Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.

[pagan]

Selle teemani oleks jõudnud 13)-da küsimuse juures. Aga kui siin on juba jutuks läks.

13) Millised on teie poolt planeeritud võitlejate ja nende lähedaste sotsiaalsed garantiid sh. sõjalise konflikti korral?

Mind huvitas nagu see, et kui sõdur peaks sõjas surema ja ta on oma pere põhiline toitja. Kas siis viskab pank sõduri pere majast tänavale?
Oletame veel, et riik keeldub sõda välja kuulutamast umbes samadel põhjustel nagu Ukrainas.
Et kas neid laenumakseid saaks laste täisealiseks saamiseni peatada? Kohe seadusega kehtestada selline võimalik koormise viis.
Kommunaale maksaks pere ise ja mingisugust väiksemahulist intressikompensatsiooni riik.

Iga erakond sai sellest küsimusest pisut erinevalt aru. Mind huvitanud viisil sai sellest aru ka Keskerakond.

[Jalutu]

Küsimuse vastus sõltub, milline on laenuvõtjate %.
...
Seepärast oleks abi arvudest - mina otsida ei oska.

Mil moel laenuvõtjate % mõjutab sisulist otsust?
Kus on piir, millest alates pööratakse probleemile tähelepanu?

Numbrid on ilusad asjad, kuid need on muutuvad näitajad.
Inimesed ei ole numbrid, millega mängida.
Selles küsimuses toetan Manurhini sõnumit:

Kaitseb sõdur ju lõppude lõpuks ka laenuandja vara ja heaolu.

[Kapten Trumm]

Mil moel laenuvõtjate % mõjutab sisulist otsust?
Kus on piir, millest alates pööratakse probleemile tähelepanu?

Kui see % on väljendatav ühekohalise arvuga, siis pole millestki rääkida.
Kahtlemata suurem protsent tahaks end iga õhtu naise otsas tühjendada - laseme seepeale juba nooreajal õhta kasarmust, ikkagi kaitsevad riiki?
Kas mõnda protsenti puudutav majanduslik probleem tsiviilelus tähendab, et kohe karmilt sekkutakse.
Sekkutakse ikka siis, kui subjekt on vähekaitstud või ei suuda enda eest seista.

Inimesed ei ole numbrid, millega mängida.
Selles küsimuses toetan Manurhini sõnumit:
Tsiteeri: Kaitseb sõdur ju lõppude lõpuks ka laenuandja vara ja heaolu.

Vat ei ole nõus, selliste kriteeriumitega võib mängida lõputult ja luua uusi konstruktsioone, mida võimaldama peaks ja enamikega olekski nii, et katsu vastu vaielda.
Täna tuleb meil õppekogunemisele iga teine kodumaa kaitsja ja arvan, et kui kuulid lendavad, hakkab tulema võibolla iga kolmas-neljas.

[HotelVictor]

See ajateenija tohutu laenukoormus on minuarust tiba suureks puhutud teema?
On mingeid andmeid ka, mitu % ajateenijaist ja mitu % kogu populatsioonist vanuses 18-22 siis reaalseid laenukohustusi omab?

KVTS § 51. Kutsealuse kutsumine ajateenistusse
(1) Kutsealused kutsutakse ajateenistusse 18 kuni 27 aasta vanuselt (kaasa arvatult).

Ei saa ju seaduses ettenähtud kohustust eristada mingite tõenäosuste ja protsentide järgi. Olen kindel, et paljud mehed, kellel vastavad kohustused on ei jõuagi kunagi arstlikust edasi. Kus on tahe seal on ka viis - kui kohustused pressivad ja garantiisid ei ole siis leitakse variant kuidas körvale hoida. Nii lihtne see ongi.
Põhjuseid miks võetakse noorelt kohustused ei hakka siin vast pikemalt lahkama - isegi noored oskavad arvutada, kui vörrelda nüüd eluaseme üürimisele ja selle ostmisele kuluvaid summasid...
Samuti ei tasu teha järeldusi enda nooruspölve võimaluste baasilt, tänapäeval teenivad veel ülikoolis (ka bakas) õppivad asised IT-mehed kahekordset keskmist. Paljud, kes ülikooli ei asjata teenivad välismaal niivörd-kuivörd oskustööga samas klassis. Samuti tublimad noored ettevõtjad riskivad üsna paljuga, ajateenistuses teadaolevalt just eriti edukalt oma äri korraldada ei ole võimalik - samuti ei ole võimalik alati leida endale pädevat asendust. Avalikku haldust või ajalugu öppivad tudengid ilmselt nii hästi ei ela ja see on ilmselt ka teadlik valik.

