2. leht 3-st
Postitatud: 25 Veebr, 2008 21:25
Postitas speedsta
Mina ei pahanda
Ristist niipalju, et kui mina sündmuste käiku sekkusin, oli rist juba tellitud ja tegemisel. Eks me kõik õpime vigadest. Kui mõtled läti Jaani, siis tema oli kohal ja igati abiks, luues keelesilla kahe rahva vahel. Ps. viit sai täpselt selline nagu üleval pildi, austusest asukoha riigi vastu sai lihtsalt lätikeelne kiri üles poole. Aga sõnum peaks olema kõigile arusaadav. Järgmise ürituseni siis.
Postitatud: 25 Veebr, 2008 21:52
Postitas Arnold
Sõnum ja asja mõte on on muidugi üheselt mõistetav! Aitäh tegijatele!
Postitatud: 26 Veebr, 2008 18:22
Postitas Krapp
Arnold kirjutas:Ei taha üldse piriseda, aga nüüd seda uut teeviita vaadates leidsin, et maetud on "tundmatu Eesti" sõdur
No olen ise asjas samavõrd süüdi - jahusin ja jahusin, aga seda asja ei näinud.
Õnneks ei paista Eesti Kornetis tundmatu olevat
ja kamba peale on ikka väga uhke asi ära tehtud.
Postitatud: 26 Veebr, 2008 18:41
Postitas Shiim
Postitatud: 26 Veebr, 2008 18:50
Postitas Arnold
Shiimul hea link, aga just selles kohas ka vigane - kahest objektist näha üks ja seegi ainult läti keeles!
Postitatud: 26 Veebr, 2008 18:57
Postitas Arnold
Täpsustasin veidi olukorda - Lätimaal on keskeltläbi 30 eestlaste matmiskohta Vabadussõja ajast ja enamus neist vajaksid ümbermatmist. Probleem riikidevaheline ja püüan lähiajal mingi selguse saada, mida siis teiega jagaksin.
Postitatud: 26 Veebr, 2008 19:00
Postitas Shiim
Arnold kirjutas:Shiimul hea link, aga just selles kohas ka vigane - kahest objektist näha üks ja seegi ainult läti keeles!
Kui pilt suuremaks teha, on näha ka teine objekt, kuigi ka selle info on ainult läti keeles:
Nezināma igauņu kareivja kaps pie Kornetiem (Korneti), Veclaicenes pagastā/ Tundmatu eesti sõduri matmiskoht Korneti’s, Veclaicene vallas
Last Updated by KB 5 days ago
Pāri Latvijas robežai Igaunijas Luutsniku ciema iedzīvotāji, kas slēpās mežā, vienu no bunkuriem bija iebūvējuši Sveķu (Igaunijā, to pašu purvu sauc Luhasoo)) purva Latvijas daļā. Veclaicenes cilvēki atceras, ka esot bijusi pamatīga kauja. Istrebiķeļiem palīgā esot izsaukta arī armijas daļa ar mīnmetējiem. Citi gan atceras, ka kauja jau esot beigusies, kad tie atbraukuši (istrebiķeļi un armija braukuši no Alūksnes). Uzbrucējiem bija daudz kritušo. Vietējos cilvēkus rīkoja šķūtīs vest tos prom. It kā vienam no mežabrāļiem esot izdevies kaujas laikā aizbēgt. Kritušie mežabrāļi tika atvesti uz Kornetu ciemu pie Veclaicenes pagasta padomes līķu atpazīšanai (jeb cilvēku iebiedēšanai). Tur tie gulēja pie šķūņa pāris dienas, līdz vietējie vīri tos noraka netālu Mellīškalnā. Padomju laikā radinieki mežā bija uzlikuši metālā krustu un paslepus apciemoja kapu. Kapu sakopa 1996.g. vasarā (atklāja 23.06.1996.). Darbus organizēja Brāļu Kapu komitejas Alūksnes nodaļa- vadītājs Uldis Veldre. Tad pie kapa uzstādīja arī akmeni ar apbedīto vārdiem.
AUGUST EELSOO 12.IX.1903. – 3.IV.1946.
REIN KASK 30.XI.1911. - 3.IV.1946.
OLEV LOOG 8.IX.1924. - 3.IV.1946.
Siit leiate foto Võnnu lähedale maetud Eesti sõduri hauast:
http://riiav2.vm.ee/est/esileht/vonnu85/
Postitatud: 07 Mär, 2008 18:30
Postitas juss000
corvus kirjutas:Väga ilus ja ääretult pidulik üritus! Tänud Mihkel!
