wudu kirjutas:
NB! Minu eelmises postituses kirikute kallale minemine oli iroonia ...
Eks selleks ole julgust ka vaja
No julgust oleks aga kas oleks mõttet? See on osa meie ajaloost ja kirikute lammutamine oleks lihtsalt katse ajalugu ümberkirjutada.
Wiking kirjutas:Tõsi küll, ma ei näe mingitki kannatavat võrdlust kiriku ja kommunismi vahel. Vast vaid niipalju, et mõlemad toodi meile sunniviisiliselt.
Kirik ja kommunismi sümbolid, aga ei kannata mingit võrdlust, esimesed kuuluvat kahtlemata kultuuriväärtuste hulka, mida teiste kohta oleks solvav üelda.
No ka see teema ei kuulu siia foorumisse ....
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Vabadussõda tõi vabaduse vaid teatud osale Eesti rahvast, teise osa arvel.
Einoh, olgu muuga kuidas on aga selline seisukoht paneb pead vangutama.
Ilmselt kapral Karu seisukoht pole juhuslik. Kõikvõimalikel vasakäärmuslaste saitidel tuhnides olen tähele pannud, et kui seni vinguti (ajaloost rääkides) 2 ilmasõja teemal, siis just viimasel ajal on välja tuldud seisukohaga, et ka Vabadussõja näol polnud tegemist mitte Vabadussõjaga vaid kodusõjaga kus paraku "valged" võidutsesid. Et siis, me ei peaks ka vabadussõdalaste üle eriti nagu uhkust tundma, nagu ka 40-tel Saksa poolel võidelnud eestlaste üle. Jõudu, klounid!
Jääb vaid loota, et igale õigele eestlasele annab see ainult meelekindlust juurde, et taolistele v...le vastu seista!
Olgu mainitud, et olen kirikute põletamise vastu ja ei saa aru inimestest, kes selliseid asju teostada tahaks.
Vabadussõda on meile riigina ja rahvusena nii vajalik kui tugev ja korralik vundament ühele korralikule majale. Piltlikult üeldes, võiks ju ka telgis elada, kuid sellega ei kaasne mitte mingitki kindlust.
Kõik meie vabadus ja vabadusepüüded said just Vabadussõja võiduga, väärika, tugeva vundamendi.
Viimati muutis Wiking, 30 Mai, 2008 10:15, muudetud 1 kord kokku.
Nagu ei ole absoluutset tõde , pole ka absoluutset vabadust. Siingi iga mees lähtub vabaduse mõtte erinevatest tõlgendustest. Ja kunagi pole kõigil hea elada, ikka elab keegi teiste arvel paremini, põhjendagu seda kas oma töökuse, vaimuannete, kavaluse ja osavusega vms. Olen siin kunagi varem vist kirjutanud, kirjutan veel : kui kõik inimesed maailmas tahaksid elada USA elatus/majandustasemel, siis selleks ei jätku Maal materjaalseid resursse.
Ja noore pioneerina küsisin kunagi vanaema käest, et millal oli elu kõige parem (ise arvates, et muidugi nõukogude riigi viljakates tingimustes või siis ehk Eesti Vabariigis). Tema aga arvas, et tsaariajal. Eks noorus ole ikka käige ilusam aeg, elu oli paigas, majandus stabiilne jne. Siis tuli I MS, Vabadussõda, majanduskriis. Ega see uus vastne vabadus polnud majanduslikus mõttes kõigile sugugi magus. Et lipud lehvisid ja inimesed laulsid, tantsisid ja puhusid pasunaid. Enne II MS juba üldiselt elu hakkas minema, jõukus kasvas ja jätkus veidi ka vaesemale rahvale jagada aga siis hakkas uus jama uue hooga ja lammutati elu ja olu koledal kombel...
saan aru küll, et siin vaieldakse kõrgemate ja pühamate kategooriate üle, mitte ei arutata, kas mõnel moonakal või saunanaisel oli peale vabaduse ka leib laual....
ppp kirjutas:... kas mõnel moonakal või saunanaisel oli peale vabaduse ka leib laual....
Lihtsalt meeldetuletuseks - 1919 maaseaduse ja 1926 popsiseadusega (viimase elluviimine kestis küll kuni 1932 või nii) korraldati maasuhted täielikult ümber ja Eestis ei olnud enam ei moonakaid ega popse ehk saunikuid. Eks tegelikus elus võis ju mõningaid saunikuid ka jääda, aga need, kes ise endale maatükki ei tahtnud mingil põhjusel. Nii-et see mure nende leivatüki pärast on nagu rohkem asjakohane perioodile 16. sajandi lõpp kuni 1920. aastad, aga mitte EV kui selline
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Wiking kirjutas:Olgu mainitud, et olen kirikute põletamise vastu ja ei saa aru inimestest, kes selliseid asju teostada tahaks.
Ma kah ei saaks sellistest inimestest aru, kes sõdivad ainult elutute asjadega, kuid ideoloogia vastu, mis seal taga on reeglina ei jõutagi.
Wiking kirjutas:Vabadussõda on meile riigina ja rahvusena nii vajalik kui tugev ja korralik vundament ühele korralikule majale. Piltlikult üeldes, võiks ju ka telgis elada, kuid sellega ei kaasne mitte mingitki kindlust.
Kas keegi on sellele vastu vaielnud?
Wiking kirjutas:Kõik meie vabadus ja vabadusepüüded said just Vabadussõja võiduga, väärika, tugeva vundamendi.
Jah, kõik on ilus.
