Ei saa me ilma korruptsioonita

[Chupacabra]

Leping on sõlmitud 10 aastaks ja kontorihoonete rentimisel on selline tava, et iga aasta lisandub rendile inflatisoonikordaja. Seega viivad tagumised aastad keskmist hinda üles.

[pagan]

Lihtsalt arutlen endamisi kõva häälega.
Sõõrumaa poolt renditava kinnisvara maht on 3000 ruutmeetrit. Olenevalt sisustusest võib ise ehitades ruutmeetri hind olla, puusalt panen, 1000-2000€. Oletame, et on nii laopinda ja kontorit pooleks ruutmeetri hinnaks keskmiselt 1500€.
Tehes väikese arvutuse saan, et ise ehitades maksaks selline kompleks suurusjärk umbes 45 miljonit. Asukoha krundi hind ka veel. Majal suhteliselt esinduslik välimus mis ka maksab.
See 4,5 miljonit 10 aasta renti ei tundugi nii ulme kui 45 miljoni eest ise ehitades saaks plussi 100 aasta pärast. Hoone amortisatsiooniperiood ja vundamendi, krundi jääkväärtus ka arvesse võtta.
Samas on see selline ärimehelik letihind. Hulgi ostes ja pikaaegne rendileping ja muud faktorid võiksid rendihinda ikkagi pisut alla tuua.

Samas võiks ärimeestele muidugi patriotismi mõttes südametunnistusele koputada.
Näiteks Türgis, kus ütleme et, riigikor(d)raldus sisuliselt vahetus. Siis alguses pandi vangi sõjaväelased, ajakirjanikud, õpetajad, ametnikud. Nüüd aga on järjekord ärimeesteni jõudnud. Kui takistajaid enam ei ole, siis võetakse kust võtta annab. http://gordonua.com/news/worldnews/v-tu ... 67701.html
Pole alust arvata, et riigikorra muutudes meil omandi puutumatus säilib.


EDIT: Nagu järgmises postis kohe välja toodi oligi arvutusviga. Paneme selle varajase hommikutunni arvele mille saateks väikelapse nutt. Seega rohkem kui letihind.

[HeiniR]

Akf Pagan' al on nüüd mingi arvutus valesti läinud. Keskmiselt 1500€ ruut x 3000 ruutu võrdubki ju 4,5 miljonit eurot.
Rendihind 13€ ruudu kohta on küllaltki norm hind tänasel päeval. Oluline on see, et antud juhul on tegu eraldi hoonete kompleksiga, kus varasemalt Eesti suurim turvaettevõtte tegutses, mis tähendab,et igausugused tegelased seal tundliku infoga alal niisama ringi ei kooserda. Sellest ei saanud aru, kas 13€/ruutmeeter oli koos km-ga või ilma. Kui ilma,siis ütleks,et hea hind, kui ilma km-ta,siis pigem keskmine. Uute hoonete ehitamise puhul on võimalus küll projektis kaasa rääkida, kuid üksi ehitades Tallinna (kesk)linna piires läheb asi ikkagi kalliks,arvestades eriti kinnisvara hinna üldist tõusu.
Seega on võimalus kolida kuskile uude ja suurde ärihoonesse, kus jääb ikkagi suurem võimalus sinu tundlikule infole ligipääsuks.

[Kapten Trumm]

Eks küsimus ole selles, mis ruume hetkel saada ka oli. Mida suure ja spetsiifilisem pind, seda raskem leida.
Mingi paar tuhat ruutu äripindasid, mis vajaks nt kohendamist (vaheseinte tegemist suurtesse ruumidesse) saab nt Tänassilma tehnopargis ka 5 eurot ruudust (10 a vana maja).
Lihtsalt paljudele hakkab vastu (kes viletsust ja rahanappust teenistuses igapäevaselt kogevad) selline pompöösne stiil, mis pole kuidagi kooskõlas meie üldise rahastuse seisuga.
Näiteks Vahipati maja vastab väga edukalt samadele nõuetele (ülisalajase Teabeametiga samas compoundis lausa), maksta tulnuks kommunaale, miks see ei sobi?
Sajandivahetuse paiku ehitatud kasarmute energiatõhususes vaevalt nõuka stroibati laotud müüridega suuremat vahet on.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Lihtsalt paljudele hakkab vastu (kes viletsust ja rahanappust teenistuses igapäevaselt kogevad) selline pompöösne stiil, mis pole kuidagi kooskõlas meie üldise rahastuse seisuga.
Näiteks Vahipati maja vastab väga edukalt samadele nõuetele (ülisalajase Teabeametiga samas compoundis lausa), maksta tulnuks kommunaale, miks see ei sobi?
Sajandivahetuse paiku ehitatud kasarmute energiatõhususes vaevalt nõuka stroibati laotud müüridega suuremat vahet on.