Siinkohal väike üleskutse kõigile: Kui näete kuskil läbisõidul (Eesti või Läti, pole vahet) mõnda hooldamata hauda või märki, mis võiks olla seotud Vabadussõjaga või muidu teenistuskohustel langenud meeste-naistega, andke teada! Kui olete läbisõidul, siis kindlasti ei saa te asja parandada-korrastada, kuid samas on siinses foorumis küllalt liikmeid ning alati leidub keegi, kes elab kuskil lähedal või teab kedagi, kes sealkandis asub. Tehke kohast pilt ja nuputame üheskoos, kuidas asjaga edasi minna. Raha taha ei tohiks asi pidama jääda, kui siis pigem tahtmise taha...aga seda meil ju vist on?
Tegijatele suurimad tänud, õige pea lähen sinnakanti kohale, minul maakodu läti piiri ääres, haanja kõrgustiku lõunaserval nii õelda geograafiliselt.kuidas saaks ka oma finantsilise panuse annetada???
corvus, kuidas Sinu amforismi täpsem tõlge eesti keeles oleks?
Postitatud: 10 Mär, 2008 14:40
Postitas Shiim
corvus kirjutas:juss000: tõlgin eesti keelde.
Kui näed mõnda hooldamata eestlaste kalmu, mis seotud Vabadussõjaga, siis anna teada siinses foorumis. Leiame koos kellegi kellel aega ja võimalust asjaga koha peal tegeleda, teise (või teised) kellel raha toetamiseks ja kolmanda (või kolmandad) kes suudab asjad ka vajalikes instantsides kooskõlastada.
Veel midagi tõlkida?
Ma arvan, et juss000 mõtles seda:
stultus est stultus etiamsi nomine magnificentia abditur 
Otepää kogub raha Vabadussamba korrastamiseks
Postitatud: 10 Mai, 2009 18:12
Postitas setu
Otepää kogub raha Vabadussamba korrastamiseks
"Tahame seda jätkata, teeme üheskoos 23.juuniks, Võidupäevaks Vabadussamba korda," lisasvallavanem.
Vabadusamba korrastamiseks on vajalik sammas puhastada, korrigeerida ja puhastada samba jalamil olevad plaadid ning samba ümbruse plaadid, uuendada kirjad sambal ning katta samba esine killustikuga.
Kokku läheb Vabadussamba korrastamine maksma 17 500 krooni.
Annetada on võimalik arveldusarvetele SEB pangas 10202008200001 või Swedpangas 221016248664 märgusõnaga "Vabadussõja ausammas"aga ka sularahas vallavalitsuses ja mitmesugustel avalikel üritustel.
Vabadussamba korjandusele aitavad kaasa Otepää vallavalitsus, Otepää gümnaasium, EELK Otepää Maarja kogudus, Pühajärve põhikool, lasteaed Pähklike, Otepää Lionsklubi ja Kaitseliidu Valgamaa Maleva Otepää kompanii.
Elik, pane saba alla ühisele üritusele.
tervitades,
http://www.valgamaalane.ee/?id=117273
Postitatud: 10 Mai, 2009 20:19
Postitas Arnold
Et teeme aga Võidupühaks korda!? Kes teeb? Selliste tööde jaoks on vajalik miinimumina tööde kirjeldus kooskõlastatult muinsuskaitseametiga ja teostajal peab olema tegevusluba. Siin jääb mulje, et poliitik on juba traatharja valla rahade eest ostnud ja "teeb" ja "oleb"
Postitatud: 10 Jaan, 2010 12:10
Postitas metssiga
Shiim kirjutas:Nezināma igauņu kareivja kaps pie Kornetiem (Korneti), Veclaicenes pagastā/ Pāri Latvijas robežai Igaunijas Luutsniku ciema iedzīvotāji, kas slēpās mežā, vienu no bunkuriem bija iebūvējuši Sveķu (Igaunijā, to pašu purvu sauc Luhasoo)) purva Latvijas daļā. Veclaicenes cilvēki atceras, ka esot bijusi pamatīga kauja. Istrebiķeļiem palīgā esot izsaukta arī armijas daļa ar mīnmetējiem. Citi gan atceras, ka kauja jau esot beigusies, kad tie atbraukuši (istrebiķeļi un armija braukuši no Alūksnes). Uzbrucējiem bija daudz kritušo. Vietējos cilvēkus rīkoja šķūtīs vest tos prom. It kā vienam no mežabrāļiem esot izdevies kaujas laikā aizbēgt. Kritušie mežabrāļi tika atvesti uz Kornetu ciemu pie Veclaicenes pagasta padomes līķu atpazīšanai (jeb cilvēku iebiedēšanai). Tur tie gulēja pie šķūņa pāris dienas, līdz vietējie vīri tos noraka netālu Mellīškalnā. Padomju laikā radinieki mežā bija uzlikuši metālā krustu un paslepus apciemoja kapu. Kapu sakopa 1996.g. vasarā (atklāja 23.06.1996.). Darbus organizēja Brāļu Kapu komitejas Alūksnes nodaļa- vadītājs Uldis Veldre. Tad pie kapa uzstādīja arī akmeni ar apbedīto vārdiem.