Kuid ... kas me oleme praegu tõesti vabad. Kuid ka selle üle filosoeerimine läheks väga imelikuks, enamiku foorumi kasutajate jaoks
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Keegi ei peksa ju neid kivijurakaid, millel ülistatakse meie kodumaa vallutajaid ja terroriste ning kõrilõikajaid, kuvaldaga puruks ega lase vastu taevast. Muuseumisse viiakse, jäävad ilusti alles, nii et minu meelest see jutt et sõdite kividega ja pole te paremad kui kommunistid, see ei klapi.
Minu pärsast võiks kas või kõik kivid kuhugile muuseumi tassida.
Kui on selleks kivi omaniku nõusolek.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Kui ikka tahta, et pidev andmine ja arutelu käiks, tuleb alustada teemat, mis on seotud mälestussammastega.
Paraku tundub, et antud teemat ei ole võimalik selgeks vaielda.Kuna foorumiliikmete näol on tegemist täiskasvanud inimestega, kelle tõekspidamisi ei ole eriti lihtne muuta.
Olgem aus, mitte ükski siin foorumis pikalt osalenud kasutaja ei ole oma tõekspidamisi, hoolimate kümnetest "monumendi" teemadest, muutnud.Nii näiteks on Wikingil samad põhimõtted nagu kaks aastat tagasi, nagu ka Karukesel ja Kapten Karul.Ja mis siis selles halba, on täitsa loomulik et inimestel on erinevad arvamused ja tõekspidamised nagu ka see, et inimesed neid niisama lihtsalt ei muuda, miks peakski.
Kas on üldse mõtet pidevalt uusi monumendi teemasid teha, koondaks kõik monumentidega seonduva ühte teemasse.Sest aeg on näidanud, et nendes teemades hulk inimesi vaidleb ja raiskab niigi väheseid närvirakke, kuni see teema (sama targalt kui alguseski) lukku pannakse, et mõne ajapärast jälle uuesti sama vana asjaga pihta hakata.
Küsimus pole mitte niivõrd monumentides, kui selles, "kelle asi on õigem", "kes on oma, kes vaenlane". Selleni taandub kord enamik ideoloogilise põhjaga diskussioone.
See aga ongi lõputu vaidlus, ei miljonite hukkamisega ega miljardite maksmisega pole sellest võitu saadud. Ja tundub, et mitte ükski inimene ei tea, milline ühiskonnakorraldus on kõige õigem. Te võite vaid öelda seda, milline teile endile antud olukorras rohkem sümpatiseerib.
Võite ju öelda, kui poed on täis värvilisi Hiina asjakesi ning te jaksate neid osta, siis on see iseseisvus ja vabadus ja üldse peaaegu paradiis. Teised võivad sama hästi öelda, et tegelikult on see majanduslik okupatsioon.
Iga okupatsioon võib ühtedele selle "objektidele" sobida või isegi meeldida, teistele mitte.
Mina arvan, et me ei peaks kõiki NL-aegseid monumente ühte kohta kokku tassima. Midagi võiks jääda sinna, kus ta on, kasvagu ta siis kasvõi rohtu. Minule küll meeldiks, kui erinevaid märke möödunud ajaloost leiduks ka mujal kui vaid muuseumides. Ja monument pole reeglina vaid mingi kuju, vaid ka arhitektuuriline kooslus -- alus, kujundatud ümbrus jne. Seda tervikut reeglina muuseumi viima ei vaevuta -- läheks liiga kalliks.
Lõpetuseks meenutaksin elutarga kaluri sõnu filmist "Siin me oleme!", kui ta vastas näitsikule, kes kurtis elu keerulisuse üle: "Keeruliseks ära sina ise oma elu ela!" Minu arvates on kõik see "poliitika", millega monumente üle soustitakse, ebaintelligentsete inimeste eelarvamuste vili. Ei maksa solvuda, ent maailma parandamist tuleks alustada ikka iseendast. Minul igatahes pole usku Eesti rahva "monumentteraapiasse".
Eks ta nii olegi, et mõni, nõukogude aega kinni klammerdunu, teeb kõik selleks, et külvata paanikat kui mõni punamonument kuskilt kaob. Siin tuleb tõepoolest vastust otsida iseenda südamesopist, mis järelikult on selle aja armastust nii täis, et iga üritus selle vastu näib pahana. Kui seda kisa vähem oleks, oleks ka Eesti neist, meie rahva kõige suuremaid tapjaid ülistavatest, monumentidest puhtam.
Wiking kirjutas:Eks ta nii olegi, et mõni, nõukogude aega kinni klammerdunu, teeb kõik selleks, et külvata paanikat kui mõni punamonument kuskilt kaob. Siin tuleb tõepoolest vastust otsida iseenda südamesopist, mis järelikult on selle aja armastust nii täis, et iga üritus selle vastu näib pahana. Kui seda kisa vähem oleks, oleks ka Eesti neist, meie rahva kõige suuremaid tapjaid ülistavatest, monumentidest puhtam.
Eks iga inimene kes on oma noorusaja elanud Teises ajastus on selles kinni ning sealt saadud emotsioonid valdavad inimesi terve elu. Ei saa ehk päris öelda, nad kinni klammerdunud. Vanemad inimesed ikka asjades ja oludes kinni, ei soovi nad ju ka midagi uuendada oma isiklikus elus.
Kui sul vanaema või - isa elab, mõistad ehk.
Kas on vaja kohe kõiki monumente maha kiskuda, iga monument omal ajastul. Minevik on minevik, las olla.
Mina olen küll täiega nõukogudeaegne inimene, terve noorus läks selle nahka. Noorus on muidugi ilus aeg, taevas sinine ja rohi roheline, aga kõige nõukogudega seostuva vastu tunnen ja tundsin sügavat jälestust.
Minu isa ei ela enam kahjuks. Tema ei oleks ainult kivikoristamisega leppinud, kardan, et teatud tegelasi oleks või süles Narva taha tassinud....