Saade Jäägrikompaniist

[Larry]

Pühapäeval 02.12.12 kell 18:40 on ETV saates "Ajavaod" juttu Läänemaa vabatahtlikust jäägrikompaniist. Veits salapärane ja nii mõnelegi ebamugav teema on see ja seetõttu huvitab ilmselt paljusid. Noh, saab näha kes nõustusid saates esinema ja missugune pilt õnnestus saatetegijail kokku panna...

[oleeg]

Veits salapärane ...

Neid jalutab ringi igasuguseid, võta sa kinni kes oli kes...
Loodetavasti ei teki pseudokangelasi...

terv
o

[vk1]

oh-jah, väike on see meie eesti. Jaak Mosin hoidis oma sapakat minu isa garaazis ja üks (endine?) jääger oli vist rühmavanem meil 1996 sidepatis.
müstilised ajad, müstilised tegelased

[Roamless]

Loodetavasti teeb "Ajavaod" ka Mosinaga intervjuu tema Hispaania tünnis. Siis kuuleksime, millised sead kõik olid ja kuidas tema üksi riiki päästis. Millegipärast Asso Kommer selliste sõnavõttudega ei esine. Olen nõus sellega, et mingid poliitikud käisid seal tõesti susimas ja "sulli ja feimi" kogumas, kuid põhi provakaator on ikkagi Mosin. Üldiselt, kui lugesin Andres Raidi käkerdist Jäägrikompanii mässust, siis jäi mulje, et osade rahvuslaste vahel valitses tollal pime viha ja üksteisele ära tegemine. Iga mees arvas just, et tema jäärapäiselt valitud suund on õige ja kellel oli teistsugused ideed on rahvaenlane või KGB provakaator. Kahjuks kasutati selles egode mängus ära ka Kaitseliitu ja Raidi raamatu väitel olevat kaitseliitlased valmis olnud haarama relvi ka üksteise vastu. Kui see on tõsi, siis olid asjad mõnes mõttes tõesti kurvad. Raamat ise meenutas viinaklaasi taga kibestunud rahvuslase poolt jutustatud vandenõuteooriat.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

MOSINa suhtes pole küll ühtki head sõna öelda - tegemist on kas lausidioodi või palgalise provokaatoriga (või mõlemad korraga ).

Tüüp pani täiega segast juba 90te algupoolel Meegomäel, ilmselt ei toonud ka järgnenud aastad talle mõistust juurde.
Hiljuti ilmunud EE artiklis ajas mind enim naerma see, kuidas vana ennast pidevalt mingiks müstiliseks "lahinguohvitseriks" tituleeris - tegelt ei ole ta muidugi kunagi elus olnud ei "lahingu-" ega ka "-ohvitser". Et kutt lihtsalt elabki oma väljamõeldud maailmas ja vist usub ka seda endaluuletatud heroilist möla...

Et vist on ikka medicine case, ühesõnaga

[Satakas]

mina pakun, et kõik see jama oli tollase opositsiooni orgunnitud. opositsioonis olid ju kõik need endised vabadusvõitlejad - elukutselised (ja pahatihti ka patoloogilised) dissidendid ja riigipöörajad, kes liiatigi ei suutnud leppida, et seda eestit, mille eest nemad vangis istusid, juhivad jätkuvalt suht-koht samad näod, kes neid endid omal ajal türmi pistsid. ja kui olid ka muud näod, siissellega ei suutnud nad ikka leppida, et nemad, suuremad kannatajad päriselt pukki ei pääsenud. polnud neil ka miskit kaotada. olid oma ideaalide eest olnud valmis nõukavanglates istuma, oleks olnud valmis istuma ka eesti vanglates. mõni pisike kodusõjakegi poleks neist paljudele liigset peavalu tekitanud.

jäägerkompanii oli selle loomisest peale mingis veidras hallis alas. ei julge küll öelda, et nad üldse kunagi päriselt kellegi alluvuses oleks tegutsenud. mu omad tuttavad käisid seal sehkendamas ja nende juttude põhjal enne ja pärast juhtumit võis küll aru saada, et tegu on pigem kellegi omainitsiatiivilise eraprojektiga, mida juhtumisi ka valitsuse poolt veidi rahastatakse. kas isegi kompanii juhatus seda teadis või endale teadvustas, seda ei oska öelda. arvestades, et tollal käis üks suur saagimine nende eksiil- ja kehtiva valitsuse teemade ja auastmetega, siis pakun, et tüübid kommeriga eesotsas ei saanud halligi aru, millesse nad end mässinud on. hiljem kui aru said, oli ehk liiga piinlik ja seepärast nad sel teemal suud ei paotagi.

