www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Juun, 2021 23:40

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 500 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 34  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 11:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
tommy kirjutas:
Martin Peeter kirjutas:
kaitsekulude viimine vähemalt 2% SKT-st - Minu teada oli see IRL-i ja Mart Laari nõudmine koalitsioonikõnelustel, millega Ref ja sotsid nõustusid.
- Ma pean tunnistama, et ma mingi Ref vihkaja nüüd ei ole, aga nende negatiivsesse valgusesse jäämine on ilmselt ka seetõttu paratamatu, et nad on kogu aeg võimul ja neil on Jürgen Ligi.


Meeldib või mitte, aga see, et kaitsekulud 2% üldse jõudsid(ja ka sinna pidama jäid), on siiski ennekõike Refi (ja ka J: Ligi) saavutus.

Lisaks kuulub Ligi kontosse kaitseministrina Eesti kaitsekulude suurim tõus üldse.(oli vist üle 30% võrreldes eelneva aastaga)
Ka võiks ehk Ligi positiivse poolele panna just tema ajal toimunud KM kui riigiasutuse tuntav efektiivsuse tõus.
(Iga riigiasutus on lõpuks oma olemuselt bürokraatlik masinavärk, mõni lihtsalt on efektiivsem ja tulemuslikum, kui teine.)
Kontrast KJPSga oli ikka tuntav.



Kontrollisin järgi. Esimene kord oli 2% nõue 2007 koalitsioonilepingus, et see tase saavutatakse 2010, aga siis tuli vahele majanduskriis. Tase saavutati 2012. ja siis oli kaitseminister Mart Laar, kes oli erakonna esimehena selgelt see poliitik, kes oma valdkonda raha "välja suutis lüüa". Ligi asi oli rahaministina eelarvepapp kokku ajada, mis kahtlemata on suur töö, kuid ei näita tema valikuid kaitsepoliitika vallas.

http://www.kmin.ee/et/eelarve

Jürgen Ligile jääb minu jaoks igavesti külge ajateenistuse likvideerimise eest võitleja maine, ehkki olevat olnud päris asjalik rahandusminister. Ei väidagi, et tegemist oleks väga must-valge tegelasega, aga kaitsevaldkonnas pole ta tegevus nüüd kõige õnnestunum.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 12:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Jaan, 2013 12:56
Postitusi: 127
Välismissioonidel osalemine või siis mitte osalemine on samuti üks riigikaitse komponentidest. Sellel puhul on vist nii erakondade kui valijate arvamustes rohkem erinevusi.

Üldsõnaline küsimus oleks vast, et millistel tingimustel ja millises mahus toetate kaitseväelaste saatmist välismissioonidele?
Üldsõnalisele küsimusele saab küll anda üldsõnalise vastuse aga ei oska hetkel detailsemaid (asjalikke) küsimusi välja pakkuda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 16:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Dets, 2014 13:43
Postitusi: 39
Lemet kirjutas:
Plaan 2014 aastal tankitõrjererelvade ja IFVde ostuks pandi niisiis maha juba aastal 2013, Reinsalu ministriksoleku ajal.

Selles asi ongi, et plaanidest see seltskond kaugemale ei jõudnud. Mikser oli see mees, kes need plaanid reaalselt teoks tegi. Mäletad mitu korda, neid nn. "plaane", riigikaitse arengukava ümber tehti? Millise armetu käkerdisega Aaviksoo oma ametiajal maha sai? Laarist ei maksa üldse rääkida, see oli pidevalt koomas...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 18:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18216
tasa kirjutas:
Lemet kirjutas:
Plaan 2014 aastal tankitõrjererelvade ja IFVde ostuks pandi niisiis maha juba aastal 2013, Reinsalu ministriksoleku ajal.

Selles asi ongi, et plaanidest see seltskond kaugemale ei jõudnud. Mikser oli see mees, kes need plaanid reaalselt teoks tegi. Mäletad mitu korda, neid nn. "plaane", riigikaitse arengukava ümber tehti? Millise armetu käkerdisega Aaviksoo oma ametiajal maha sai? Laarist ei maksa üldse rääkida, see oli pidevalt koomas...