Räägitakse küll meeste kehvast tervisest, eks ole mingil määral ka tösi, aga julgen arvata, et paljude "kehv tervis" on tegelikult kehv majanduslik seis. OSCE just kostitas meid statistikaga - kõige suurem vale jah, aga teatud seaduspära saab sealt ju tuletada seoses rahva keskmise toimetulekuga. Kui sealt keskmisest võrrandust nüüd üks tulutooja aastaks lahutada ongi seis s**t ja väga kiiresti seejuures.

Jutt kisub kuidagi väga ajateenistusepõhiseks jälle.. Ühesönaga reaalsus on see, et kaitseväeteenistujate sotsiaalsete garantiide osa on vaja üle vaadata ja kaasajastada.

[taara]

Ühekohaline number varieerub ka päris palju. Lausa 1-9. 2015 ajateenistusse kutsututest on see number 31,76 kuni 285,84 inimest. Pealegi, ajateenija on ilmselgelt vähemkaitstud subjekt selliste asjade puhul.

[Lemet]

Arvestades pealetulevad demograafilist "auku", hakatakse ilmselt peagi ajateenistusse kutsuma ka noorsande, kel aastaid juba tugevalt pealt kahekümne. Koos suure tõenäolsusega ka eluasemelaenu tasumise vajadusega.Ja üleüldse- miks tuleb selliseid ekementaarseid asju arutada siinsel foorumil, selmet nendega oleks tegeletud juba aastaid-aastakümneid tagasi ministeeriumi või Head RK tasemel.

[Kapten Trumm]

Ei saa ju seaduses ettenähtud kohustust eristada mingite tõenäosuste ja protsentide järgi. Olen kindel, et paljud mehed, kellel vastavad kohustused on ei jõuagi kunagi arstlikust edasi. Kus on tahe seal on ka viis - kui kohustused pressivad ja garantiisid ei ole siis leitakse variant kuidas körvale hoida. Nii lihtne see ongi.
Põhjuseid miks võetakse noorelt kohustused ei hakka siin vast pikemalt lahkama - isegi noored oskavad arvutada, kui vörrelda nüüd eluaseme üürimisele ja selle ostmisele kuluvaid summasid...
Samuti ei tasu teha järeldusi enda nooruspölve võimaluste baasilt, tänapäeval teenivad veel ülikoolis (ka bakas) õppivad asised IT-mehed kahekordset keskmist. Paljud, kes ülikooli ei asjata teenivad välismaal niivörd-kuivörd oskustööga samas klassis. Samuti tublimad noored ettevõtjad riskivad üsna paljuga, ajateenistuses teadaolevalt just eriti edukalt oma äri korraldada ei ole võimalik - samuti ei ole võimalik alati leida endale pädevat asendust. Avalikku haldust või ajalugu öppivad tudengid ilmselt nii hästi ei ela ja see on ilmselt ka teadlik valik.

Taolist pläma pole vaja ajada.
Neid edukaid ettevõtjaid, paljulapselisi isasid jne on ajateenijate põhimassi hulgas üsna vähe.
Vastake lihtsalt, mitmel % ajateenijatest (võtke siis 27 aastani, kuigi sellises vanuses käib üsna väike osa) on laenukohustused?
Eriti hea, kui saaks veel andmeid, mitmel % need on nt 5a peale teenistust.
Prognoosin, et selle 50% hulgas, kes ei ilmu täna RÕKidele, on rohkem laenu võtjaid kui nendel, kes ilmuvad? Miks - osadel lihtsalt puudub arusaam sõnade "vastutus" ja "kohustus" tähendusest.

