Dispatt

[Vandersell]

Suur tänu info eest!
Aga kuidas see dispatis olev argipäev välja nägi?
Mis mõttes see elu seal põrgu oli, 3 korda hullem kui vanglas, nagu öeldakse? Olen kuulnud ülemustepoolsest vägivallatsemisest. Dedodovsinat seal eeldatavasti tavalisel moel vist polnud; midagi olen lugenud vanglale sarnamevast hierariast.

[Fucs]

Ma siin kusagil kunagi natuke kirjutasin ühest mehest.

Olin ära teeninud oma kaks aastat, käskkiri oli juba väljas. Oma demblitöö olin teinud ja ootasin koju saatmist. Kuna tegevusetus hakkas ihu ja hinge tapma, siis paljud palusid ohvedel ise, endale mingi tegevus leida. Mina käisin ja istusin autopargi KPP-s (kontrollpunktis), märkisin üles välja sõitvate ja saabuvate autode numbreid ning kellaaegu. Koht oli seepärast väga bro, et neid numbreid pidi üldiselt enamjaolt ainult hommikul, lõunal ja õhtul kirja panema. Muul ajal oli suhteline vaikus. Ohvede masinate numbreid me kirja ei pannud. Ja kuna oli vaikus, ning KPP asus väljapool väeosa põhiterritooriumi, siis sai vabal ajal takistusteta sealt teha kakskümmend sammu, ning sa osutusid olema juurviljabaasi või mis ta oli (Плодоовощная база) territooriumil. Ja seal juba oli mida teha. Arbuusid ja melonid. Õuntest, pirnidest, ploomidest jms rääkimata. Hästi "soe" koht kuhu pääses ainult teatud "privileegidega".

Sinna sooja kohta anti mulle kaaslaseks üks hästi vaikne ja enesesse tõmbunud mees, mingist teisest roodust, kellega seal oma päevi koos veetsime siis. Ajasime arbuusist "veini" ja tegime muud huvitavat. Vot tema tuli dispatist, kus ta teenis 2 aastat.

Tema lugu oli järgmine:
Ta oli ära teeninud oma kaks aastat kui ta dedovšina pärast dispatti saadeti. NA-s oli moeks teatud puhkudel nooremaid vastu ülevalt teist metallnööpi rusikaga lüüa. Oli kahte moodi nööpe. Vanemat tüüpi, plekist, millel kand oli liikuv, ja uuemat tüüpi, mingist messingisulamist, mille kand oli liikumatu ja "ühes-tükis" nööbiga. Uue nööbi puhul oli see löömine väga valus. Vanema nööbi puhul mitte nii eriti.
Vot ta siis virutas ühele vennale vasta seda nööpi. Sellel oli mingi tööhebeška ja vanade nööpidega, löök polnud kuigi valus, ning ta irvitas lööjale rahulolevalt vastu. Lööjal viskas närv üle ja ta virutas täiest jõust veelkorra, ning lõi poisil kaks ribi sisse. Kogulugu. Disbatt 2 aastat.

Tema jutt disbatist:
No algul, üks nädal aega kindlasti, ei rääkinud ta üldse eriti midagi. Ükskõik mis teemal. Noogutas ja mühatas enamjaolt. Tema ainsad sõnad olid tulles privet ja lahkudes davai. Paar korda lasi ta minul jutustada Eestist kuid ise ainult kuulas. Ise oli ta pärit kusagilt Volgogradi lähedalt. Hüüti teda Nikon-iks ja arvatavasti oli ta nimi Nikolai.

Asi muutus siis, kui me olime valmis "küpsetanud" oma esimese arbuusiviina ja selle ühel ilusal kevadõhtul sisse keerasime. Pärast seda õhtut, hakkas mees ikka natuke rohkem rääkima ka.

Mõned tähelepanekud tema jutust: Kõike tehti jooksusammul. Ka kohapeal "seisti" joostes. Töötasid nad ehitustel. Tema oli oma paarimehega põhiliselt "nosilka" peal.

Nosilka:


Sellega vedasid pinnast jooksujalul. Kui kolmas mees labidaga laadis, siis nemad jooksid kohapeal. Kui seisma jäid ja valve märkas, siis said kabaga või jalaga tagumikku. Kui ronisid "zalupasse" (tegid midagi keelatut, või eirasid käskluseid juba mitu korda) siis nendele olid topelt suurusega nosilkad.