Näikse, et on saabunud järjekordne lustimisvõimalus- lugupeetav vast kirjeldab, millise "käkerdisega"siis Aaviksoo täpsemalt omal initsiatiivil hakkama sai? Pisiasi, et sedasorti tehingute nagu IFV või tankitõrjesüsteemide ostu ettevalmistamine ei võrdu poest Pereleiva pakendi ostuga ja võtab ikka omajagu aega, näikse lugupeetaval olevat sootuks teadmata.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 18:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Nov, 2011 2:55
Postitusi: 1252
Sopaloopimine jätta! :D
Piisas lihtsalt, et: "Ma arvan, et põhjusel X me igal juhul peaks/ei tohiks valima(da) kandidaat Y-it." Ja kõik.
Jah-Ei-Jah-Ei vaidlus ei ole eriti sisukas. Meil kõigil on siinkohal pilt tekkinud.
Ja kui oma seisukohtade põhjendamiseks kasutatakse ajalehtede viiteid, on see väga tänuväärne.
-----------------------------------------------------------------

Aga nüüd vaadake üle järgmine küsimustik:

ISESEISEV KAITSE

1) Kes on teie kaitseministri kandidaat?
2) Mida on teil ette näidata eelmiste kaitseteemaliste valimislubaduste täitmise kohta?
3) Mis on teie jaoks „esmane kaitsevõime”? (Aeg, vastupanu vahendid)
4) Nimetage riike Eestiga võrreldavas julgeoleku keskkonnas, mis on teil eeskujuks kaitsekulude suuruse ja mõistuspärasuse planeerimisel?
5) Milliseid ülesandedeid te näeksite maakaitsele ja üldiselt Kaitseliidule ning milliste ressurssidega on planeeritud
nende täitmine? (Reservistid ja/või vabatahtlikud; relvastus)?
6) Kas teie arvates on 2% SKT-st kaitsekulutuste tase terve Eesti kaitsmiseks piisav, ebapiisav või liiga suur?
7) Kui on plaan kaitsekulusid tõsta, siis kui palju, mille jaoks ning millised on katteallikad?
8.) Kas ja milliseid investeeringuid toetate?
*Rannakaitse.
*Iseliikuvad suurtükid.
*Tankid.
*Keskmaa õhutõrje.
*nn. Rahvasoomuk.
*Väikeüksuste varustus.
9) Milline on teie riigikaitse teostamise plaan B, kui plaan A ebaõnnestub?

TSIVIILELANIKKOND

10) Milline on teie plaan tsiviilelanikonna kaitse osas sõjalise konflikti korral Eestis?
11) -
12) Millised teie poolt planeeritud võitlejate ja nende lähedaste sotsiaalsed garantiid? Aga sõja korral?

NATO

13) Milline on teie hinnangul NATO riikide sõjaline valmisolek Eestit kaitsta?
14) Milline on teie hinnangul NATO riikide valmisolek ebatraditsiooniliste sõjaliste konfliktide lahendamiseks Eestis?

JULGEOLEK LAIEMALT
15) Millise kaitsekulutuste taseme juures tulevad välisinvesteeringud Eestisse ja millise juures kaotame neid seoses julgeoleku riskiga?
16) Kas Kreeka lahkumisel eurotsoonist kaotame suurema summa laenutagatisena kui on meie aastased kaitsekulutused?
17) Milline on teie nägemus vahendite panustamisel Siseministeeriumi valdusalas siseturvalisuse teostamiseks (hetkel ca. 1,7% SKT-st) Millised oleksid vahendite katteallikad?
18) Kuidas teie nägemuses saab riik aidata kaasa kodumaise sõjatööstuse arengule?

Minu muudatused:
Kustutasin 9) kuna sama vastuse saab kätte ka küsimusest 3).
Nr 11) liikus kohale nr 9), grupeerumise tõttu valdkondad kaupa.
Lisasin aj1973-e küsimused kohtadele 15 ja 16. Ning aj1973 küsimuse julgeoleku ja asukoha seoste kohta - muutsin oluliselt sõnastust, ning selle leiab nüüd number 4) alt.
Samuti lisasin küsimusse nr 6) täienduse "terve Eesti kaitsmiseks". <- Kas täiendus on omal kohal?