..mäletan, kui kõnealune maja kusagil 2000.a paiku renoveeritud sai ja ESSi peakorterina kasutusele võeti, kutsus SÕÕRUMAA maja avamise tähistamiseks kohale kõiksugu Tallinna jõustruktuuride pealikke (sh ka väeosaülemaid).. Suur ja uhke, kaasaegselt renoveeritud sõjaajalooline hoone tegi toona ühe vaese KV esindaja muidugi krd kadedaks

Nüüd on aeg kuidagi kummaliselt pöördunud - SÕÕRUMAA kolis oma peakorteri uhkest lossist juba mõni aasta tagasi välja (tea kas pappi pole vä), toona verivaesel kaitseväel näikse aga täna pappi küll ajalooline loss üle võtta

[Markko]

Nüüd on aeg kuidagi kummaliselt pöördunud - SÕÕRUMAA kolis oma peakorteri uhkest lossist juba mõni aasta tagasi välja (tea kas pappi pole vä), toona verivaesel kaitseväel näikse aga täna pappi küll ajalooline loss üle võtta

G4S-i tarbeks ehitati Paldiski maanteele, vana automüügiplatsi asemele, uus kontorihoone.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ok - järelikult papipuudust SÕÕRUMAAl ei ole.. no tubli on.

Et tegi siis lihtsalt kaitseväega soodsa diili

Meenub, kuda pankrotimeister KRUUDA omal ajal Kalevi kommivabriku politseiametile rentis.. too paekiviloss on sellest SÕÕRUMAA majast veel hulka suurem..

[Kapten Trumm]

Sõõrumaa on ise meedias kommenteerinud seda ajaloolises kasarmus asunud peakorterit kui otsust, millel polnud rahaliste kaalutlustega suuremat seost.
Vahepeal on aga turva-äris konkurents kõvasti kasvanud ja odavteenuse pakkujad astuvad kandadele.
Sõõrumaa "tagasitulekul" asutatud uus turvaettevõte USS asus mõni aeg tagasi suht tagasihoidlikel üüripindadel Tataris prokuratuuri kõrval.

Aga, Juhkentali tn maja suurem renoveerimine oli mälu järgi kuskil 2001-2002 paiku, õnnestus seal ehitusel ka korra käia.

[Kapten Trumm]

..mäletan, kui kõnealune maja kusagil 2000.a paiku renoveeritud sai ja ESSi peakorterina kasutusele võeti, kutsus SÕÕRUMAA maja avamise tähistamiseks kohale kõiksugu Tallinna jõustruktuuride pealikke (sh ka väeosaülemaid).. Suur ja uhke, kaasaegselt renoveeritud sõjaajalooline hoone tegi toona ühe vaese KV esindaja muidugi krd kadedaks

Nüüd on aeg kuidagi kummaliselt pöördunud - SÕÕRUMAA kolis oma peakorteri uhkest lossist juba mõni aasta tagasi välja (tea kas pappi pole vä), toona verivaesel kaitseväel näikse aga täna pappi küll ajalooline loss üle võtta

Seda Tammsaare tee lossi ehitamist tuleb vaadata ajastu kontekstis - tollal oligi maailm valla ja meri põlvini.
Näiteks 1990ndate lõpp-2000ndate alguses räägiti Eesti poliitikas päris tõsise näoga sisejulgeolekuteenuste sisseostmisest erasektorist (kiirabi, pääste, vanglad jne).
Mõistagi võtmes "tõhus ja efektiivne erasektor vs ebatõhus ja kulukas riigistruktuur".
Millised konksud sellise muudatusega kaasas käivad (ja esmapilgul märkamatud on), leidis ignorantset suhtumist.
Tollal pidas isegi Ühispank riigiametnikele koolitusi stiilis - PPP (public-private partnership) - Eesti edu alus
Võib arvata, et see võis omada rolli ka "lossi valikul", kui ees terendasid suuremahulised riiklikud lepingud. Mida paraku ei tulnud.
Teatud osas jõuti isegi tegudeni - meenutage nt neid Falcki kiirabimeeskondi. Õnneks üsna väikses osas.
Aga õnneks tõi elu aru kiiresti pähe ja sisejulgeolekuvaldkonna ärastamiseni siiski ei jõutud. Muidu oleks meil need piirilood 10 a varem juhtunud.
Peamise põntsu sellele ideele pani IRL valimisvõit 2003 kevadel ja Juhan Partsi valitsuse teke - ja seda jõuliselt toetanud RE kõrvalejäämine vajalikelt postidelt.
Kuskil tsiviilkaitseteemas rääkis corvus ringiliikunud ideest osta turvafirmadelt "tsiviilkaitseteenust" - no ise tagamaid teades ei imestanud seda lugedes, ilmselt samast žanrist.

