"1944"

[Heiki]

Filmi näidati kolmel korral Toronto Eesti Majas http://www.eesti.ca/film-1944-tulud-lah ... ticle44662
Ürituse korraldaja muljed: Filmi näitamine läks hästi. Neljapäeval õhtul olid meil circa 100 inimest ning reedel päeval 80. Rahval väga meeldis. Osa vanematel oli asi väga tuttav, näitaks kohal oli tuntud skautmaster Egbert Rünge kes ise võitles Sinimägedes kus ta kautas enda venna. Kui küsisin kas oli tuttav tunne, ta vastus “ja kuidas!” Paljud nutsid, osad ütlesid, et film oli väga sünge aga nii meie saatus oligi. Kaks vanemad daamid lahkusid poole pealt nuttes sest mälestused olid lihtsalt liiga karmid.
Kõik kiitsid filmi! Mõned veteraanid kohal samuti kiitsid jälle. Üks eriti, härra Paul kes teenis alates Leningraadi rinnelt edasi Narva ja Sinimägede lahingutes, Tartu alt, Saksamaal ja lõppus Tsehi põrgus, Saksa Waffen SS eriüksuses ja oli pidevalt eesliinil. Ta leidis, et kõik oli väga hästi näidatud olgu, et Sinimägede kraavid olid filmis suhteliselt väga puhtad. Ta mäletas, porri ning vesi põlveni aga peale seda kiitis filmi väga! Niisuguse mehelt kiitus on suur asi.

[Heiki]

Film on kinolevis veel viimaseid nädalaid. Kellel on suurelt ekraanilt veel nägemata või soovib vaadata teist korda, on viimane võimalus seda teha.

[krizz]

Ja kui veidi veel targutada, siis minu arvates on see ajaloo film rohkem, kui sõja film. Mitte, et lahingustseenid kehvad oleksid. Lihtsalt nende najal jooksis üks rahva lugu ... mis sai alguse 1939. Umbes nii selgitas seda Kunnas ka.

Kui ikka film on 1944 aastast ja Tiefi valitsusest pole juttugi, siis mis ajaloost me siin räägime? Laiemas ajaloolises plaanis oli tegu 1944 a olulisema sündmusega. See ongi selle filmi üks mastaapsemaid vigasid. Ilma selleta jäävad otsad lahti, tulemus masendav ja mõtetu. Ega ma pole siin originaalne, sellele on teisedki tähelepanu pööranud.
Muidu 4+.

[herman30]

Nagu me nüüd tagantjärgi teame...

Mina arvan et Heikil on meeles see et Eesti ei saanud vabaks vastupanust hoolimata, tuli NSVL okupatsioon. Et see sõda oli mõtetu.

Aga mina pole ju Heiki. Mina ainult spekuleerin.

PS. Käisin Tallinnas nädal pärast esilinastust ja vaatasin filmi, mulle meeldis väga.

[ASuur]

Hea film. Pole midagi öelda. Juhuse tahtel vaatasin kohe takka "Tali - Ihantala 1944" Ja see tundus meie filmi kõrval väga magedana. Peale autentse tehnika polnud seal muud midagi vaadata.

Meie 1944 aga oli sisuga ja mõjuv.

Ja isegi looduses ringi liikudes oli seda võimsat aurat tunda.

[hillart]

http://www.cda.pl/video/207327aa

Tasuta

[Almond]

Hea film, aga häirisid mõned pisiasjad:
1. Oleks mõnigi ühik Saksa tehnikat filmis olnud, meil ju Sõjamuuseumis olemas FLAK-e ja isegi Stug, mida kuhugi saanuks integreerida. Lätlaste poolroomiku kaasamine oleks ka ilmestanud teemat tugevalt mõnes kaadris.
2. Põgenikekonvoi ründamine vene lennuki poolt oli halenaljakas. Kuulipilduja lasud ja pommitamisefektid ülihead, aga lennuki liikumine metsa kohal oli absurd (üliaeglane ja pöördel isegi ei kallutanud end). Hea piketeerimisstseen oleks olnud asjakohane.
3. Sinimägede lahingupildil oli langenute hulk olematu. Memuaare ja mälestusi lugedes ei olevat olnud astumiseks kohta, lausa kihiti vedeles surnukehi. Arvutiga oleks ju neid lihtne olnud maapind täis laotada, aga kõik oli kuidagi puhas ja steriilne. Statistiliselt langes Sinimägedes kogu lahinguperioodil ühele ruutmeetrile maapinnale 48 lõhkekeha, seega pilt oleks pidanud olema audentsem.
4. Sinimägedes ei olnud veel tanke T-34/85 vaid 76mm kahuritorniga isendid, sellega pandi mööda.
Oli veel pisiasju, aga neid pole mõtet mainida.