Ootan kommentaare, arvamusi, täiendusi, ettepanekuid.


OOTAN ETTEPANEKUID REEDE (09.01.2015) LÕUNANI, SIIS VIIMASED TÄIENDUSED JA SAADAME ÄRA.

_________________
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 19:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Juul, 2007 20:13
Postitusi: 197
Asukoht: Tallinn
pagan kirjutas:
9) Milline on teie riigikaitse teostamise plaan B, kui plaan A ebaõnnestub?

Mulle jääb segaseks mida sellega küsida tahetakse? Kas neil on rohkem kui 1 plaan?
Pigem võiks küsida, milline on plaan juhuks kui tuleb kuu aega ilma NATO abita hakkama saada.

Kindlasti võiks sees olla mõni küsimus viitega artikkele 3-le, kuna laiem üldsus ei ole sellest ilmselt teadlik.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 19:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Nov, 2011 2:55
Postitusi: 1252
kobra kirjutas:
pagan kirjutas:
9) Milline on teie riigikaitse teostamise plaan B, kui plaan A ebaõnnestub?

Mulle jääb segaseks mida sellega küsida tahetakse? Kas neil on rohkem kui 1 plaan?
Pigem võiks küsida, milline on plaan juhuks kui tuleb kuu aega ilma NATO abita hakkama saada.

Kindlasti võiks sees olla mõni küsimus viitega artikkele 3-le, kuna laiem üldsus ei ole sellest ilmselt teadlik.



Originaalis oli sellel küsimusel sulgudes järgi - (Võitlejad annavad ennast vangi, lähevad koju, alustavad individuaalset vastupanu/sissivõitlust).
Saades aru kuhu kobra sihib ning mõistes, et "A" ja "B" ei ole üheselt mõistetav teen ettepaneku küsimus ümber sõnastada:

"Milline on teie riigikaitse teostamise plaan B, kui territoriaalkaitse ebaõnnestub?



11) dale kohale pakuks küsimust:

Kas teie meelest riigi julgeolekul on mõju emigreerumise meeleoludele ja kodu/pere loomise meeleoludele?

_________________
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 20:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2011 15:02
Postitusi: 642
pagan kirjutas:
11) dale kohale pakuks küsimust:

Kas teie meelest riigi julgeolekul on mõju emigreerumise meeleoludele ja kodu/pere loomise meeleoludele?

:shock:
Millegipärast seostub minule pere loomise meeleolu küünlavalguse ja maheda muusikaga, mitte aga riigi julgeolekuga.... :D

Võibolla:

Kas teie meelest on riigi julgeolekul mõju inimeste riigist emigreerumisele või laste sündivusele?

Kuna siinkirjutaja ei ole ka mingi emakeelekunn, siis võiks keegi enne küsimuste väljasaatmist küsimused sõnastuse poole pealt üle vaadata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 21:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Nov, 2011 2:55
Postitusi: 1252
See on nüüd minu isiklik arvamus.
Ausalt öeldes perepeana olen mõelnud küll, et kas osta kinnisvara aastakümnete pikkuse laenuga ja teha lapsi juurde või kolida kus kurat.
Mis sa sinna piiri äärde kolid, kui ühel hommikul aknast välja vaadates end teisest riigist avastad?
Siiani olen suurt ostu tagasi hoidnud, tumedate pilvede kogunedes seda enam.

Mu palk spetsiifilise tehnikaala spetsialistina on Rootsis üle 5 ja rohkem kordne.
Mis sunnib mind siin riigis makse maksma ja kaitseliitlasena surma otsima, kui riigil minusugustest ükskõik on ja kaitsevarustust ei raatsita osta?
Riik on minu haridusse varanduse pannud ja olen patrioot. Aga paljud ei pruugi nii lojaalsed olla kui mina.

Armastatakse mainida, et "Heaolu ongi julgeolek.", "Korras majandus ongi julgeolek".
Ma tahaks iga kord vastu hüüda JA VICE VERSA!
Julgeolek on ka heaolu eeldus. Julgeolek on ka korras majanduse eeldus. Maslowi tabelis istuvad mõlemad sama astme peal.
Miks me siis nüüd ühte eelistades ootame, et püramiid püsti seisab.