aga seoses opositsiooniga: võis olla vabalt nii, et nad tajusid võimalust tekitada ühiskonnas ületamatu lõhe ning selle pinnal puhkenud segaduses oleks saanud mõne peene vangerdusega ise võimu haarata. oli ju JK rahva hulgas suhteliselt populaarne ja ka mitmed KL malevad toetasid neid selgelt. seega - kui hõõruda teemat piisavalt kaua, läinuks seal midagi suitsema ja tekkinukski sobilik olukord. on ju teada, et kogu tollane opositsioon käis kommeri juures seni teadmata asju ajamas. oletan, et tegeleti tema ässitamise ja masseerimisega. lubati kokku maid ja ilmu ja generalissimuse auastmeid jmt. arvan seepärast, et kommer ja kogu JK juhtkond käitus kergelt ebaadekvaatselt, justkui millegi suurema muutuse ootuses. ilmselt said ässitajad aga lõpuks aru, et pukis istuv valitsus siiski ei kavatse jõudemonstratiooni korraldada (mida nad ilmselt ootasid, lootuses, et see lööb katla lõplikult keema aga eks valitsus ilmselt teadis, et seda oodataksegi ning püüdis kõike võimalikult rahulikult ajada. muud võimalust on raske oletada sest...teate, nagu hästi ei kujuta ette, millisel muul põhjusel lubatakse riigi territooriumil eksisteerida valitsusele ja peastaabile allumatul väeosal. muul ajal ja muus kohas oleks see vahendeid valimata kiiremas korras lukku pandud, aga JK hingitses edasi, inimesed voorisid sisse-välja, kedagi isegi ei püütud vahistada jne) ning ndis kommerile mõista, et nemad pesevad oma käed puhtaks vmt.

seepeale panigi kommer kuskile ajama. ei mäleta, mis ta ise põhjenduseks tõis, miks ta tallinna sõitis aga paistab, et asjamehed said jälile, et jama on lõpetatud ning otsustasid, et nüüd tohib kommeri lõpuks kinni nabida. kommer aga oli stressist ja endiste toetajate poolt mahakandmisesest kergelt ebaadekvaatses seisundis ning kukkus paugutama. võimalik, et tal oli ka vaja kuskile imekiirelt jõuda ning selle jõudmise nimel oli nõus riskima väikese paugutamisega (a'la küll pärast asjalood selginevad kui olen kohale jõudnud vmt).

nojah...kerge spekulatsioon see muidugi on. ma neid detaile ikkagi nii hästi ei tea kui tahaks.

[Satakas]

Raidi raamatu väitel olevat kaitseliitlased valmis olnud haarama relvi ka üksteise vastu.

see on täitsa tõsi. tartu malevast läksid mitmed noorhärrad JK'sse "teenima". ei saa muidugi öelda, et nad arukusega oleks hiilanud aga see selleks. rambod tahtsid olla sest kõik rääkisid, et JK'st saab kohutav eliitüksus jne ja blablabla (detailsemalt neid kuulujutte meenutada ei viitsi).

neil meestel olid aga omad toetajad, kes kriisi puhkedes jooksid omade jõududega pullapääle jäägritele appi. neil omakorda oli veel toetajaid ja lõpuks pasundati maleva juhtkonna tasandil, et tuleks mingi üksus kokku panna ja ametlikult kohale saata. mäletan ka, et sel teemal oli palju juttu mingist muust malevast...vist tallinna või harju vmt. et nemad olevat jäägrite vastu ja nad on seega sitapead ja reeturid ja küll nad varsti tina saama hakkavad. sama seisukoht oli kuperjanovi pataljoni suhtes sest nende mingi allüksus olevat jäägreid piiramas vmt.

igatahes olid ka vanemad ja tõsisemad ülemad täitsa vabalt valmis teisi malevaid nahutama hakkama. see, mis selle juhtumi taga oli, paistab iga nurga alt palju-palju suurem mahhinatsioon olema kui lihtsalt mingi kommeri jaur elamistingimustest jmt. kommer oli seal kõige tavalisem ettur, kellele lubati kellegi poolt maid ja ilmu kokku ning kes kaotas ilmselt reaalsustaju.