Aga jah, selle tsaariaegse kasarmu renoveerimist tulebki vaadata ajajärgu ja ülalkirjeldatu kontekstis. Raha tollal polnud väga moes lugeda.

[A4]

Arvestades seda, et sellele renditavale 3000 ruutmeetrile kolib 450 000 euro eest aastas mitte ainult see uus RKIK, vaid ka suurem osa KV tervisekeskusest ja keskapteek, siis ei ole see minu arvates sugugi mitte rumal või majanduslikult kole kulukas otsus. Eriti juhul, kui hinna sees on ka vähemalt osa valvest, koristamine, hooldus-haldus, jooksev remont jms.

Raiskajalik ja ebaotstarbekas oleks minu arvates olnud justnimelt alustada sellega, et hakata uuele asutusele kohe omaenda maja ehitama või seda täie rauaga endale välja ostma. Sest praegu on asi lihtne, kiire ja ka maksumus pika aja peale üsna selgelt ette teada – vajati teatud arv ruutmeetreid kontoripindadeks teatud tingimustega, kuulutati selleks välja konkurss, valiti tõenäoliselt parim või odavaim pakkumine, sõlmiti leping, koliti sisse ja alustati oma põhitegevust. Ja järgmised kümmekond aastat pole ei loodud asutusel endal ega ka Kaitseministeeriumil pole vaja eriti muretseda selle pärast, et kus, kuidas ja mis hinnaga asutus paikneb.

Ise maja ehitamisega oleksid koheselt kaasnenud järgmised, esmapilgul hoomamatud lisakulud. Kas vajalik kinnistu on olemas? Kui on olemas, siis kas see asub üldse sobivas piirkonnas? Kui ei ole olemas, siis tuleb selline ülesse leida ja ära osta, mis omakorda võtab aega ja maksab midagi. Kui kinnistu on olemas, siis kas seal on juba olemas sobilik hoone. Kui hoonet pole, siis tuleb see ehitada. Kui hoone on, aga amortiseerunud, siis tuleb kulutada lisaraha selle rekonstrueerimiseks. Kui hoonet pole, vaid on lihtsalt tühi krunt, siis kas kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering, mis lubab sinna vajamineva hoone ehitada? Kui planeeringut pole, siis tuleb see tellida, koostada, kooskõlastada, omavalitsuse poolt kinnitada jne, mis maksab taas raha ja võtab tavaliselt mitte üle paari aasta. Samal ajal planeeringu koostamise ja menetlemisega tuleb tellida hoone projekt, mis taaskord maksab midagi. Seejärel ehitushange, mis omakorda võtab teatud aja ja mis maksab juba päris korralikult – nagu eespool viidati, tõenäoliselt mitte märkimisväärselt vähem kui 1500 eurot ruutmeeter. Kui kinnistul puuduvad olemasolevad ühendused ja juurdepääsuteed, siis tuleb leida lisaraha nende asjade rajamiseks jne jne. Ühesõnaga, „parimal juhul“ kujuneks sellest 3-4 aastat kestev protsess, mis maksaks päris kindlasti rohkem kui see 4,5 miljonit kümne aasta peale. Ja see seesama loodud ühendasutus kükitaks samal ajal ikka kas mingitel rendipindadel või siis neljas-viies erinevas kontorikeses üle tere linna laiali – mis omakorda pole ju ka tasuta nähtus.

Praegu makstakse rendipinna eest kümne aasta peale kokku 4,5 miljonit eurot, mis esmapilgul tundub päris suur summa, kuid tegemist on tegelikult üheainsa tänase standardkasarmu hinnaga. Vahe selles, et kasarmu ehitamiseks tuleb kogu summa välja käia kohe ühe, maksimaalselt kahe aasta jooksul, samas kui rendipind „sööb“ sama raha ära alles kümne aastaga. Ja kui keegi muretseb, et nüüd jääb mõni KV-le vajalik kasarmu ehitamata, siis ei jää – neid on valminud või veel valmib lähi-aastatel nt Tapa linnakusse nii meile endale kui liitlastele vist vähemalt 5-6 tükki ning RKIK-i maja rendihinna tõttu ükski kasarmu ehitamata ei jää. Küll aga jääks päris kindlasti ehitamata 1-2 kasarmut juhul, kui samaaegselt hakkaks seesama RKIK endale oma peakontorit nullist ehitama.

Ja veel üks pluss – kui RKIK-l seda maja 10 aasta pärast enam vaja ei lähe (nt kolitakse kuskile veel soodsamale pinnale), või asutus selleks ajaks mingil põhjusel üldse likvideeritakse, siis ei jää Kaitseministeeriumi valitsemisalale kaela üks parajat investeeringut nõudnud ja nüüd ebavajalikuks osutunud kontorihoone, millele on vaja äkki hakata funktsiooni või uut peremeest otsima, esimest suuremat remonti tegema või ostjat otsima – ühesõnaga, pole vaja taaskord hakata tegelema asjaga, mis tegelikult sõjalise riigikaitse arengule mitte kuidagi kaasa ei aita, küll aga sööb päris kindlasti ja isukalt ära seda sama sõjalise riigikaitse eelarvet ning taristuspetsialistide töötunde.

[Kapten Trumm]

Küsimus pole ju ruumide vajaduses, vaid selles, et värskelt loodud superasutus alustas natuke valest otsast oma sooritusi.
Arvestades seal liikuva raha suurust, peab seal kõik mitte ainuüksi olema aus, vaid ka näima aus.
Kui vaadata nimesid, kes meedias läbi käinud on, siis imestust ka ei tekkinud.

Kes tahab rääkida unikaalsest saladustest ja julgeolekust antud krundi teemal, tasuks vaadata seal kõrval olevat klaasmaja ja mõelda natuke edasi.
0,5 km eemal on ju tühi Vahipati kompound olemas, aiaga piiratud, politsei kohe kõrval. Mis segas sinna minemast?

[Martin Herem]

Arvestades seal liikuva raha suurust, peab seal kõik mitte ainuüksi olema aus, vaid ka näima aus.
Kui vaadata nimesid, kes meedias läbi käinud on, siis imestust ka ei tekkinud.

No mis sa kõvatad Trumm - ütle siis need nimed välja ja püstita kahtlustus konkreetses ebaaususes.
Muidu on see lihtsalt trollimine.

[Kapten Trumm]

Nimeta kuidas soovid, Martin, kuid:
1. Sõõrumaaga seotud muid kinnisvarateemasid Tallinna linnas ei iseloomustata kuidagi sõnadega "läbipaistev".
Näiteks: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ta ... d=72073043
(mõistlikuks peetakse avalike teenuste puhul marginaali 10%).
2. tulles tagasi selle hinnasildi juurde - siis alustavad ettevõtted millegipärast (kui nende tegevus ei nõua kesklinnas olemist - antud asutusel ei nõua kindlasti) üüripindadelt ruutmeetri hinnaga 3-5 eurot/m2. Mitte 12+ (vt nüüd eelmine punktis toodud näide). Ma ei näe põhjust, miks end praktikas mittetõestanud asutusele teisi standardeid kasutada.
3. müütilise saladuskaitse teemal juba vihjasin eespool
4. sobiv asukoht, /trumm muigab sügavalt/ - antud asutus on eelkõige LOGISTILINE ja peaks asuma nt KV logistikakeskuse kõrval Suur-Sõjamäel? Vähemalt logistikaga tegelevad firmad ajavad asju nii, et logistikute kontor ja laopinnad on samas kohas, mitte plats Jüris ja kontor kaksiktornides. See on kallis ja ebamõistlik.
5. lõpetuseks - ei suuda näha kvalitatiivset erinevust tuntud julgeolekukorüfee Kolga hiljutise kandideerimisega asekantsleriks - mis ebaõnnestus vaid ja ainult puhkenud avaliku kriitika tõttu. Ka see toimus konkursi korras ja oli igati JOKK.

[A4]

Sa Trumm püüa ikka otsesõnu ära tõestada, et mismoodi see rendipinna leidmine oli nüüd rahaliselt kahtlaselt kallis, asi ei näe korrektne välja ning asjaosalised on kuidagimoodi kahtlased.

Kas hoone võeti rendile kuidagi ilma konkursi või riigihanketa? Kas on mingeidki viiteid, et hange oli kuidagi kallutatud või suunatud? Kas keegi hanke korraldajatest või ka hanke võitjatest on minevikus saanud vähemaltki kahtlustuse hangete ebaausa korraldamise eest? Kas renditud kinnisvara ruutmeetrihind on kuidagi märkimisväärselt kõrgem teiste sarnases asukohas või sarnases seisukorras kinnisvara hinnaga? Kui vastused kõikidele nendele küsimustele on eitavad, siis ei makskaks sellist udujuttu ajada.

Juhin tähelepanu, et antud juhul on seejuures tegemist tavalise kontoripindade rendiga, mitte aga 30-aastase Tallinna koolide PPP-lepinguga, kus erafirma mitte lihtsalt ei andnud ruume pärast pisiremonti rendile, vaid tegi enne seda veel ka märkimisväärset investeeringud koolide rekonstrueerimiseks. Ei hakka vaidlema, kas koolide pealt teenitavad kasumimarginaalid on liiga suured või väiksed, aga antud juhul minu hinnangul pole põhjust paralleele tõmmata. Ja veelkord – midagi kriminaalset ei ole ju ka nende kooliprojektide juures tegelikult tuvastatud. Lihtsalt kellegile – ei oska öelda, kas õigustatult või mitte – tundub nende kooliprojektide kasumimarginaal kole suur olevat, mis automaatselt ei tähenda ju midagi kriminaalset, vaid võib viidata lihtsalt tellija kehvale arvutamisoskustele või siis ettevõtja suutlikkusele kasumlikult majandada.

Mis puudutab asutuse kolimist Suur-Sõjamäele, või Rahumäe tee linnakusse, siis oled sa Trumm kindel, et Suur-Sõjamäel on kohe varnast võtta sobivaid rendipindasid, mitte ei tule hakata tegema investeeringuid nende väljaehitamiseks – mille asutus oleks kinni maksnud kas alginvesteeringuna või siis suurema rendimaksega. Või kas Suur-Sõjamäel oleks kohe leidnud ka sobivad pinnad KV tervisekeskuse ja keskapteegi „majutamiseks“?

Rahumäe tee linnaku asjus – oled sa mõelnud sellele, et võib-olla on mingeid täitsa head ja objektiivsed põhjused, miks sellest kinnistust loobuda soovitakse? Või kas sealse kasarmu remontimine kontoripindadeks, nende hooldamine-haldamine järgmiste aastate jooksul (ja 10 aasta pärast taaskord tõdemine, et istutakse ühe üsna ebaperspektiivika kinnistu otsas) oleks tulnud eriliselt odavam rendipinnast? Kas kõiki neid teisi Rahumäe teel lisaks viiekordsele kasarmule paiknevate amortiseerunud hoonete järele üldse on RKIK-il või kogu kaitsevaldkonnal mingi reaalne vajadus, või oleksid need jälle jäänud üheks tarbetuks kiviks kaitse-eelarve kaela?

P.S. Selguse huvides märgin ära, et mul puudub igasugune vahetu seos RKIK-i või selle asutuse hoone rentimisega.

[Markko]

4. sobiv asukoht, /trumm muigab sügavalt/ - antud asutus on eelkõige LOGISTILINE ja peaks asuma nt KV logistikakeskuse kõrval Suur-Sõjamäel? Vähemalt logistikaga tegelevad firmad ajavad asju nii, et logistikute kontor ja laopinnad on samas kohas, mitte plats Jüris ja kontor kaksiktornides. See on kallis ja ebamõistlik.

Hankija ei ole laotöötaja. Sisuliselt ei anna ta tööle midagi juurde kui ta lao juures istuks. Seda enam, et ladusid on üle vabariigi, mitte ainult Sõjamäel

Kinnisvara projekteerijate ja haldajate puhul niisamuti. Projekteerida võid kus iganes ning haldur sõidab nagunii objektide vahet ringi.

Meedikute puhul ei annaks ka TVJ läheduses/territooriumil olek mingit lisaväärtust