Aga hea töö ja kiitus!!!

[Mudakoon]

Pikeerimis või piketeerimisstseen?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://publik.delfi.ee/news/kino/voimas ... d=73173353

Niisiis - "1944" ei saanud isegi Kuldgloobuse eelvooru ning "Mandariinide" edu kordamisest pole seega mitte juttugi.

Samas oli see ju ka ette teada - Hollywoodi juutkonnast ruulit seltskonnas sellise ebatraditsiooniliselt ausa filmiga 2.maailmasõjast midagi üritada ongi etteteadvalt lootusetu

Ja "Vehkleja" edenemine sinna eelvooru jätab mind suht külmaks..

[Tapper]

Tead Vehkleja on nigu sinihallitusjuust mingi osa mekutab kiidab, arutleb nüanssside üle jne.

1944 on nigu must leib vajalik meile eestlastele. Ja issand ise näeb, et eesti filmis oma musta leiva puudus oli tohutu nälg.
See aganatest koosnev karask Nimed marmortahvlil ei leevendanud seda.
Nüüd on see meil olemas tummine lõhnab krõbe 1944

[Heiki]

Hea film, aga häirisid mõned pisiasjad:
1. Oleks mõnigi ühik Saksa tehnikat filmis olnud, meil ju Sõjamuuseumis olemas FLAK-e ja isegi Stug, mida kuhugi saanuks integreerida. Lätlaste poolroomiku kaasamine oleks ka ilmestanud teemat tugevalt mõnes kaadris.
2. Põgenikekonvoi ründamine vene lennuki poolt oli halenaljakas. Kuulipilduja lasud ja pommitamisefektid ülihead, aga lennuki liikumine metsa kohal oli absurd (üliaeglane ja pöördel isegi ei kallutanud end). Hea piketeerimisstseen oleks olnud asjakohane.
3. Sinimägede lahingupildil oli langenute hulk olematu. Memuaare ja mälestusi lugedes ei olevat olnud astumiseks kohta, lausa kihiti vedeles surnukehi. Arvutiga oleks ju neid lihtne olnud maapind täis laotada, aga kõik oli kuidagi puhas ja steriilne. Statistiliselt langes Sinimägedes kogu lahinguperioodil ühele ruutmeetrile maapinnale 48 lõhkekeha, seega pilt oleks pidanud olema audentsem.
4. Sinimägedes ei olnud veel tanke T-34/85 vaid 76mm kahuritorniga isendid, sellega pandi mööda.
Oli veel pisiasju, aga neid pole mõtet mainida.

Aga hea töö ja kiitus!!!

Filmitööstusega mittekokkupuutunul võib olla telgitaguseid raske mõista. Olles filmi üks konsultantidest, oskan pisut selgitada:
1) Kasutasime seda mida raadiusest võtta oli ja eelarve võimaldas. Autentse tehnika kaasamisel tuleb arvestada nii transpordi kui rendi kulusid. On kogujaid kes ei soovi enda tehnikat üldse kasutada anda. Saksa tehnikat siiski oli filmis nii mõnigi ühik - flaamlaste PAK'id Sinimägedes, Krupp ja MAN veoautod põgenikevooris, "metsavahi" BMW tsikkel, partorgi MB sõiduauto jne. Lätlaste pealesõjaaegse Tatra poolroomiku Eestisse vedamine nende poolt küsitud ulmelise rendisumma eest ei tundunud mõistlik ega hädavajalik.
2) Nõus. "Kiidame" soomlasest arvutigraafikut. Algselt oli plaanis kasutada ehtsat lennukit, mis poleks olnud IL-2 vaid mingi 1960.aastate JAK sportlennuk täiesti ebasobivates värvides, seesama lennuk mida Valga Milfestil on näha saanud. Ilma autentsete eraldusmärkideta (tänapäevaseid reg.numbreid tiiva all ei lubata eemaldada ega peita), ehk siis ka ehtne lennuk oleks arvutiga töötlemist vajanud nii ehk naa. Võttekoht oli Ohepalus, lennuk oleks tulnud Riiast. Lennukaugusest tingituna oleks saanud teha äärmisel juhul paar duublit enne kütusevaru lõppemist.
3) Rupskeid näidata ei olnud filmis taotluslik või eesmärk omaette. Kui on võimalik vaatajat kõnetada ja ekraanil toimuvat edasi anda ilma soolikates sobramata, siis lavastaja nii ka lavastab. Elmo Nüganen on sellele küsimusele vastanud ühes Plekktrummi saates,
4) Küsimus ei olnud konsultantide teadmiste vähesuses. Sõitvat T-34/76 lihtsalt polnud võtta. Purukslastud tankide maketid tehti 76mm toruga. Tähelepanelik vaataja kindlasti märkas et neist kolmest T-34/85 kaks on valmistatud peale 1945.aastat kui tulid kasutusele kodaratega tugirattad. Vaid üks filmis kasutatud tankidest on varajaste umbsete tugiratastega. Sellist sõjaaegset versiooni saab näha Narva jõe ääres monumentil. 2 tanki renditi koos meeskondadega Soomest ühelt erakogujalt, kolmas tank renditi Lagedilt.