AUGUST EELSOO 12.IX.1903. – 3.IV.1946.
REIN KASK 30.XI.1911. - 3.IV.1946.
OLEV LOOG 8.IX.1924. - 3.IV.1946.
Käisin, ülesse ei leidnud (on suurte puude all varjus), esimene lätlane kellelt küsisin, viis lausa kättpidi kohale, hauakivi ees olid värsked lilled, lausa võimsalt mõjuv koht. Soovitan neile, kes satuvad Korneti lähedalegi.
Postitatud: 11 Jaan, 2010 0:37
Postitas Shiim
metssiga kirjutas:Shiim kirjutas:Nezināma igauņu kareivja kaps pie Kornetiem (Korneti), Veclaicenes pagastā/ Pāri Latvijas robežai Igaunijas Luutsniku ciema iedzīvotāji, kas slēpās mežā, vienu no bunkuriem bija iebūvējuši Sveķu (Igaunijā, to pašu purvu sauc Luhasoo)) purva Latvijas daļā. Veclaicenes cilvēki atceras, ka esot bijusi pamatīga kauja. Istrebiķeļiem palīgā esot izsaukta arī armijas daļa ar mīnmetējiem. Citi gan atceras, ka kauja jau esot beigusies, kad tie atbraukuši (istrebiķeļi un armija braukuši no Alūksnes). Uzbrucējiem bija daudz kritušo. Vietējos cilvēkus rīkoja šķūtīs vest tos prom. It kā vienam no mežabrāļiem esot izdevies kaujas laikā aizbēgt. Kritušie mežabrāļi tika atvesti uz Kornetu ciemu pie Veclaicenes pagasta padomes līķu atpazīšanai (jeb cilvēku iebiedēšanai). Tur tie gulēja pie šķūņa pāris dienas, līdz vietējie vīri tos noraka netālu Mellīškalnā. Padomju laikā radinieki mežā bija uzlikuši metālā krustu un paslepus apciemoja kapu. Kapu sakopa 1996.g. vasarā (atklāja 23.06.1996.). Darbus organizēja Brāļu Kapu komitejas Alūksnes nodaļa- vadītājs Uldis Veldre. Tad pie kapa uzstādīja arī akmeni ar apbedīto vārdiem.
AUGUST EELSOO 12.IX.1903. – 3.IV.1946.
REIN KASK 30.XI.1911. - 3.IV.1946.
OLEV LOOG 8.IX.1924. - 3.IV.1946.
Käisin, ülesse ei leidnud (on suurte puude all varjus), esimene lätlane kellelt küsisin, viis lausa kättpidi kohale, hauakivi ees olid värsked lilled, lausa võimsalt mõjuv koht. Soovitan neile, kes satuvad Korneti lähedalegi.
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=96512
Re: Üleskutse: Wabadussõja aegsete haudade korrastamine
Postitatud: 09 Juun, 2013 11:27
Postitas toomas tyrk
Kaitseministeerium mattis Lätis ümber kolm Vabadussõjas langenud tundmatut Eesti sõdurit.
Sõdurid maeti Mazsalaca kalmistule, kuhu Eesti riik rajab ka monumendi tundmatule Vabadussõjas langenud Eesti sõdurile, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Mälestusmärk avatakse 18. juunil.
http://uudised.err.ee/index.php?06280984
Re: Üleskutse: Wabadussõja aegsete haudade korrastamine
Postitatud: 09 Juun, 2013 11:44
Postitas Reigo
Huvitav, mille alusel tehti kindlaks, et tegemist ikkagi Eesti sõduritega?