_________________
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 21:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18216
Tsiteeri:
Mis sunnib mind siin riigis makse maksma ja kaitseliitlasena surma otsima, kui riigil minusugustest ükskõik on ja kaitsevarustust ei raatsita osta?


+10. Samas mäletan ma, millist õilsat nördimust väljendati siin, kui ma julgesin küsida, milline motivatsioon oleks inimestel oma järeltulijaid samadel tingimustel sõtta saata

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 22:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1918
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
... vaesed mehed.
Ma pean tunnistama, et teie postitused hakkavad mõjuma ... mul on juba päris sitt olla!
Kuna mind selles foorumis mõned asjad siiski huvitavad, siis teen teist mõneks nädalaks puhkuse. Ei ei, pole teie süü. Mina olen liiga nõrk. :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2015 22:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Nov, 2011 2:55
Postitusi: 1252
Jah, ma vabandan. Mul on ka paha olla.
Aga me jah püüame siin valimiste eel oma häält kuuldavaks teha. Ja kodanikuõigusi praktiseerida. Ja asja paremaks teha.
Ja poindi tõestamine ja teavitamine on selle kõige osa.
Kaitseväe käsumajandus pole eriti demokraatlikuna mõeldud ja seepärast võibki mõnel siin "hala" pärast paha hakata. :)
Sest "hala" on eba-kaitseväelaslik, aga see eest demokraatlik.

Tuli meelde ütelus, et: "Inimesed ei tohiks näha kuidas vorsti ja poliitikat tehakse."
Nüüd siis on tulemus käes. :)

Kui midagi valesti ütlesin, siis võib lugeda ka meie foorumis: "Muu varustus/Soomusvesti valimine" teemat.

Ma usun, et ksf Herem'it huvitavad ka vastused küsimustele mis me siin kokku paneme. Ja nädala pärast peakski vastuseid saama hakkama.


Kas keegi tunneb mõnda emakeelekunni?

_________________
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.


Viimati muutis pagan, 09 Jaan, 2015 0:21, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2015 0:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
pagan kirjutas:
Sopaloopimine jätta! :D


Aga nüüd vaadake üle järgmine küsimustik:

ISESEISEV KAITSE

1) Kes on teie kaitseministri kandidaat?
2) Mida on teil ette näidata eelmiste kaitseteemaliste valimislubaduste täitmise kohta?
3) Mis on teie jaoks „esmane kaitsevõime”? (Aeg, vastupanu vahendid)
4) Nimetage riike Eestiga võrreldavas julgeoleku keskkonnas, mis on teil eeskujuks kaitsekulude suuruse ja mõistuspärasuse planeerimisel?
5) Milliseid ülesandedeid te näeksite maakaitsele ja üldiselt Kaitseliidule ning milliste ressurssidega on planeeritud
nende täitmine? (Reservistid ja/või vabatahtlikud; relvastus)?
6) Kas teie arvates on 2% SKT-st kaitsekulutuste tase terve Eesti kaitsmiseks piisav, ebapiisav või liiga suur?
7) Kui on plaan kaitsekulusid tõsta, siis kui palju, mille jaoks ning millised on katteallikad?
8.) Kas ja milliseid investeeringuid toetate?
*Rannakaitse.
*Iseliikuvad suurtükid.
*Tankid.
*Keskmaa õhutõrje.
*nn. Rahvasoomuk.
*Väikeüksuste varustus.
9) Milline on teie riigikaitse teostamise plaan B, kui plaan A ebaõnnestub?

TSIVIILELANIKKOND

10) Milline on teie plaan tsiviilelanikonna kaitse osas sõjalise konflikti korral Eestis?
11) -
12) Millised teie poolt planeeritud võitlejate ja nende lähedaste sotsiaalsed garantiid? Aga sõja korral?

NATO

13) Milline on teie hinnangul NATO riikide sõjaline valmisolek Eestit kaitsta?
14) Milline on teie hinnangul NATO riikide valmisolek ebatraditsiooniliste sõjaliste konfliktide lahendamiseks Eestis?

