Tsiteeri:
Heakene küll, "Iskander" ei suuda - aga neil ju on relvi, mis suudavad. Samamoodi ülima tõenäosusega on neil algse rajatise projektid lenasti arhiivides olemas. Tahan öelda, et ega Mariupoli ega Kose varjend ja temasarnased polnud ette nähtud rindepunkriteks. Ilmselgelt Mariupoli varjendis on elekter ja generaatorimajandus seega töötab, aga ikkagi oleks huvitav teada, miks ventilatsiooniavasid pole segi pommitatud. Ainsa seletusena tuleb hetkel pähe, et ukrainlased on nende asukohti varasematel aastatel muutnud, aga see ei tohiks ka nii väga lihtne olla.
Allpool on üks ksf teinud põhjaliku töö näitamaks, palju neid rotiauke on juba Kosel, mis on tühise suurusega võrreldes Azovstali omaga. Isegi kui tõsi on see 4000 inimest (mitte 40 000), siis on see kompleks Kose omast 10 korda suurem, mis praktikas tähendab kümneid rotiauke, mida tuleb kõiki ühekaupa likvideerida ja mis selles rusuhunnikus ei pruugi üldse leitavadki olla. Eriti põnev on veel siis, kui tegu on eri kompleksidega, mis on omavahel tunnelitega ühendatud. See tähendab suurel alal kümneid rotiauke, kust iga hetk võib keegi ilmuda ja tundub, et see (ja selle kompleksi hea tundmine ning võimalik ettevalmistamine juba varem) ongi selle sissepiiratud Azovi polgu kestmise üks aluseid.
Ma kahjuks ei leia andmeid, palju seal töölisi NSVL ajal oli, enne sõda öeldakse ca 12 000. Taolisi objekte ehitati nii, et sinna sisse pidi mahtuma vähemalt 2 vahetust korraga (juhul kui rünnak tuleb vahetuste vahepeal). Taolised tehased vuravad muidu 3-s vahetuses 24/7, sest ega neid sulametalli täis ahjusid ei saa klõpsti reede õhtul välja lülitada.
Praegu tundub, et see 4000 on pigem alapakutud ja õige arv on viiekohaline, kuid ei pruugi olla 40 000. Näiteks 2/3 40-st tuhandest ehk 27 000.
Ventkorstende tabamise efekt on üldiselt selle kokku varistamine, sest ventilatsioon on seesolijate kaitseks varustatud ülerõhuklappidega, vältimaks tuumaplahvatuse lööklaine pääsemist varjendisse, ülesurve tekkimisel ventilatsioon sulgub.