Et IT mehed teenivad ja nii edasi - ei huvita. Muidugi on rohkem parem. Näiteks täna kulub iga aasta ajateenijate toetusteks summa, mille eest saaks iga reservi minev pataljon endale lihtsamad soomusmasinad. Mitte Paside hange 10 a tagant, vaid samapalju iga aasta, BTR-id, M113'd vms. Julgen arvata, et tsiviilis samavanad ei teeni nii hästi, et neil jääb järgmiseks palgapäevaks rahakoti vahele see summa, mis riik neile maksab. (lisaks eluolu kinni maksmisele).

[Kapten Trumm]

Äsja ilmunud ajakirjas Sõdur lahkab mjr Paas reservväelaste teemat, pange tähele, et 2013 aprillist (st vahetult enne Kevadtormi) jõustusid uued reservväelase toetuse määrad (toetus tõusis).
Vastutusest kõrvalehoidmise eest tol perioodil ei muutunud. http://issuu.com/sodur/docs/sodur0614v/ ... 9/10944433

Tähele tasub panna ka KV reservistide märgatavalt nõrgemat (KL-ga võrreldes) suhtumist asjasse, keda täna poputatakse kaugelt paremini kui KL reserviste.
Raha juurde andmist ei paista nagu näitajatest. 01.01.15 tõusid ka ajateenija toetuse määrad ca kolmandiku võrra.

Minu isiklik ja võibolla ekslik arvamus on, et antud sihtgrupile toetuste juurde andmisega me midagi eriti ei võida.
Küll aga kaotamine päris olulisi summasid nende jaoks, kes ilmuvad ka pärast kohale, kannavad positiivseid hoiakuid ja kes edasi palja peega on.
Samasse zanrisse käivad ka need RE lubatud kaitsepalgad ja asjad. See on tore, aga hoiakuid ei muuda.
Kes on jobu ja kellel on savi, sellele võid maksta ka kolm korda rohkem, patriootlikumaks ta ei muutu ja pärast naerab pihku kah, et vat kus lollid maksidki mu laenud ära

Kui aga rääkida, kuhu maksta, siis hääletaks sellise asja poolt - ja mitte ainult hukkunule, vaid IGALE sõjas osalenule- nende pangale panditud eluase saab nende omaks.
Nii nagu Vabadussõjas käidi ka maa lootuses.

Mind huvitas nagu see, et kui sõdur peaks sõjas surema ja ta on oma pere põhiline toitja. Kas siis viskab pank sõduri pere majast tänavale?
Oletame veel, et riik keeldub sõda välja kuulutamast umbes samadel põhjustel nagu Ukrainas.
Et kas neid laenumakseid saaks laste täisealiseks saamiseni peatada? Kohe seadusega kehtestada selline võimalik koormise viis.
Kommunaale maksaks pere ise ja mingisugust väiksemahulist intressikompensatsiooni riik.

[Manurhin]

ja pärast naerab pihku kah, et vat kus lollid maksidki mu laenud ära

Keegi ei hakkaks kellegi teise laene ära maksma. Lihtsalt teenistuses oleku ajal oleks kutsealune maksetest vabastatud. Tuleb väest tagasi, maksab ISE omi laene-liisinguid edasi just sellest punktist, kus pooleli jäi. Eluasemelaenu hüvitamine kaitseväelase perele võiks kõne alla tulla ainult siis, kui mees kaitseväes teenides surma sai või sedavõrd raskelt vigastada, et on kogu ülejäänud eluks töövõimetu. Ja sedagi vaid juhul, kui õnnetus EI toimunud kaitseväelase oma lolluse tõttu.

[Kapten Trumm]

Vaata, asja miinus on selles, et neist, kellele täna riik annab lahkelt eurokasarmuid, uut varustust, toetusi ja värke, on pooltel peale sõjaväge täiesti pohlad, mis selle kaitsest saab.
Taolisele seltskonnale raha külvamine ei muuda suurt midagi. Meie relvajõud paraku ei koosne ajateenijatest.