JULGEOLEK LAIEMALT
15) Millise kaitsekulutuste taseme juures tulevad välisinvesteeringud Eestisse ja millise juures kaotame neid seoses julgeoleku riskiga?
16) Kas Kreeka lahkumisel eurotsoonist kaotame suurema summa laenutagatisena kui on meie aastased kaitsekulutused?
17) Milline on teie nägemus vahendite panustamisel Siseministeeriumi valdusalas siseturvalisuse teostamiseks (hetkel ca. 1,7% SKT-st) Millised oleksid vahendite katteallikad?
18) Kuidas teie nägemuses saab riik aidata kaasa kodumaise sõjatööstuse arengule?

Minu muudatused:
Kustutasin 9) kuna sama vastuse saab kätte ka küsimusest 3).
Nr 11) liikus kohale nr 9), grupeerumise tõttu valdkondad kaupa.
Lisasin aj1973-e küsimused kohtadele 15 ja 16. Ning aj1973 küsimuse julgeoleku ja asukoha seoste kohta - muutsin oluliselt sõnastust, ning selle leiab nüüd number 4) alt.
Samuti lisasin küsimusse nr 6) täienduse "terve Eesti kaitsmiseks". <- Kas täiendus on omal kohal?

Ootan kommentaare, arvamusi, täiendusi, ettepanekuid.


OOTAN ETTEPANEKUID REEDE (09.01.2015) LÕUNANI, SIIS VIIMASED TÄIENDUSED JA SAADAME ÄRA.


Pakun, et seisukoha küsimine krediidi võtmise kohta kaitsekulude suurendamiseks peaks sees olema.
P 4 lisada: Kuidas suhtute võimalusse kaitsekulude tõstmiseks Eesti riigisektori võlakoormust suurendada? Maastrichti kriteeriumid lubavad kuni 3% eelarvedefitsiiti, Eestil on see võimalus kasutamata.

Asi nimelt selles, et seda saab teha veel praegu, kui naabrimees ei ole veel väga otseselt meie vastu pöördunud. Sel hetkel, kui tekib meil mingi eskalatsioon, ei anna kommertseesmärkidel Eesti riigile enam keegi laenu. Kui olukord rahuneb, siis võib ju neid krediite kas või selle kaitsekulude 2% SKT-st seest maksta ja kaitsekulusid vähendada. Aga see juhtub vbl 5 aasta pärast optimistlikul hinnangul. Hulluks ei saa selle suurendamisega minna, sest siis võib raha kasutamine ebaefektiivseks muutuda, aga nii võimekas on see süsteem küll, et 50% või isegi topelt rohkem kulutada ilma efektiivsust oluliselt kaotamata.

_________________
Dona nobis pacem!


Viimati muutis Martin Peeter, 09 Jaan, 2015 12:20, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2015 1:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Tjahh, kuidas seda nüüd mõista? Kas esmane kaitsevõime on müüt? Või on poliitikutelt tulnud mingi tungiv palve? Ajastus on kuidagi selline, et hakka või meie foorumit ülehindama.

http://pluss.postimees.ee/3049423/riigi ... islubadusi

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2015 2:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18216
Siis terve artikkel...

Tsiteeri:
Riigikaitse ei vaja liiga kõlavaid valimislubadusi7
Postimees

9. jaanuar 2015 00:09

Riigikaitse tõstmine valimiste keskseks teemaks on kaitseväe juhataja, kindralmajor Riho Terrase sõnul rõõmustav. Küll aga soovitab ta hoiduda kallitest ja emotsionaalsetest äkkotsustest riigikaitse vallas, sest Eesti pole sõjas ega isegi mitte selle lähedal.

Möödunud aasta oli kaitseväele üks viimaste aastate raskemaid. Miks?

See oli minu ametiaja kõige raskem aasta. Õhuvägi pidi tegema üleinimlikke pingutusi, et panna Ämari õhuväebaas planeeritust aasta varem 24 tundi päevas tööle. Merevägi pidi seoses NATO otsuste ja Ukraina sündmustega palju rohkem merel olema. Maavägi pidi vastu võtma liitlasüksused. Staabiohvitserid osalesid NATO õppustel määratult suuremas mahus, kui olime ette näinud. Nad said kõik sellega kenasti hakkama. Tagantjärele vaadates oli 2014 kaitseväele hea aasta. Riigikaitsevõime tugevnes nii meie enda kui ka liitlaste tegevustest minu hinnangul oluliselt.

Ütlesite aprillis, et Ukraina peataolek ei tohi Eestis korduda: kui esimene «roheline mehike» üle piiri tuleb, siis lastakse ta maha. Kas see põhimõte kehtib juba täna või tuleb oodata riigikaitseseaduse jõustumist aastal 2016?

Kindlasti on riigikaitseseadus väga oluline protsessi lihtsustamiseks. Teisalt oleme õpetanud oma kaitseväelasi lähtuma sellest, et ka ilma kõrgemalt tuleva käsuta suudavad ohvitserid võtta vastu otsuseid. Iseäranis kaitseliitlased peavad tegutsema kiiresti ka siis, kui neil ei ole käsku kõrgemalt, aga sündmused on sellised nagu Ukrainas. Seda, et terved väeosad, kus on ülem olemas, ei suuda midagi teha, me kindlasti ei luba. Sõjalisele agressioonile tuleb vastu hakata igal juhul, olgu roheline või mitteroheline mehike. Siin on muidugi suur roll politseil, aga võib öelda, et oleme selleks valmis.

Üks võtmeküsimusi on eelhoiatus, mille peab andma sõjaväeluure. Mullu on mitu eksperti väitnud, et sõjaväeluure on nõrk ja selle kunagine kärpimine oli viga.

Sõjaväeluure tõestas eelmise aasta jooksul, et nad on teinud suure arenguhüppe. Nad näitasid end väga professionaalse organisatsioonina, kes pidi tegema palju rohkem, kui plaanides ette nähtud. Mitmed NATO struktuurid on mulle kinnitanud, et Eesti sõjaväeluurajate info ja õigeaegsus määras paljud otsused.

Mina ei jaga mingil tingimusel arvamust, et sõjaväeluure oleks nõrk. Eelhoiatuse valdkonnas on meie luurajad olnud tublid ja respekteeritud. Vastuluures on vaja veel mitu sammu ette võtta. Põhiline mure on see, et meil ei ole inimesi.

Suurimaid probleeme kaitseväes ongi inimeste puudus. Mitte ainult luures, vaid ka Scoutspataljonis, lennubaasis, staapides. Kui suur on puudujääk ja kuidas plaanite selle probleemi lahendada?

Me oleme seadnud endale eesmärgi kasvada igal aastal 50 inimese võrra. Praegu oleme enam-vähem nullis, natuke langenud. Noor kaitsevägi hakkab jõudma sinnamaale, et esimesed lähevad pensionile. Suurte struktuurireformide ajal ikka inimesed lahkuvad. Praegu on väga suur puudus just majoritest ja kolonelleitnantidest. Kolonelleitnanti ei saa võtta tänavalt. Selle auastme saamiseks peab teenima 20 aastat.

Kas on vaja uut palgatõusu?

Sellist kardinaalset sammu, nagu pärast masu tegime, ei tule. Palgad meil väikesed ei ole, sõdurite sissetulek on teiste valdkondadega võrreldes päris korralik. Ma ei saa ju tõsta sõduri palka kahekordseks, kui õpetajad saavad poole vähem.

Mahukaid välismissioone Eesti kaitseväel lähiajal ilmselt ei tule, sest Scoutspataljonile on pandud ülesanne osaleda NATO kiirreageerimisjõudude NRF loomisel. Mida see meile tähendab?

NRFi ettevalmistuses osaleb kogu Scoutspataljon terve 2015. aasta. See on meile väga suur ja kallis ettevõtmine. Kui meid sertifitseeritakse ja pääseme NRFi, siis valmisolekus tuleb olla järgmisel aastal. Missioone pole meil praegu vähe, aga need on väikesed. Kujutan ette, et poliitiliste otsustega tulevad mõned missioonid juurde. Kuni rühmasuuruseid sõjalisi missioone võime teha ka NRFi kõrvalt, kui selline poliitiline ülesanne antakse, aga selleks peab olema erakorraline vajadus.

