saapaid, Eesti ja Soome päritolu, mina kandsin Soome saapaid 8 kuud, mõnel läks aga Eesti saapaid mitu paari. Soome saapad pidavat mugavamad ka olema, vähemalt nii väitsid võitlejad, kes peale Eesti omade vahetust said Soome saapad. Ja kui määrida, siis peavad vett ka hästi. Mina enda omasid eriti ei määrinud, ja saapad olid stabiilselt niisked ent pehmed. Hõõruvad ainult siis kui väga õhukesi niidisokke kanda, kui aga kasutada villaseid või poolvillaseid sokke, siis probleeme olla ei tohiks.
Kisub väga teemast mööda, aga ka minu arust Soome saabas vägagi normaalne asi. Endale on paar muretsetud, metsas väga hea, talvisel ajal saab ka tänaval nendega käidud. Pole ühtegi villi veel nende saabastega saanud.
Vähemalt on see minu arvamus asjast.
traatjalg
Liige
Postitusi: 176
Liitunud: 13 Mär, 2007 15:30
Asukoht: harju
Kontakt:

saapad

Postitus Postitas traatjalg »

Meil olid ainult poolsaapad ja sokid aasta 85-87 koht Gurgan-Tjube ja sellest 50 km lõunasse.Kirsasid sai kanda pool aastat utsepkas ,lõunas neid enam ei olnud ja saapaid oli kahte sorti lühikesed nii potinkadest vähe pikemad ja teised nii poolde säärde, tagantjärgi võiks öelda,et olid mugavad küll ja suht vastupidavad.Riietus ka teistsugune nn. afgaani vorm. Ei olnud mingeid krutsokke ja muid loomi kolm ülemist nööpi lahti.Eks see temperatuur ka nii +40 oli tavaline.
morsevend
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 20 Okt, 2020 11:55
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas morsevend »

linnavurle kirjutas:Mul õnnestus ringi tõmmata ainult "standardsetes" kirsades, ehk siis nendes, mida vene kroonu mulle eraldas. Kas neid oli 2 või 3 paari kahe aasta peale, seda enam ei mäleta. Esimesse paari kulusid augud sisse - sellesse kohta, kus jalalaba läks sääreks üle. Põhjus selles, et säärised vajusid lönti ja hakkasid külgedel üksteise vastu hõõrduma.
Määriti tavalise saapaviksiga - põhiliselt kohalikust kaubandusvõrgust soetatud kraamiga, mis oli pakitud umbes hokilitri suurusesse ja -kujulisse valgesse plastmass-topsi. Eesti-pärase Merekaru kvaliteedis pettusin - polnd ta vettpidav miskit. Või kui ironiseerida, siis pidas niiskust ühte pidi - sisse lasi, aga välja mitte.
Siinkohal oleks kohane mainida ka partjankasid ehk jalarätte. Vahetati neid saunapäeval koos pesuga, ehk siis mitte mingil juhul tihedamini, kui kord nädalas. Kummalisel kombel nad siiski väga juustuks ei läinud - nädal aega sokke kinnise kirsa sees levitaksid kindlasti palju hullemaid aroome.
Enne sõjaväkke minekut rääkis isa kodus, kuidas ta omandas vilumuse saapad ühe ropsuga jalga saada - partjanka tuli vastavas asendis saapa peale sättida ja jalg koos sellega sisse lükata. Esimesel teenistusaaastal ei suutnud ma seda väidet kuidagi uskuda - isegi korralikult mähkides läksid partjankad saapa sees kortsu. Aga vaata imet - teisel teenistusaastal hakkas trikk endalgi õnnestuma. Kusjuures käia võis terve päeva, ilma, et rätikud ümber mähkimist vajanuksid.
Talvel kandsime sageli kirsade "sugulasi" vilte. Paraku olid need ilma kalossideta ja sageli auguliselt. Käreda pakasega sai neid "remontida" - korraks kraanikaussi vette ja seejärel kasarmu ukse taha külma. Lühiajaliselt ajas asja ära - jääga lapitud augud olid siiski paremad, kui lihtsalt augud.
Objektiivselt võttes olid kirsad siiski praktilised jalanõud, seda vaatamata isegi ebamugavusele suvel. Mulle küll ei meenu, et keegi oleks midagi jalga astunud või kusagil jalga väänanud, kuigi ronimisi-hüppamisi ikka oli. Arvan, et botaseid-ketse kandes olnuks jalatraumasid üksjagu.
Mulle tegi isa partjankade koolituse juba lapsepõlves ära. Ta ise oli olnud piirivalvur ja seal tuli joosta koeraga pikki vahemaid. Kroonus läks seega lihtsamalt. Ka pärast vene kroonut kasutasin jalarätte kalal ja metsatööl meelsamini.
Urams
Liige
Postitusi: 284
Liitunud: 24 Okt, 2020 17:59
Kontakt:

Re: Millega, kus ja kuidas - kõik saabastest...

Postitus Postitas Urams »

Stroibatis olid ka kummikud,lasime nendes ringi,kirsad seisid puhtana.Kummik katki
läks siis vahetati ikka ringi oli vahetus fond.Meil oli tööl vormi kandmine nuhtluseks kõik pidid ühte moodi olema,üks oli ilma rihmata siis pidid kõik olema ilma rihmata.
Kui fašist kääris käised ülesse siis loeti seda 9 mai mõnitamiseks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist