TOBY HARNDEN: Aaviksoo süüdistab mind väljamõeldistes ja ähvardab kohtuga
Raamatu Dead Men Risen (Surnuist tõusnud mehed) autor, ajalehe The Daily Telegraph autor .
Eesti sõjaväe kompanii, mis teenis Helmandis Briti võitlusgrupi Walesi Kaardiväe osana 2009. aastal hõlmab ainult väikest osa minu raamatust.
Eestlased võitlesid vapralt, kaotades kolm sõdurit (neljas, kapral Aare Viirmaa, kes kaotas plahvatuses mõlemad jalad, tegi 14 kuud hiljem enesetapu) ja neid imetleti väga brittide poolt nende sõjaka vaimu tõttu. Nende vaprus ja see, kui kõrgelt neid hinnati, on raamatus väga selgelt esile toodud.
Surnuist tõusnud meestes esinevad eestlased kokku 16 lehekülje 610-leheküljelises raamatus. Aga eestlased on kujunenud suureks teemaks kaitseministeeriumi katsetes minu raamat ära keelata. Briti kahe kõige kõrgema kindrali ja kaitseministeeriumi avalike suhete juhi kinnitusel kartis valitsus, et 2009. aastal hukkunud eestlastest üksikasjade avaldamine võib mõjutada 6. märtsil toimuvaid valimisi ja viia selleni, et Eesti tõmbab oma väed Helmandist välja.
Nüüd, kui see kõik avalikuks on saanud, on selles Baltiriigis puhkenud kogu teemal torm. Viimase 48 tunni jooksul on mind Surnuist tõusnud meeste teemal kaheksal korral intervjueerinud eesti ajakirjanikud ja Eesti seos on kogu riigi meedias üleval.
Nii Eesti president kui kaitseminister on teinud avaldused. Toomas Hendrik Ilves ütles LETA-ELTA andmetel: “Meie sõdurite väärikuse ja mälestuse kaitsmine on Eesti riigi ülesanne ja me loodame, et Eesti liitlased suhtuvad lugupidamisega meie kaitsejõudude liikmetesse.” See kinnitab, mida Nick Gurr, Briti kaitseministeeriumi meediaboss, ütles minu kirjastajale Quercusele: et president Ilves võttis teema üles USA valitsusega.
Sama LETA-ELTA teatel ütles Jaak Aaviksoo, Eesti kaitseminister (ja ma ei tsiteeri täpselt) et “pole olnud mingit juttu raamatu mõjudest valimistele ja kõik sedasorti vihjed on ajakirjaniku puhas väljamõeldis.”
Noh, ma võtan süüdistust väljamõeldise - ehk valetamise - osas väga tõsiselt. Jutt raamatu mõjust valimistele tuli kindral sir David Richardsilt, kaitsestaabi ülemalt, kindral sir Peter Wallilt, peastaabi ülemalt ja härra Gurrilt. Mitte minult.
Härra Aaviksoo on ilmselt öelnud ka, et “kõige tõenäolisemalt on kogu raamatu ümber toimuv skandaal lihtsalt reklaamikampaania raamatule” ja et “Eesti riik” jälgib olukorda ning “ei välista kohtusse minekut”.
Veel kuulub talle tsitaat: “Ei mina ega ükski ametnik kaitseministeeriumis ole iial võtnud ühendust Briti kaitseministeeriumiga, raamatu autori või kirjastajaga, et avaldada mingit survet.”
Noh, see on huvitav, sest mul on kiri, millel kuupäev 22. veebruar Eesti kaitseministeeriumi blanketiga paberil, registreerimisnumbriga 9.3-6/762, mis on saadetud mulle ja kirjastaja Quercuse esimehele David Potterile. Selles öeldakse:
“Olles mitte võtnud ühendust langenud sõdurite peredega enne jõhkrate detailide avaldamist nende lähedaste hukkumisest olete te rikkunud nende inimeste mälestust ja õigust eraelu puutumatusele. Sellise detailsustasemega info avaldamine ilma perekondade nõusolekuta nende lähedaste surmast on moraalselt vastuvõetamatu.
Me soovime teid teavitada, et avalda raamatut mistahes isikliku andmestikuga või informatsiooniga Eesti sõduritest saab toimuda vaid juhul, kui nende perekondade nõusolek on olemas. Nimetatud tingimuste mitte täitmine võib kaasa tuua kohtusse pöördumise.
Kui te peaks otsustama avaldamisega edasi minna, oleksime me tänulikud, kui te meid sellest viivitamatult teavitate.
Lootes teie koostööle selles olukorras,
Kirjale on alla kirjutanud Taimar Peterkop, kes on Aaviksoo asekantsler juriidilistes ja administratiivsetes küsimustes.
Selguse huvides tuleb öelda, et detailid Eesti hukkunutest, mis mu raamatus on, on suhteliselt õhukesed ja palju vähem põhjalikud kui enamiku briti hukkunute puhul. Briti kaitseministeerium uuris raamatut enne avaldamist neli kuud ega teinud ühtegi märkust eestlaste kohta käiva materjali osas.
Minu raamatu puhul on kesksel kohal sõja tegelik pale. See võib inimestes tekitada ebamugavust, aga osa tegelikkusest on, et sõdurid saavad surma IED-de ja RPG-de läbi ja see on tõepoolest jõhker.
Kõik üksikasjad on siiski mulle vabatahtlikult antud hukkunud eestlaste seltsimeeste poolt kui ma külastasin neid Pimoni patrullbaasis, mis oli sel ajal nende baasiks Helmandis. Intervjuud toimusid nende ülemuse Tarvo Luga selgel loal ja teadmisel. Keegi ei öelnud, et mingi osa informatsioonist on isiklik või off the record.
Ma leian, et see on väga kummaline lähenemine, süüdistada mind “moraalselt vastuvõetamatus tegevuses” ja ähvardada kohtuda, samal ajal kuulutades, et “loodetakse koostööle”. Veelgi kummalisem peale seda koostööd on tulla välja ja eitada nagu poleks “mitte mingit survet” avaldatud, samas kinnitada, et pole saadetud mingeid kirju, kuigi fakt on, et saadeti.
Üldisema ivana, ma pean seda väga huvitavaks, et valitsused, kes saadavad sõdureid sõtta, kus mehed kõige hirmsamal moel surevad ja vigaseks jäävad näevad siis nii suurt vaeva, et summutada taolisi detaile ning kinnitavad, et ajakirjanikud, kes kirjutavad tõde sellest, mis juhtus, on ”rikkunud nende isikute mälestust”.
Olgu kuidas on. Ma usun, et härra Aaviksoo on mind süüdistanud teadlikult vale rääkimises ja kuulutanud midagi, mis on tõestatavalt vale, eitades, et mulle või Quercusele pole mingit kirja saadetud. Ma jään ootama tema süüdistuste tagasi võtmist ja vabandust.
Ja et keegi ei kaotaks silmist, mille ümber kõik tegelikult keerleb: see on Nato üksuste ohverdused Helmandis.
http://blogs.telegraph.co.uk/news/tobyh ... -to-court/
Lähedased tahavad teada ja kohe VÄGA, lähedased NÕUAVAD teadmist, ja mitte ametlikku ilustatud versiooni brigaadiülemalt vaid seda, mis TEGELIKULT juhtus, mida kuuleb ainult võitluskaaslastelt. Ausus ONGI austus lähedaste vastu. 
Just brittide ettevaatlikkus on see, mis tekitab probleeme, määrustiku anaalne järgimine situatsioonides, kus on vaja kiiresti tegutseda ja otsustada. Võimetus ettearvamatutes oludes adekvaatselt tegutseda. Amid on kõik peast rangerid, aga kui sul on KOHE õhutoetust vaja, siis tõenäosus, et sa pead 20 formulari neljas eksemplaris täitma, et seda saada, on palju väiksem kui brittidega. COY-E'l on väga hea võrdlusmoment olemas. 