Üks eelmise aasta märksõnu riigikaitses oli erimeelsus teie ja endise kaitseväe juhataja, erukindral Ants Laaneotsa vahel. Millest see tuleb, et kaks riigikaitse strateegi saavad Eesti kaitsmisest nii erinevalt aru?

Ma ei oska seda öelda, kust see arusaam tekib. Öelda, et meil olid tegusad kaitseringkonnad, on selgelt üle pingutatud. Struktuurid olid valmis joonistatud, aga seal ei olnud inimesi, varustust, relvastust ega tehnikat. Nimetan seda õõnesväe fenomeniks, kus sõdima peavad struktuurikastid, mitte sõdurid. Kui me tänavuse suurõppuse «Siil» ajaks 1. jalaväebrigaadi varustamisega valmis saame, oleme teinud suure arenguhüppe.

Seda, et kaitseliit oma ülesannetega hakkama ei saa, ei ole mul mingit põhjust arvata. Kaitseliit on väga suur organisatsioon ja suuteline tegema palju enam, kui me seni oleme talle usaldanud.

Selle debati võiks ju unustada, ent Laaneots on nüüd üks Reformierakonna kaitsepoliitika ideolooge, kelle meelest on praegune riigikaitse arengukava vigane. Kas näete ohtu, et seda võidakse hakata poliittuultes taas ümber tegema?

Mina olen valmis igaühega seda arutama. Kui poliitikud otsustavad, et on mingi teine plaan, eks siis tuleb seda teha minuga või minuta.

Mis puutub Reformierakonda, siis partei allkiri on kõigil nendel dokumentidel. Kui nähakse, et on vaja muutusi, küll me siis teeme. Mina mingisse poliitilisse vaidlusse astuda ei kavatse, vaid esitan oma ettepanekud kaitseministrile ja tema esitab need valitsusele. Kui valitsus neid ei kinnita, siis teeme kodutöö uuesti.

Erakonnad on valinud valimiste võtmeküsimuseks riigikaitse. Teeb see teile heameelt?

Absoluutselt, isegi väga. Eriti rõõmustab , et riigikaitse on küll debati keskmes, aga erakondadel ei ole palju eriarvamusi. Keegi ei püüa fundamentaalselt raputada riigikaitse alustalasid, nagu NATO liikmesus, ajateenistusel põhinev reservarmee ja kaks protsenti SKTst riigikaitsele. Kui need asjad püsivad, siis on meie tegevus olnud adekvaatne.

Siiski, Reformierakonna programmis oli algselt sees ajateenistuse lühendamine, kuni see avalikkuse survel maha võeti. Kui sageli olete valimislubadusi lugedes mõelnud, et parem oleks, kui üks või teine ettepanek mingil juhul teoks ei saaks?

Kindlasti on ideid, mille saame kohe töösse võtta ja mis ei maksagi nii palju. Teised on suhteliselt kulukad, mida pelgalt kaitse-eelarvega ära ei tee ja milleks erakonnad peaksid andma lisaraha.

Näiteks kodanike suurem kaasamine riigikaitsesse ei ole väga kallis, selleks peaks Kaitseliit vaid veidi paindlikumaks muutuma. Ühe elukutselise pataljoni juurdeloomine maksaks aastas aga umbes 30 miljonit eurot. Kui seda teha, siis tuleb meile öelda, mida ära jätta. Minu hinnangul ei maksa üle pingutada, sest sõjaolukorda praegu ei ole ega paista kusagilt.

Mida arvata oravapartei ideest luua Eestile kaitseliidu baasil rannakaitse?

Head mõtted. Kui on olemas raha ja inimesed, võiks seda teha, aga seda peaks kaaluma järgmise kümne aasta arengukavas. Praegu oleme oma raha ja ressursside piiril juba nende võimetega, mis meil olemas on.

Rannakaitse oli kindlasti laual eelmise plaani tegemisel ja see oli üks ideedest, mille Reformierakond toona edasi lükkas. Seetõttu on õige öelda, et järgmise arengukava koostamisel arutame seda uuesti.