[Fucs]

Euroopa Parlamendis näidatakse täna filmi «1944»
13. jaanuar 2016 12:24

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet korraldab täna, 13. jaanuari õhtul Euroopa Parlamendis Brüsselis Eesti filmi «1944» seansi.

Paeti sõnul soovis ta korraldada filmi näitamist Euroopa Parlamendis, sest film räägib keerulisest ajajärgust Eesti eelmise sajandi loos. «Film näitab, kui rasked valikud eestlastel tollal olid ning Eestis toimunu polnud mustvalge,» lisas ta.

«1944» seansi Euroopa Parlamendis juhatavad sisse Urmas Paet, filmi stsenarist Leo Kunnas ja filmi produtsent Kristian Taska.

http://bit.ly/22Z1xqz

[mangust]

Herbert Lindmäe : " Filmist näeme punalipu heiskamist korpuslaste poolt Pika Hermanni torni. Aga milline lipp lehvis seal Eesti korpuse meeste Tallinna jõudmisel, jääb filmis saladuseks...
kogu artikkel http://kultuur.elu.ee/ke520_film1944.htm

[Tapper]

http://kultuur.elu.ee/ke520_film1944.htm kuradi hea artikkel, tänud viite eest mangust



Mida on filmi tegijatel/teadjatel öelda selle igeriku kraetunnuse kohta mida eestlased kandma ei hakanudki ja mis filmis on külge pandud. Mitte norimise mõttes vaid tõesti miks?

Lugesi uuesti krdi hea, eriti mis puudutab leppimist kahe poole vahel. Pole vaja leppida Jüri Jõgidega, eestimeelsed mehed kes venemaale mopiga viidi ja surmaähvardusel sõdima pandi, nendega, pole vaja sinimustvalget kandnud meestel vaja leppida, sest leppimine eeldab teise poole peal süüd ja need siberist ja Luki alt ellujäänud ei kanna mingit süüd. Trankmannid hävituspataljonlased venemaa eestlased kodukasvand kommunistid, nendega leppimist ei tule! Timukate ja oma rahva hävitajatega seda ei tehta.

Jutustasin ümber ja viletsalt Lugege artiklit

[Larry]

Mida on filmi tegijatel/teadjatel öelda selle igeriku kraetunnuse kohta mida eestlased kandma ei hakanudki ja mis filmis on külge pandud. Mitte norimise mõttes vaid tõesti miks?

No olgu muu jutt filmi kohta, nagu ta on, aga embleemide kohta ajab Lindmäe küll sulaselget jama.
Võtke kätte raamat "Eesti Leegion sõnas ja pildis" või otsige netist fotosid ja näete seal massiliselt fotosid eestlastest nii välkude kui ka "igeriku" kraetunnusega, kasvõi eelnimetatud raamatu kaanel. Mida te aga Eestis peetud lahingute perioodist peaaegu et ei leia on just fotod selle "käsi mõõgaga" embleemiga. Massiliselt kanti seda alles peale Eestist taganemist, kui Neuhammeri õppelaagris diviisi ümberformeerimisel jagati kõigile välja ühtne kraetunnus. Eestis kanti 1944. aastal algul välkusid, hiljem lisaks ka ametlikku "igerikku". Eesti lahingute perioodi ajal said vist vaid Riipalu 45. rügemendi mõned allüksused enne Meerapalusse sõitu Tartus "kodanikualgatuse korras" omale metallist "õiged" kraetunnused, aga kui paljud neist omale uued tunnused külge jõudsid õmmelda pole mulle teada, fotodel neid tunnuseid peaaegu et ei kohta. Samuti kasutati vähesel määral omatehtud "õigeid" tunnuseid, see aga polnud kindlasti massiline ega ka mitte ametlikult lubatud.

Niiet filmimehed on kraetunnuseid õigesti kasutanud. Lindmäe küll tsiteerib lugupeetud veterane (kes kirjutasid asjadest mälu järgi), kuid ignoreerib ümberlükkamatuid fakte (autentsed ja vahel lausa dateeritud fotod) ja teisi lugupeetud veterane, kes mäletavad asju teisiti. Uskumatu, et Lindmäe - õigusteaduste emeriitprofessor ja asjahuviline - selliseid elementaarseid asju ei tea (ja pole ka enne arvustamist omale asju selgeks teinud) ja võtab oma teadmatuse baasilt veel teadjaid ajakirja veergudel kritiseerida.