[Larry]

Nii, saade vaadatud. Mida siis arvate, härrased spetsid, kas tõde lasti õigetpidi paista? Mulle igatahes tundub, et nii mõndagi jäeti rääkimata või libiseti sujuvalt üle. Aga minu jaoks vaieldamatult kõige naljakam selles saates oli, kui Laaneots kommenteeris Kommeri mahavõtmist JK ülema kohalt ja asendamist Mosinaga, et ju siis tol hetkel kedagi paremat ei leitud Saades ilmselt isegi aru enda öeldu halenaljakusest ja tundes piinlikkust, lisas ta justkui ennast vabandades, et tema sellesse ülema vahetusse eriti ei sekkunud .

[Satakas]

kahjuks polnud mul siin võimalik seda vaadata. aga ehk kuskil netis leidub mingi järelvaatamislink. tuleb uurida

[TimoT]

kahjuks polnud mul siin võimalik seda vaadata. aga ehk kuskil netis leidub mingi järelvaatamislink. tuleb uurida

http://m.err.ee/ee/etv/saade/432916

[Satakas]

jep, juba leidsin ja vaatasin. ega midagi uut küll polnud.

[hillart]

Mulle igatahes tundub, et nii mõndagi jäeti rääkimata või libiseti sujuvalt üle.

Ja nii ongi. Päris palju kohe jäeti rääkimata. Võiks isegi öelda, et otsustavalt palju. Et toonastest sündmustest reaalselt tõest pilti ette saada.

Kahjuks tuleb tõepoolest nentida tõsiasja, et KL malevate juhtkonnad polnud toona igal pool keskmiselt (rõhutan, et KESKMISELT) just need nn. kõige teravamad pliiatsid karbis, ja lasid ennast alatasa igasugu asjadest (Jäägrite lugu on vaid üks neist) leili ajada. Eriti küsimustes, mis poliitikasse puutusid. Juhtivaks liikumapanevaks jõuks oli emotsioon. Lapselik-primitiivne mõtlemine + emotsioonid aga pole kunagi just eriti hea kombinatsioon. Ja nii siingi.
Mis aga Jäägrite kaitseliitlikkusesse puutub, siis sellest rääkisin kord juba ammu ühe teise teema all. Lihtsalt see üksus anti ühel teataval momendil, kui EKV enam selle kambaga hakkama ei saanud, käskkirjaga KL alluvusse ja nii neist kõigist saidki just-kui kaitseliitlased. (Ametlik pressipropaganda rõhutas seda veel omakorda eriti!) Ühe sõnaga - EKV pühkis sellest momendist alates oma käed puhtaks, sest poliitiliselt ei saanud ju selline asi aktsepteeritav olla, et riigis on mingi riiklik relvastatud üksus, mis ei allu ametlikule valitsusele (või mille alluvus küsitav on). Aga, noh, Kaitseliit, kui kodanike vabatahtlik ühendus - seal on igasugu asjad võimalikud. (ja sellisel kujul seda avalikkusele ka serveeriti.) Enamik poisse sealt ei teadnud neist kõrgetest mängudest muidugi mitte midagi. Osad olid seal ajateenijatena päris ametlikult kas siis RKO-de kaudu või iseseisvalt kohale tulnud, osad vabatahtlikult n.ö. kaadriks. Kuna aga vabatahtlikkus oli selle üksuse lipukirjaks ja militaarhuvilised ning muistse vabadusvõitluse vaim just kaitseliitlaste seas tookord esirinnas ja au sees olid, siis oli ka kaitseliitlaste % seal märgatavalt kõrgem, kui EKV-s keskmiselt. Ja see oligi selle üksuse kogu side KL-ga enne selle KL PS-le allutamist.
Ka eelnevad jutud siin erinevate poliitikute kohapealsete susimiste kohta peavad täiega paika. Oli minulgu juhust nende mesijutte mõned korrad kõrvalt pealt kuulata. Noo-jah. Minule ei mõjunud, kuid ju siis mõnele oli neil siiski toimet.
Oli kord selline lugu, et .... See oli juba siis, kui Jäägrid KL alluvusse antud olid. ... kutsuti ringkirjaga malevate juhtkonnad Pullapääne kokku just-kui õppepäevaks. Läksime meiegi omast malevast kahekesi. Noh, algul ei paistnud nagu midagi eripärast silma, kuid ca. tunni pärast sõitsid ilusate autodega treppi mitu nn. opositsioonipoliitikut ehk "tõelist eestlast" (Mõned neist, muideks, võtsid sõna ka teemaks olnud telesaates, kus nad enesestmõistetavalt väitsid ennast päris kõrvaltvaatajad ning asjasse mittepuutuvad olnud olevat ) ja siis hakkasid asjad arenema hoopis-hoopis teises suunas, kui õppepäevast oodata oleks võinud. Arutelud pika laua taga päädisid ca. lõunaaja paiku sellega, et hakati kokku panema "tõeliselt isamaist" valitsust ja stseenid laval hakkasid võtma juba komöödialaadseid pöördeid. Nagu Smolnõis. Rahvas žestikuleeris ägedalt ja üritas üksteisest üle karjuda. Mosin hüppas saabastes toolile ja pidas elavalt kätega vehkides sütitava kõne, mis lõppes rusikaga vastu rinda löömisega ja enese kuulutamisega tulevase ÕIGE Eesti valitsuse peaministriks. Ja ega teistegi ministrikohtade jagamine rahulikult möödunud. Löömist oli omajagu. Minagi oleks pea-aegu vaata-et sõjaministriks saanud, kui Mosin minule osutas ja väitis minu tagasihoidliku persooni selleks vastutusrikkaks ülesandeks kõik-see sobivama olevat. Aga kui kaunilt see minu kõrvakestele kõlas. Noor, aga juba elukogenud, intelligentne mees, kes ka sõjaasjanduses mitte just diletantide hulka ei kuulu, jne, jne, samas laadis. Eneseteadvus oleks pidanud lausa mõõtmatutesse kõrgustesse tõusma. Situatsioon arenes meie arvates ikka päris koomiliseks juba ja nii me koos oma malevakamraadiga otsustasimegi toona sellelt palaganilt peale lõunasööki vaikselt lahkuda. Peale meie olid veel mõned lahkujad mõnedest malevatest (kes nimelt, ei mäleta.) Kohalejääjate seltskond aga jagas isukalt ministrikohti edasi ega lasknud ennast lahkujatest segada. Ja kellele ministrikohta ei jagunud, see sai ministri abiks. Poliitikutest rahvamehed ütlesid sealjuures ikka siin ja seal oma suunava sõna sekka. Ja nagu te kõik teate, siis lõpptulemuseks oli see, et lõpuks said kogu pasa pähe need poliitikaetturiteks olnud lihtsameelsed jäägrid ja situatsiooni kääritajateks olnud politikaanidel jäi lõppkokkuvõtteks veel õigust ülegi. Kommer ja mõned veel pandi kinni, aferistist kriminaal Mosin pühkis uutele väljakutsetele vastates kiirkorras kodumaa tolmu jalgadelt ning kuna Jäägrite poliitiline tähtsus oli minetunud, siis hääbus lõpuks ka see liikumine iseeneslikult. Mooramaamees oli oma töö teinud ja võis nüüd minna.
See oli siis see lugu, kuidas minust peaaegu Eesti Vabariigi sõjaminister oleks saanud, kuid millisest karjäärist ma oma tagasihoidlikkuses ära ütlesin. Hm-mm ... Tegin ma õigesti? Või hoopis valesti? Võib-olla oleks ma oma nime kuldtähtedega võinud meie riigi ja rahva ajalukku kirjutada ja veel suu-uuri tegusid riigi huvanguks korda saatnud? Nüüd aga ... Kuhu ma jõudsin?
Tallinna Malev sellest jamast igatahes osa ei võtnud. Kuigi, jah, nagu hiljem selgus, siis üks (ainult üks!) naivistliku mõttelaadiga poliitikalembene kaitseliitlane meilt siiski sinna oli läinud. Meie malevasse ta peale neid sündmusi enam ei naasnud ja tema edasine käekäik on mulle teadmata. Seega sõltus KL osalus toonastes sündmustes suures osas just malevate juhtkondadest ja, noh, nii ka läks. Juhtkondade ajupotentsiaal otsustas.

[Kapten Trumm]

Tollal, kui see kriis seal tuure võttis, oli sealt Pullapäält mõne km kaugusel terve pinu kallihinnalisi hävituslennukeid, on vist üsna prognoosimatu kuidas oleks venelased reageerinud kui nad tunnetanuks ohtu endale (eskalatsioon Pullapääl liikus alguses vääramatult lahingu suunas). Lennuvälja teenindamiseks oli seal jõudu pataljoni jagu, eks ühel hetkel oleks relvad välja jagatud ja võibolla laost ka õhk-maa raketid külge lennukitele külge monteeritud.

Igal juhul Transnistriast või Abhaasiast asi väga kaugel polnud ju?

[Satakas]

Igal juhul Transnistriast või Abhaasiast asi väga kaugel polnud ju?

isegi kui mu mõttemõlgutus hillarti memuaaride valguses päris täppiläinuna tundub, arvan siiski, et paugutamisest oldi mägede ja merede taga. pigem oleks tollaste sündmuste tunnistajana paugutamist ida-virust oodanud. tuginen siinkohal mälestustes nii tartu maleva juhtkonna juttudele kui ka oma vanemehe käitumisele, kes juba tollal tartu maleva instrukor-nõunikuna kaelani neis teemades sees kükitas. olin tollal küll paras nolk aga kuidagi kukkus lihtsalt nii välja, et isegi maleva juhtivad tegelased kippusid omavahele jäädes võibolla veidi liigselt südant puistama ja pühendama mind oma mõtetesse, mida ma jaoülemana poleks ehk teadma pidanud.

igatahes sellal kui jäägrijama tõi nende näole iroonilisi ja sarkastilisi muigeid, siis ida-viru "kampaania" päevil olid nad ikka tõsiselt sünged. tollal plaaniti üsna pikalt lahinguvõimelise grupi narvasse saatmist, käisid läbirääkimised minejate tööandjatega töökoha ja töötasu säilitamise üle jne. toimusid ka ühed esimestest automaatide-lahingumoona kodusele hoidmisele laialijagamistest jmt. pulaapää päevil oli seevastu märksõnaks lõbusus, üleolevus ja suhteline hoolimatus.

kriisi lahendamise juurde tagasi tulles: ühest küljest olid laiast maailmast sarnased kogemused juba olemas. teisest küljest mina küll päris taolist olukorda vähemalt laiema avalikkuse ees ei tea olevat olnud kus üks väeosa teatab, et lahkub peastaabi alluvusest vmt. ühesõnaga pukivalitsue jaoks olid väljavaated liiga dramaatilised, et anda käsku pullapääd rünnata. teades opositsiooni ja jäägrite üldist populaarsust rahva seas oli targem oodata suskijate taandumist (loe: toetusfondide ammendumist) ja pullapäälaste demoraliseerumist. küllap on siinkohal võtmesõnaks ka jäägrite segasevõitu seosed katusepakkujate või nende eest kaitsmise ning mõnede inimeste kadumisega - kui suskijate rahad lõppesid ja supipoti põhi ärevusttekitavalt paistma hakkas, võis meestel tekkida mõte "isemajandamisele" üle minna ning kuna kartuli mahapanekuks sel aastal juba möödapääsmatult hilja oli, siis kaalutigi adra asemel pigem mõõka, mis juhtus kõigil olemas olema. edasine oli vaid suhete olemasolu ja asja kättevõtmise küsimus.

ent sellega kompaniid ei toida ja oli selge, et peagi jooksevad mehed lihtsalt laiali. kui mitte isamaad reetma, siis vähemalt kõhtusid täis sööma.

ja eks ka valitsus oma kaardid sellele pani. mis võiks opositsioonile veel hävitavam ja häbiväärsem olla kui oma lootusetuse tunnetamine ja vabatahtlikult pillide kotti pakkimine? kui nüüd meenutada (loodetavasti mitte ekslikult), siis ega see elupõliste isamaalaste ajastu selle intsidendiga sisuliselt lõpeski. seni olid nad veel fookuses aga pärast seda hajusid kõik vaikselt ent järjekindlalt laiali. madisson oli või on veel see viimane mohikaanlane (kui viimasest apatšist mosin-diogenes välja arvata). ega ma muidugi nende inimeste aadressil pahasti öelda ei taha. kaugel sellest. kindlasti oli tegu sügavate aadetega inimestega ja vähemalt teoreetiliselt on võimalik, et selliste veendunult isamaaliste inimeste valitsus oleks meile parem olnud aga edasisi globaalseid asjade käike ning nende inimeste jäikust ja jäärapäisust arvestades jään selles valikus siiski senised valitsusi eelistama. madissonide ja tartotega istuks eesti praegu ilmselt iseseisvalt üksikul palmisaarel, mille keskel kasvav üksik palmike oleks kaldu just selle tuule järgi, mis hetkel kõige tugevamini puhub. ja me teame, millisest ilmakaarest kõige võimsamad purgaad pärinevad...

[Kapten Trumm]

Aga kuidas oli tegelikkuses lugu KV-lastega (väidetavalt Kupist), kes olevat justkui juba maastikule hargnemas olnud?