Ma räägin ka väga konkreetselt radioaktiivsetest elementidest mitte ainult kiirgusest (nende elementide hulka hinnatakse tihti läbi kiirgusfooni taseme):qwerty009 kirjutas:http://www.scientificamerican.com/artic ... lear-waste ma ei räägi mingi kiire poolestusajaga või väikse radioaktiivsustasemega isotoopidest vaid pidasin silmas uraani mida sa ise äärmusliku näitena tõid. Põlevkivis ning söes on terve mendeleejevi tabel muide esindatud, väikses koguses, kuid kuna seda nii massiliselt ahju topitakse, siis saelt tuleb radioaktiivne saaste on tunduvalt suurem kui tuumajaamast. Mina isiklikult ei tunne muret kummagi pärast, kuid tõin lihtsalt antud näite näitamaks kogu selle tuumapaanika absurdsust.
Ning tooks ühe näite mis iseloomustaks ehk paremini söe kütmisel eralduvat radioaktiivset tolmu vs kuskile maetud tuumajäätmeid. http://www.youtube.com/watch?v=PqDX282z8gg
Oletame, et see thoreeritud elektrood on tuumakütuse jääk mis on kuskile maetud ning selle ümber on kerge radioaktiivsus nagu antud videos. On radioaktiivsus ning so what - olgu see beta, gamma, ioniseeriv neutronkiirgus... Olenevalt selle intensiivsusest võib see inimese tervist mõjutada, kuid minnes selle allika juurest eemale kaob selle mõju.
Kui me seda elektroodi nüüd teritame, siis satuvad thooriumiosakesed meile kopsu kust nad kiiritavad meid piltlikult elu lõpuni, samamoodi nagu söe kütmisel eraldub radioaktiivne tolm ning tuhk ehk teisisõnu radioaktiivsed elemendid satuvad ümbritsevasse keskkonda kus nad siis eraldavad radioaktiivset kiirgust.
Ehk kuidas sulle selgeks teha... maha maetud tuumajäätmed võivad matmispaiga lähedal tõesti eraldada madalat radioaktiivsust läbi selle materjali mille sees nad on, KUID see on radioaktiivsus (kiirgus) mitte radioaktiivsed elemendid (ala uraani tolm) mis satuvad kekskonda eelneva näite alusel.
1. Ma tõin näite nii töötava tuumajaama kahjulikusest NING LISAKS sellele ka maetud kasutatud kütuse kahjulikusest. Saksamaa töötava tuumajaama ümber 1990-1995 tehtud ning hiljem korduvalt muude jaamade puhul korratud uuring näitas, et kuigi kiirgusfoon oli seal normaalne esines seal kõrgenenud leukeemia, mida ei saanud muudele faktoritele taandad kui tuumajaama mõjule. Seega oligi uurijate ainuke interpretatsioonivõimalus, et tatav väike kogus tehislikke ja seega organismi ka üliväikeses koguses kahjustavaid radioaktiivsete elementide osakesi peab sealt välja saama (näiteks kasutatud kütus).
2. Sa ju ise ei tee nüüd selle elemendi ja kiirguse vahel vahet. Suur osa nendest sinu söejaama nii "täpselt defineeritud" materjalist "radioactive material" ongi radioaktiivsed looduslikud isotoobid (suures osas K-40 isotoop) ehk RADIOAKTIIVSED ELEMENDID, mis nagu ma selle ECRR poolt loodud riskiskaala seletusega näitasin on ORGANISMILE TUNDUVALT VÄHEM KAHJULIKUD kui sama kiirgusfooni tekitavad tehislikud radioaktiivsed ained. Ehk kui x koguse söe kütmisega eraldub 40t RADIOAKTIIVSEID ELEMENTE (suures osas Kaalium-40), siis sellega võrreldava terviseohu jaoks on lähtuvalt CRR poolt loodud riskiskaalale vaja kordades kordades vähem tehislikke RADIOAKTIIVSEID ELEMENTE nagu seda sisaldab kasutatud tuumakütus. Seega söö ära 1 banaan, kus on x mg radioaktiivset K-40 isotoopi ja söö ära nüüd 1 banaan kus on sama palju (x mg) uraani näiteks või kasutatud tuumakütuses olevaid elemente ja vaata kumb sind tapab ja kumb mitte- samale asjale taandub see sinu söejaama näide ka. Võid ka selle näite peas läbi teha ka nii- sul on kaks võrdselt radioaktiivset banaani, kuid ühes banaanis on kiirgusfoon põhjustatud ütleme näiteks uraanist ning teises aga looduslikest isotoopidest (C-14 või K-40 või I-131)- paku nüüd ise välja kumb RADIOAKTIIVSETE elementidega KAHEST VÕRDSELT RADIOAKTIIVSEST - no ütleme et mõlemas on kiirgusedoos võrreldav ühe rinnast tehtud röntgenülesvõttega - banaanist sind enam kahjustab?????
3. Vaata nüüd veel kord uuesti üle see minu toodud skaala just selle pilguga, mida seal ohtlikuse järgi reastatakse ja mille kahjulikest mõjudest seal räägitakse- kas kiirguse või RADIOAKTIIVSETE ELEMENTIDE. (Kui sa tead uraani nimelist kiirguseliiki või mõõtühikut, siis ütle mulle ka allikas) Ma toon selle teksti veel igaks juhuks sulle korra välja ja tegin vihjeks RADIOAKTIIVSED ELEMENDID boldiga üle :
European Committee factors
In 2003 the European Committee on Radiation
Risk (ECRR) revived a concept which the ICRP
originally proposed for variations in the efficiency with
which radiation causes cell death or mutation.
Developing this approach the ECRR now suggests
factors or multipliers which can be applied to ICRP’s
risk estimates.
ECRR’s biophysical hazard factors address
physical aspects. Thus external exposures such as Xrays
carry a hazard weighting if they are repeated
within 24 hours. This is to compensate for the
possibility of intercepting the cell repair cycle.
Sequential emitters like Strontium-90 and Tellurium-
132 when inside the body carry weightings of between
20 – 50 depending on the number and spacing of their
decays. By contrast the natural isotope Potassium-40
only decays once and therefore has a weighting of 1.
Internal insoluble particles like Plutonium and
Uranium Oxide have hazard weightings between 20
and 1000, depending on activity and particle size.
Biochemical hazard factors compensate for
various aspects of chemistry, since many radioisotopes
mimic non-radioactive substances in biological
systems. This covers chemical transmutation,
hydrogen bonding, enzyme seeking and enzyme
amplification, ionic equilibria cations, local
concentration by interfacial ionic adsorption, DNA
binding, fat solubility, and barrier transmutation.
Numerical values range between 2 and 50 or more.
Vihje, mu eelmise posti punktile (3) ning ka punktid 1-2 seletavad seda.qwerty009 kirjutas: Btw esita mulle oma versioon sellest kuidas sinu arvates plutoonium (või muu darioaktiivne element) reaktorist selle töö käigus 'lekib'.
Seda ma ennem ei teadnud ja KA EI VÄITNUD NII, kuid üks kiiruga tehtud otsing näitab, et väited, mida Sa meelevaldselt minu suhu suruda üritad ei pruugigi nii absurdsed olla:Tiam kirjutas:See plutooniumi ja uraani näites kasutamine lähtus kahest asjaolust:
1. Esiteks see plutoonium ja uraani jutt käis hiljem ääremärkusena toodud ohu kohta, mida toob endaga kaasa õnnetus sellises vana tehnoloogiaga tuumajaamas.
2. Plutoonium ja uraan oli selles väites toodud kui ECRR riskiskaala ühe äärmuse näide (samuti oli tehtud ka nendes ülevaateartiklites artiklites, mis puudutasid neid tuumajaamade ümber tehtud uuringuid, teist illustreerivat ja konkreetsetes arvudes näidet mul ei olnud võtta). See oli iseloomustuseks sellest, et tavatuumajaama saaste ja see üliväike osa, mis sealt keskkonda satub (seal ka see saastehoidla uuring kinnituseks) on piisvalt ohtlik, et hoolimata oma OLEMATUST kiirgustasemest siiski kaasa tuua oluline terviserisk. Uutel juurutavatel tuumajäätmetel töötavatel el. jaamadel seda probleemi ekspertide hinnangul ei ole.
3. Last but not least: Palun konkreetselt välja tuua, kus ma olen öelnud, et töötav jaam lekib plutooniumi või uraani.
Uraan:
French Nuclear Firm Admits Uranium Leaks at Two Plants
Uranium Hexafluoride Leak at Honeywell Nuclear Plant
New uranium leak discovered at French nuclear site
Radioaktiivne triitium (väheohtlik aga siiski näitab, et tuumajaamad ei ole 100% suletud ja midagi pääseb sealt vahel välja ka):
Radioactive tritium leaking from 20 USA nuclear plants
A quarter of U.S. nuclear plants leaking
Ei tea mis on lekkinud:
Wiki Beloyarski tuumareaktorite kohta: There is an increasing concern about radioactive contamination around the power plant. Several hotspots were discovered in the region as the radiation monitoring effort was extended in recent years.
Jaamast võib välja pääseda terve trobikond neid erinevaid tehislikke radioaktiivseid elemente ning nagu ma olen püüdnud näidata võivad need ka ÜLIVÄIKESES koguses (seega radiatsioonifooni tuvastataval määral üle loodusliku fooni tõstmata) juba piisavad olla, et kaasa tuua eelnevates teadusartiklites viidatud tulemus, kus statistiliselt olulisel määral suureneb näiteks 5km raadiuses ilma õnnetusteta opereerinud tuumajaamast laste leukeemiajuhtumite arv. Looduslikku kiirgusfooni taset selle Saksa jaama ümber ei ületatud 5a jooksul kordagi seega jäi uurijatel ainult üle pakkuda, et teatud minimaalne kuid tervisekahjustuseks piisav hulk tehislikke radioaktiivseid elemente on siiski välja pääsenud- muud võimalust neid leide seletada ei olnud.
Nii, et sinu väärtõlgendused (mida vist vääralt ka minule omistasid?) minu välja toodud artiklis esitatud tulemustele nagu oleks see leid põhjustatud läbi seinte tungiv kiirgus ei päde. Kiirgus ei tunginud üheski uuingu piirkonnas vaatlusalaste aastate jooksul nii palju tuumarajatisest välja, et see oleks kordagi loodusfooni ületavana mõõdetav olnud ehk see ei olnud see faktor, mis eristas 5km ringi tuumajaama ümber muudset kontrolltingimuseks olnud aladest. Veel kord: seega jäi uurijatel ainult üle pakkuda, et teatud minimaalne kuid tervisekahjustuseks piisav hulk tehislikke radioaktiivseid elemente on siiski välja pääsenud- muud võimalust neid leide seletada ei olnud.qwerty009 kirjutas:Ehk kuidas sulle selgeks teha... maha maetud tuumajäätmed võivad matmispaiga lähedal tõesti eraldada madalat radioaktiivsust läbi selle materjali mille sees nad on, KUID see on radioaktiivsus (kiirgus) mitte radioaktiivsed elemendid (ala uraani tolm) mis satuvad kekskonda eelneva näite alusel.