Unustasin ennist ja lisan juurde:
Iga tunni sisse oli määratud 10min perekuri (suitsupausi). Siis võis istuda. Kes suitsu ei teinud need istuda ei saanud. Mittesuitsetajad hakkasid suitsetajaks ainult selle nimel, et iga 50 minuti tagant 10 minutit istuda saaks.

Oli paar kohta ja tegevust, kus päeva jooksul võis olla jooksmata.
Peldik, hommikune ja õhtune pesemine, õhtune rivistus, saun (korra nädalas), söökla, "bõtovkas" saapaid puhastades-triikides-kraed õmmeldes, kaks korda nädalas pool tundi kirju kirjutades, poliitõppusel ja "otlitšnikutel" või vanadel olijatel pühapäeva hommik, kui vaadati TV-st Teenin Nõukogude Liitu või suurtel tähtpäevadel kui vahel näidati filmi.

Pühapäeval ei pidanud jooksma ka tavarivistustel ning muu liikumise puhul kasarmu sees roodus (küll aga mindi näiteks sauna või sööma joostes ja tuldi joostes). Ja ei jooksnud need kes tegid pühapäeval tööd (siia ei kuulunud "zalupad", nemad jooksid ka pühapäeval)

Uneaega anti kõik kaks aastat 7 tundi. Välja arvatud pühapäeval ja riiklikel pühadel. Siis sai magada 8 tundi.

Kui ei olnud ehitusobjekt kiireloomuline, siis käidi tööl 10-12 tundi.
Iga päev rivi 2-3 tundi ja/või "ustavi" päheõppimine. Isiklikku aega anti kaks korda nädalas pool tundi. Vahel pühapäeviti ka lisaks. Siia ei kuulu igapäevane pesemine, peldik ja saun.

Kui oli kiireloomuline objekt, siis rivi ei tehtud vaid töötati objektil 12-15 tundi.

Kindla graafiku järgi käidi söökla ja roodu "narjaadis" (toimkonnas). Narjaadis olijad said magada 4 tundi. Kui narjaadi vastu ei võetud said uue kohe otsa oma 4 tunnise uneajaga. Ja nii niikaua, kuni sult see vastu võeti. Seerud (valvemeeskond) käis näiteks roodunarjaadi üleandmisel valge lapiga kõik nurgad ja peldikupõrandad üle. Kui lapp jäi valgeks andsid narjaadi üle, kui mitte, siis said uue 24 tunnise.

Minu kaaslane oli minnes nooremseeru. Seal võeti ohvkoos paelad maha.
Samuti tõmmati nüri siletiga pea kohe kuivalt nulliks (sealt tulevad need briljantrohelise triibud peas) ja juusteta oli ta ka veel siis, kui me juba KPP-s istusime. Ühesõnaga, kõik kaks aastat muudes küsimustes oli ta nagu "duhh" tavaolukorras. Ekstreemsustest ei olnud haruldased näiteks märja vahvelmustriga käterätikuga habemeajamised, kui oli habe ajamata või halvasti aetud jms.

Diselistide hulgast määrati ka jaoülemad jms "juhtiv koossesis" ja neil olid teatud privileegid teiste suhtes. Samas vastutas jaoülem isiklikult jao tegemata jätmiste ja muu sellise eest. Tema sai teisel aastal jaoülemaks, sest oli enne olnud seeru. Ütles, et tal oli siis natuke kergem elu kui teistel.

Külastusi ei lubatud. Ainult erijuhtudel (lähedaste surmade puhul vms).

Ajateenijatest valvemeeskonnad mõnitasid räigelt ja näitasid igal võimalikul juhul oma üleolekut. Kellel oli "zemljakke" need pääsesid kergemalt. Vennad olid küll lausa palunud valvuritelt, et kuulge mehed, olete ju samasugused ajateenijad nagu meiegi, miks te nii teete, aga sellest polnud kasu. Sellist suhtumist diselistidesse soositi kõrgemalt poolt.

Mis siis veel.
Alla võttis ta ca 12 kilo!! Ja seda mitte kodunt minnes vaid juba aega teenimast minnes! Oli nagu kõrend. Silmad aukus, põsed lohkus. Minnes olla kaalunud 80 kilo kanti, tulles ainult 68 kilo. Aga ta oli suht pikk mees. Minust pool pead pikem. Üle 1.80 kindlasti (mina olen 1.78). Tema hambad olid hakanud meeletult lagunema (mingite ainete puudusest?) ja tal oli jalgadega mingi probleem (kõndis imelikult). Samuti valutasid öösiti tema randme ja küünarliigesed. Ütles, et ei saa valude pärast vahel magada.
Magas ta endises roodus mingis kaptjorkas. Seal tal oli oma reformvoodi ja tumbotška. Uks käis lukku. Privaat värk või nii.

Tema hääl oli vahel lausa häirivalt vaevukuuldav. Ma ei tea, kas ta enne disbatti seeruna ka nii vaikselt rääkis.

Temasuguste kohta öeldi NA-s "Zadrotšennõi"

Ja ma usun 100% tema juttu. See, kuidas inimene sulle midagi räägib, loeb palju. Seda, mis ma kirja panin siin 15 minutiga, kuulsin ma temalt kild haaval umbes kahe nädala jooksul.

Väeosas teda vaadati kui kummitust. Käis ringi tapotškad saabaste asemel jalas, ilma peakatteta, paguniteta, kraemärkideta ja rihmata. Kellelgi au ei andnud (ei oleks sellise riietuse puhul vist saanudki anda). Ohved keerasid tavaliselt pea kõrvale, kui vastu tulid. Tema roodukomandör, kapten, ja paar prapporit veel (võimalik, et prapporid olid tema prizovi üleajateenijad), teretasid teda alati kättpidi. Ta läks erariietes koju, umbes nädal aega enne mind, mai lõpu poole/juuni alguses 1988.

Kurjad keeled rääkisid (mitte tema ise), et ta olla selles mõttes haruldane frukt olnud, et mitte tihti ei satu juba oma kaks aastat ära teeninud, koju saatmist ootav isik disbatti. Tema uvolnenie v zapas prikaas olevat olnud juba alla kirjutatud ja sõjaväepilet olla olnud juba staabis staabikirjutaja juures vastava märke tegemiseks, (ühesõnaga oli mees ühe jalaga juba kodus) kui asi juhtus.

Rohkem infi ei tule praegu küll meelde sellega seoses.

[kalleb]

ühesõnaga elu oli paras veshalka

ja kui zampoliit õlise naeratusega küsis et soldato,sto u vas ne hvatajet võis kindlalt öelda et mõla ja verjovka

[jackpuuk]

Siin üks põhjus punaste pagunitega BB vastu mida sai teises teemas mainitud. Kindlasti polnud kõik sellised, kuid inimene teeb alati üldistusi.

[Fucs]

Näed, leidsin veel internettidest paar huvitavat jutukest tänapäevast ja muustki. Nõuka aegsetest disbattidest leiab väga vähe infot. Aga egas need tänapäevased palju erine vanadest, ma arvan.
Kes vene keelt ei jaga, laske sõber Googlel lehekülg ära tõlkida. Kirvetõlge ta on aga aru peaks saama. P.S. Lugege ka kommentaare.

http://www.miloserdie.ru/index.php?ss=2&s=41&id=1782

Toon ühe enda tõlke valvurina teeninud mehe kommist:
Отзывы:
trup () - 16.02.2010

... teenisin selles väeosas 89-91a. sattus olema aeg kui NSVL hakkas lagunema. ütlen kohe, et kerge neil "sulidel", nii me neid kutsusime, seal polnud. oli palju rahvuseid. venelasi oli vähe. aga see mis seal toimus!! esimesest päevast peale.. diislisse tulles.. kui süüdimõistetu pidi roomama väravateni (mitu korda) ja viimase päevani... (kui loeti minuteid) ... siis disbat polnud mitte lihtsalt katsumus.. seal mindi ikka täiesti äärmusteni.. püsti tõusid vähesed. seal joosti ja poodi ennast ülesse ja isegi tosooli joodi, et surra... kõike oli..

ise läksin armeesse talvehakul. ja utšebkas hakati meist kasvatama "võitlejaid"!!! see polnud lihtne... ma mõtlesin, et tuleb lihtsalt üle elada (see oli alguses) aga päev-päevaga kõik loksus omale kohale. ja siis harjusin. puhastustel (autoril: в зачистке - sõjaolukorras on teada, mida tähendab "puhastus". antud kontekstis võib ainult aimata - Minu märkus) sai käidud ja konvois ja на зоне тусовался (ei oska tõlkida - Minu märkus)...

aga "sulisid" (autoril: " жулики " ) oli ka mitut sorti, häid ja halbu...
ja paljud kes sealt tagasi läksid, need said aru, mis asi on elu.

*

Анас (Legend-@mail.ru) - 26.01.2010
Mina teenisin 595 üksikus distsiplinaarbataljonis. Olen rõõmus, et sattusin sellisesse olukorda. Vot see oli Armee! Aga mitte praegune lasteaed!

*****

http://www.warlib.ru/index.php?id=000127

http://www.aferizm.ru/criminal/disbat.htm

on ka suht palju pildimaterjali.

[Vandersell]

Tänud põhjaliku info eest?
Nii et dispati elu sarnanes orjaeluga või viibimisega räiges koonduslaagris. Loomulikult oli see tolleaegsest vanglast hullem. Vaatamata nõukaagsetest panjaatjatest, sisemistest seadustest.
Miks nõuti koguaeg jooksmist? Oli see omavolitsemine? Kes need kärumeeste piitsutajad olid?mis auastmes?
Aga kui keegi väärtustab kunagist dispatti ja nimetab vabariigi armeed lasteaiaks,siis milles on asi...? Kas tegemist on sadistiga, kes õigustab inimõigiste rikkumist, mõnitamist? Või nägi ta selleks armees siis midagi tõeliselt positiivset? Eks dispatte ja nendega seotud ülesandeid oli ka erinevaid.
Ma olen kuulnud ka igasuguseid jutte:" Vat kus pidime enda eest seisma, aga nüüdsed sõdurid on nagu lasteaias." Nojah, paljudele hakkas kindlasti dedovsina räiged vormid ja kogu see venekroonulik idiootsus meeldima.
Tänapäevane sõdur tegeleb rohkem asjaga: väljaõppega, otstarbeka tööga. Aga teised kiitlevad: kus sai ikka hambaharjaga põrandat pestud, ägedad dedovsinat näha, mõnitusi ka sõimu kuulda, peksmisi näha.

[Lemet]

Nojah, paljudele hakkas kindlasti dedovsina räiged vormid ja kogu see venekroonulik idiootsus meeldima.

Noh, kindlasti oli ka palju muud, minul õnnestus näiteks kõik kaks aastat ilma dedovštšinata läbi saada. Ja idiootsus...selle peaks vist kõigepealt defineerima. Paljud iseloomustavad sedasama EKVd, kus sinu sõnul sõdur tegeleb "väljaõppe ja otstarbeka tööga" (milline kuldne väljenduslaad, puuduvad veel kaks ristis keelt vikerkaarelise seebimulli taustal ) idiotismiks. Eks see on rohkem inimeses kinni. Nagu ütlevad idanaabrid pidada vend Oskar igalt poolt pori leidma

[Fucs]

Tänud põhjaliku info eest?
Aga kui keegi väärtustab kunagist dispatti ja nimetab vabariigi armeed lasteaiaks,siis milles on asi...? Kas tegemist on sadistiga, kes õigustab inimõigiste rikkumist, mõnitamist? Või nägi ta selleks armees siis midagi tõeliselt positiivset? Eks dispatte ja nendega seotud ülesandeid oli ka erinevaid.
Ma olen kuulnud ka igasuguseid jutte:" Vat kus pidime enda eest seisma, aga nüüdsed sõdurid on nagu lasteaias." Nojah, paljudele hakkas kindlasti dedovsina räiged vormid ja kogu see venekroonulik idiootsus meeldima.
Tänapäevane sõdur tegeleb rohkem asjaga: väljaõppega, otstarbeka tööga. Aga teised kiitlevad: kus sai ikka hambaharjaga põrandat pestud, ägedad dedovsinat näha, mõnitusi ka sõimu kuulda, peksmisi näha.

See tõlge, kus räägitakse lasteaiast, pärineb venelaste oma dispatiteemaliselt lehelt (mille link on tõlke üleval) ja lasteaiaks nimetavad seal endised dispatis teeninud (mitte istunud) vennad (venelased ise) praegust VF armeed ja uuttüüpi dispatti, millest antud lehel jutt käib (seal räägitakse, et tänapäeval käivad vahialused kirikus ja saavad õpetlikku kasvatust jms jura). Sa said asjast natuke valesti aru. Jutt ja võrdlus ei käi seal EKV kohta

[jackpuuk]

Tänud põhjaliku info eest?
Nii et dispati elu sarnanes orjaeluga või viibimisega räiges koonduslaagris. Loomulikult oli see tolleaegsest vanglast hullem. Vaatamata nõukaagsetest panjaatjatest, sisemistest seadustest.
Miks nõuti koguaeg jooksmist? Oli see omavolitsemine? Kes need kärumeeste piitsutajad olid?mis auastmes?
Aga kui keegi väärtustab kunagist dispatti ja nimetab vabariigi armeed lasteaiaks,siis milles on asi...? Kas tegemist on sadistiga, kes õigustab inimõigiste rikkumist, mõnitamist? Või nägi ta selleks armees siis midagi tõeliselt positiivset? Eks dispatte ja nendega seotud ülesandeid oli ka erinevaid.
Ma olen kuulnud ka igasuguseid jutte:" Vat kus pidime enda eest seisma, aga nüüdsed sõdurid on nagu lasteaias." Nojah, paljudele hakkas kindlasti dedovsina räiged vormid ja kogu see venekroonulik idiootsus meeldima.
Tänapäevane sõdur tegeleb rohkem asjaga: väljaõppega, otstarbeka tööga. Aga teised kiitlevad: kus sai ikka hambaharjaga põrandat pestud, ägedad dedovsinat näha, mõnitusi ka sõimu kuulda, peksmisi näha.

Kle, sa peaksid vunderselliks nime muutma (ära võta seda solvanguna)
Ei usu, et kellegile vene kroonu idiootsused meeldima hakkasid (erandeid ei saa muidugi välistada), aga Vabariigi sõjavägi ongi laste liivakast, ülemused ei tohi enam sõna kah võtta, muidu joostakse maailmale kaebama, kasvõi inimõiguste kohtuni välja.
Parem koosnegu meie sõjavägi kodanikest, kes teises teemas memuaare lubas kirjutama hakata, kui meie kuulsustest, kes kiitlevad kuidas nende pehmed näpukesed ja kann ei sobi aega teenima.
Oleks minu teha, siis paneksin sellised tänavuse lumega asulaid puhastama ja ikka keset päeva, mitte öösel. Pole mõtet kõrvutada sedasi, meil polnud eriti variante ja kehvast tuli võtta parim, mida ise suutsid. Polnud igaks nädalavahetuseks linnalubasid ja tähtpäevadeks puhkuseid, söök oli kah enamikes kohtades selline lobi millega nõukaajal eraisikud oma loomi toitsid.
Palun ole hea ja loe kõik need vene kroonut meenutavad postitused läbi, enne kui sõna võtta. Dispatiga muidugi igapäeva elu võrrelda ei saa.
Jube kiiresti vormistatakse siin postitusi, niikaua kuni mõtteid kogusin ja toksisin, jõuti juba 2 postitust sama sisuga teha

[kalleb]

veel parem nimevariant oleks vunderbaum või vundersohn

äkki peaks ta polgu pojaks kuulutama?

[Vandersell]

Ega ma sajaprotsendilisi üldistusi pole teinud. On ju sõjavägi ikkagi peaasjalikult erinevates riikides üsna sarnase eesmärgiga ,ning probleemid on seotud ju ennekõike kodanike iseloomudega, sellega, mis riigipöördega seoses teitsuguseks ei muutu.

[Vandersell]

Kuna olen ise ka ehitusel töötanud, tean ka seda, mida tähendab ehitusmaterjali betoonikärude ja tsemendikottide vedamine. Võimalik, et
olen ka umbes nasilka moodi asjadega tööd teinud. Aga see oli ammu.
Aga nõuda, et niisugust tööd peaks tegema jooksuga, ja seistes tuleks ka joosta, sel ajal kui kolmas mees labidaga juurde laob; niisugust nõmedust, kui pehmelt üteleda, oskab ka veel vene kroonu välja mõelda. See pole mitte ainult sõdurite mõnitamine- see on ka töö(tegemise) narrimine.
Muu jooksmine on veel mõistetevam, aga igale poole:sööma ja pesema, jooksmine, on ka kahtlaselt koomiline, absurdne. Kui jooksmine nii tähtis on, siis võiks sellest omaette aja võtta.
Ja kui nii palju oli jooksmist, oleks võinud pataljonidevahelisele jooksuvõistlusele minna. Dispatt oleks ära teinud. Ikkagi elukutselised jooksjad. Aga nali naljaks.
Võimalik, et paljud tegevused, nagu näiteks kohapeal jooksmine, ja niisama seisjate peksmine, võis olla kohalik omavolitsemine. Kuid kas kaebamine oleks aidanud. Kahtlane. Ja ignoreerimine viib dispati kartsa. Nii et põrgus on veel oma põrgu. Vat sealt põgenemine oleks juba midagi.
Aga kuhu Sa lindpriina ikka jooksed, kõik ei ole õnnesärgis sündinud, nagu keegi, kes Eestis asuvast vene koondusaagrist Lääne-Saksamaale jõudis.
Kunagine seersant meenutas: "Disatis on sitem kui vanglas; seersandid kutsuvad oma ruumi ja löövad hambad välja." Ju mõnes kohas oli niisugune komme. Ja teine seersant: "Käid seal püssimeeste vahel, omal relva pole."
Eeldatavasti ei olnud kõik dipsati ohvrid just alati need käruvedajad,
jooksvad kärutajad. Ja ega igal sammul ei pidanud alati ka valvekoerast kubjas piitsaga järgi jooksma.
Eks dispatist tuldi ka erinevanäoliselt välja; kes ka karastatult, kes aga peaasjalikult katkisena.
Mõistan seda vaikset meest, kes dispatist tulnuna enam kellelegi au ei andnud, käis riides nagu tahtis. Kujutan ette, et ta polnud enam hingelt noor.
Keegi teine aga andis dispatist tulnuna au igale seersandile.
Veidi fantaasiat:" Dispatist tulnuna läheb mees tsiiviilisikuna ehituse peale tööle. Ehitusmehed arutlevad. Miks ta pidevalt jookseb, miks ta kohapeal jookseb? "
Olen jooksvaid inimesi näinud, aga põhjus on eeldatavasti muu.
"Dispatis olnu läheb vabaduses olijana baari ja kohtab seal oma vägivallatsejast valvurit. Milliseks kujuneb teema?"
Meenutab Remarque raamatust ühte episoodi, kus tagaotsitav arst kohtab kohvikus oma kunagist ülekuulajast piinajat. Päris huvitavaid seiku võivad hilisemad trehvamised tuua. Meenub laul : "Seal ei kehti ammetid, ei kraadid."

[kalleb]

õu jee

ilmselt oli ka selline asi et mehed aeti ühte rivvi välisortiiris ja anti kamanda nagu meil utsebkas teinekord -soorok pjat sekund stobo possat , desjat sekund ostalos , sludujussemu smenu podgotovitsa

ja pärast- kursant Jermalav potsemu hui tortsit iz stanov , begom na stroi

nu i dela

[mongol]

Vandersell, sa seda ei arva, et disbat sellepärast nii jõhkraks aetigi, et sinna keegi sattuda ei tahtnud? Lihtsalt venelaadse vanglasüsteemi ühiskonnas juurdumine tegi algselt isegi mõnevaõrra isegi heast plaanist (range kasvatuslaager) oma variandi..

[Lemet]

Meile pajatas üks endine BB ohvitser, et see jooksutamine jms võeti osalt ette selleks, et viia kogu seltskond füüsilise kurnatuse piirimaile. "Et igasugused lollused pähe ei roniks" olid täpsemalt tema sõnad.