Mina paraku kahtlustan, et seltskond, kes üldiselt vanuses 18-22 on end lõhki laenanud, lihtsalt ei adu sõnade "vastutus" "tagajärg" ja "kohustus" tähendust ega ilmu ka meie riigi kaitsele kui vaja on. Kaitsmine on kah ju lõppeks vastutus ja kohustus.

Maksta tuleb ja korralikult tuleb maksta neile, kellel pole pohlad ja kellele võib siis loota, kui pasun hüüab.
Kasvõi viisil, et Eesti kaitses sõjategevuses osaleja (või tema pere tema hukkudes) saab võlast vabaks.
Näiteks 1 eluase per nase maksab riik pangale ise või ütleb Rootsi pangale, et kirjutage korstnasse.

Maksta tuleb neile, kellele loota saab. Kui 50% loota ei saa, pole sinna mingit mõtet ka valikuta raha külvata.

[Lemet]

Ei, loomulikult ei hakka keegi ajateenistuja eest mingeid rahasid ära maksma, lihtsalt peaks inimesrl olema riigi poolt tagatud kindlustunne, et viivised kuhjuma ei hakka. Kusjuures kehtima võiks seesinane seadus hakata ajateenistuse esimesest päevast , aga lõppeda võiks näiteks kolm kuud peale ajateenistuse lõppu. Et anda aega kasvõi töökoha leidmiseks.

[Kapten Trumm]

Arvan, et kui laenajal pole varem mingid maksehäireid tagasimaksmisel olnud, siis ajateenistus on täiesti mõjuv põhjus ja maksepuhkust pangast saab.
Korralikul laenajal aga pole SMS laenudega asja, sest väiksemaid summasid annab iga pank mingite väikelaenude vormis märksa mõistlikuma intressiga ilma perekonda panti panemata.

[taara]

Selge. Kuna trumm ütleb, et nii 50% ajateenijaid pole usaldusväärsed, siis lõpetame ajateenistuse ära ja maksame Scoutsile või KL-le.

[U-96]

[quote="pagan"]Püüaks siis kirjutada ka, et mis vastuseid ma isiklikult ootasin ja miks.

1) Kes on teie kaitseministri kandidaat?

Sel kaitseministril on halvima stsenaariumi järgi oht sattuda sõjaaja- või ennesõjaaja kaitseministriks.
Sellest siis teatavad nõudmised kompetentsile, närvidele, diplomaadi oskustele. Heaperemehelikku silma peaks olema.
Sel kaitseministril peab olema kirge, tahtmist ja oskust vajadusi seletada.

Sellele kohale sobiks ilmselt kõigeparemini hetkel väljapakutud nimedest EKRE kandidaat Raul Öpik ?

[Manurhin]

Arvan, et kui laenajal pole varem mingid maksehäireid tagasimaksmisel olnud, siis ajateenistus on täiesti mõjuv põhjus ja maksepuhkust pangast saab.
Korralikul laenajal aga pole SMS laenudega asja, sest väiksemaid summasid annab iga pank mingite väikelaenude vormis märksa mõistlikuma intressiga ilma perekonda panti panemata.

Sel juhul kindlustunne ikkagi puuduks kuna kõik sõltuks panga suvast. Aga kui laenajal on maksehäireid juba ette tulnud (nt. tööandja pankroti tõttu) või kui maksepuhkus on juba olnud? Mitu korda pank maksepuhkust üldse annab? SMS-laenu ei võta ka alati mingid kergemeelsed ullikesed, vaid vahel võib juhtuda, et inimesel on tõesti hädavajadus ja raha on KOHE vaja. Paljudel lihtsalt pole märkimisväärseid sääste. Lagunes näiteks töölkäimiseks hädavajalik auto laiali, selle remondiks said viimased säästud hakkama pandud. Aga kohe peale seda suri keegi lähedane ära ja vaja KOHE hakata matuseid korraldama. Aga kui kadunukesel midagi hinge taga polnud ja rahaliselt toetavaid sugulasi ka pole, mida siis teha?