1) Kes on teie kaitseministri kandidaat?
Sel kaitseministril on halvima stsenaariumi järgi oht sattuda sõjaaja- või ennesõjaaja kaitseministriks.
Sellest siis teatavad nõudmised kompetentsile, närvidele, diplomaadi oskustele. Heaperemehelikku silma peaks olema.
Sel kaitseministril peab olema kirge, tahtmist ja oskust vajadusi seletada.
2) Mida on teil ette näidata eelmiste kaitseteemaliste valimislubaduste täitmise kohta?
Lugesin siin erakondade varasemaid lubadusi:
http://www.reform.ee/UserFiles/Programm.pdf
http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/2011 ... poliitika/
http://www.enes.ee/storage/manifestos/2 ... ogramm.pdf
Üldiselt laias laastus vist ongi tehtud mis lubatud. IRL-il 100%-liselt. Teistel oli juttu natsa rohkem, aga fookus ilmselt ka mujal.
Mõni muidugi võtab omaks praegu asju mida ta ei lubanud. Aga olgu pealegi, rohkem tehtud ja kena on.
Googeldades "Eesti kaitsekulutused skp", hüppas mulle näkku teise valikuna eelpool mainitud härra Alliku artikkel kaitsekuludest.
3) Mis on teie jaoks „esmane kaitsevõime”? (s.h. kaitsevõime rakendumise kiirus, maht ja vahendid)Eesti kaitsekulutused moodustasid 2004. aastal ehk NATO-ga liitumise aastal 1,51% SKP-st. Pärast seda suurenes küll oluliselt eelarve maht, kuid osakaaluna SKP-st vähenes see kuni 2007. aastani. 2006 moodustasid kaitsekulutused 1,41% SKP-st. Aastatel 2007–2009 on kaitsekulutuste osakaal SKP-st pidevalt tõusnud, jäädes vahemikku 1,74–1,85% SKP-st.
2010 vähenesid kaitsekulud 248,86 miljonile eurole, osakaal SKP-st langes 1,72%-le. Kaitsekulude maht 2011. aastal oli 1,9% SKP-st ehk 279,95 miljonit eurot.
Aastal 2012 suurenevad Eesti kaitsekulutused võrreldes eelmise aastaga 60,65 miljonit eurot: kaitse-eelarve on 340,6 miljonit eurot ja 2% SKP-st.
Reformi puhul on sisulist vastust raske välja lugeda. Teised vastasid aga, kes kuidas.
Kui keegi naeris siin "ja jahimehed". Siis Eestis on 13400 jahimeest 2013 aasta aastaraamatu järgi: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Mets_2013.pdf
Ilmselt kohati on kaitseliitlane ning jahimees üks-ja-seesama mees. Kuid siiski-siiski, relvastatud jõud.
Selles suhtes on kõigil õigus, et NATO appi jõudmiseni peab vastu pidama.
Tsiteerin siinkohal kaitseminister Mikserit: "Artikkel 5 ei ole sprinkler, et kui tuli lahti, hakkab vett purskama. Ta on rohkem nagu suitsuandur – hakkab piiksuma, misjärel tuleb võtta vastu otsus, et minna tuld kustutama."
Aga kaua võtab NATO otsustamine aega? Kuu?, Kaks?, Kolm? Ukrainaga võrreldes.
Vastase ebamugavuse aste on ju sama ja "ohvri" sümboolne kaalukategooria maailma poliitikas ka.
Nagu ma aru saan on soomlaste suhtumine see, et abi on teretulnud aga täiemahulisteks maaväe operatsioonideks vajaminev sõjavägi ja varustus peab omal kohapeal olema.
Ilmselt seesama mõte on ka NATO Artikkel 3-e taga.
Ja nimelt: Treenige omale ise maavägi, sest "kahuriliha" ei taha nagu keegi saata.
Toidupakke, esmaabipakke, villaseid sokke, elektroonikat, relvi? - Palun. Mehi surema? - Mkmm. Ei.
Rehepapi tegemine siinkohal võib nukralt lõppeda.
4) Nimetage riike Eestiga võrreldavas julgeoleku keskkonnas, mis on teil eeskujuks kaitsekulude suuruse ja mõistuspärasuse planeerimisel?
Tegin väikese tabeli. Kuna erinevate riikide majandused on erineva suurusega, siis ei anna % SKP-st võrdlemiseks head ülevaadet.
Jagasin riigi kaitsekulutused elanike arvuga. Sest ega protsent ju ei sõdi, sõdivad reaalsed võimekused. Antud juhul reaalne kulutus elaniku kohta.
Relvad ja varustus on maailmaturul kõigile enamvähem sama hinnaga.
Ja mis me näeme. Soome kulutab näkku 702$, Rootsi 679$, Poola 255$, Türgi 253$ ja Iisrael 1927$ elaniku kohta aastas.
Samal ajal kui meie kulutame 370$ elaniku kohta.
Kui teha tagurpidi arvestus ning korrutada meie rahvaarv eelpool mainitud erinevate kulutustega näkku.
Ning arvutada välja, kui suure protsendi meie eelarvest moodustaks saadav number.
Siis saame, et soovides vastava riigi tasemel julgeolekut tuleks meil kulutada SKP-st vastavalt:
Soome 3,79%, Rootsi 3,57%, Poola 1,38%, Türgi 1,37%, Iisrael 10,41%.
Tulles tagasi meie küsitluse juurde. Tahavad Soomet maininud erakonnad saada 2% kulutuste eest 3,79% eest kaitstust.
Või tahavad nad neid riike eeskujuks seades meie kaitsekulutused tõsta nii kõrgele? - Mina poleks vastu.
Ja teised siis ka vastavalt oma mainitule riigile.
Naljakas ongi, et IRL ütles vastupidiselt oodatule Poola ja Türgi. Justkui vihjates, et me kulutame riigikaitsele isegi liiga palju?
Usun, et seda nad vihjata siiski ei tahtnud. Poola ja Türgi on NATO riigid. Poolal ja Türgil on omad tanki ning sõjatehased. Osa kokkuhoidu tuleb sealt.
Teine osa aga mahust, nad on liiga suur tükk. Aga meiega võrreldavas suurusjärgus ja julgeoleku olukorras riigid kulutavad kõik pea kaks või enam korda rohkem elaniku kohta.
Rõivase sõnul reklaamis on meie eesmärgiks olla nagu Põhjamaad aga parem, kiiremini arenev jne. Hiljuti oli kuskil artikkel kus küsiti:"Mille arvel see peaks juhtuma?"
Põhjamaad koguvad maksudeks umbes 50% SKP-st. Meie aga umbes 30%. Äkki on õhuke riik juba liiga õhuke?
Džungliseaduste järgi süüakse nõrgem ära ja seetõttu oleme me kahjuks Soomega mingil määral konkurendid kui me koostööd ei tee. Ning ühisrinnet ei moodusta.
Jätkub siis kui aega leian. Kui keegi tahab täiendada või järje üle võtta. Ma pole vastu.
EDIT: Lisasin Venemaa.
EDIT: Avastasin, et ajasin NATO artikli 3-e ja 4-ja omavahel sassi. Ma olen kogu aeg silmas pidanud Artikkel 3-e. Palun vabandust.