Kaitseliitlaste hulk on küll kasvanud kahekordse kiirusega, aga öelda, et teeme kõike Kaitseliidu baasil... Kas on olemas inimesed, kes sellega iga päev tegeleks? Me peame tegema minimaalse, et oma ülesannet täita, mitte võtma kõige kaunimaid ja kallimaid asju.

Kahtlase väärtusega valimislubadused riigikaitse kohta näivad tulevat sellest, et osa parteisid polnud seni harjunud riigikaitsele mõtlema. Neil pole eksperte. Ehk tuleks põhiseadusest kaotada tegevväelaste keeld osaleda erakonnapoliitikas?

Ei, sellega ei maksa kiirustada. Raudteesse puutuvaid otsuseid teevad poliitikud, aga ettepanekuid need, kes raudteest midagi jagavad. Nii võiks olla ka kaitseväega.

Kaitsevägi areneb väga kiiresti. Keskmine noor ohvitser on käinud sõjalisel operatsioonil, ise juhtinud, oskab otsuseid langetada. Iga päevaga, mis ta on kaitseväest eemal, tema eksperdivõimekus kaob. Kaitseväes tuleb olla kogu aeg näpud pudrus, kui tahad aru saada, mis siin toimub.

Kas Eestil tuleks võtta laenu, et mõned eesmärgid – näiteks liikursuurtükkide või keskmaa-õhutõrjekomplekside ost – kiirkorras saavutada?

See on hea küsimus, aga tuleks esitada kaitseministrile.

Kas mina oleks nõus kiiremini ja rohkem? Ju ma oleks, aga inimesi on ikkagi juurde vaja ja infrastruktuur peab kaasa tulema. Kui ostan täna haubitsad, aga need pannakse lageda taeva alla ja laskemoonaladusid pole, ei saa uut võimekust kiiresti kasutusele võtta. Loomulikult on keskmaa-õhutõrje väga oluline, aga see on kümneaastasest arengukavast välja jäänud. Toona otsustasime, et meil on vaja rohkem jalaväelasi ja sõdivat sõdurit, õhutõrje asjus räägime rohkem läbi liitlastega. Kui keegi tahaks õhutõrjesüsteemi ostu nüüd arengukavasse sisse panna, siis oleks kulud kas üle kahe protsendi või peaks midagi ära jätma.

Õhutõrje on tehniliselt väga keerukas asi, mille juurutamine võtab aastaid. Suurtükiväepataljon on meil olemas, mistõttu liikursuurtükke on lihtsam osta.

Mitu aastat kestnud ajateenijate elutingimuste parandamine hakkab sihile jõudma. Kas ajateenijate poolest on riigikaitse nüüd valmis?

Ei. Me peame suutma tagada rohkem õpetavat kaadrit, kes ajateenijatega tegelevad. Need inimesed peavad saama paremat ja tänapäevasemat haridust, milles oleks rohkem arusaamist ajateenijate koolitamisest. Ajateenijatel peab tulevikus olema võimalikult vähe seda aega, mille kohta nad ütlevad, et see on molutamine. Mida parema mulje jätavad ajateenijatele nende ülemad, seda paremini mõjub see ajateenistuse mainele ja reservõppekogunemistel osalemisele.

Mille kaitsevägi NRFis osalemise ja suurõppuse «Siil» kõrval tänavu veel sihiks võtab?

Keskendume Obama välja öeldud õhutreeningkeskusele, mis peaks Ämarisse tulema. Täpsemalt sellele, kuidas ameeriklastelt saadut kasutada nii, et midagi valesti ei läheks. (USA relvajõud paigutavad treeningkeskusse umbes 25 miljonit dollarit – O. K.)

Lisaks peame edasi arendama nii õhk-maa-polügooni kui ka soomusvägede polügooni. Ootan eesti inimestelt mõistmist, et riigikaitse on asi, mis vajab harjutamist. Ükski polügoon ei ole kellelegi kunagi liiga teinud ja pigem hoiab kui hävitab loodust.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Viimati muutis Lemet, 09 Jaan, 2015 2:23, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 500 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 34  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt