Hara sadam ja Loksa väeosa

alax · Postitus Postitas **alax** » 13 Dets, 2005 15:09

Töötasin aastaid ALMAVÜ Raadiotehnika Koolis. Seal olid õppejõududeks endised eruohvitserid. Loksal insenerina töötanud rääkiski kahest Minskist. Ju siis oli midagi arvutada, kui pool lahte oli induktiivpoolisid ja andureid täis.

Postitus Postitas **Kapral Karu** » 17 Dets, 2005 21:06

Programme neile arvutitele koostati ka Tallinnas "Algoritmis" (Mustamäel Kadaka puiestee lõpus). 1970.--80.-tel oli ühe sealse arvuti nimetus EVM "Sura" (see oli seotud KIMS-i ehk magnetismimõõtejaamaga), olid veel EVM "Mir-2" ja kaks arvutit "M-222" (kas needsamad "Minskid"?). Tüübi tähiseks oli JeS- (EC- ehk "Jedinaja Serija..." -- e.k. "ühtsusseeria") koos vastavate modifikatsiooninumbritega. (Nii tähistati tollal pea kõiki "moodsaid" sotsmaade arvuteid. Eestlased tavatsesid neid "Jeessukesteks" nimetada

.) Ka mõõtestendidel olid oma nimetused -- IK-2M ja IK-4 ("IK" = "izmeritelnõi kompleks" e. mõõtekompleks?).

Rehkendada oli seal palju, kuna polügon teostas peale magnetismi ka soojuskiirguse, hüdroakustilisi ja elektriväljade mõõtmisi ning modelleeris mõõtmistulemusi. Polügoni ülesandeks oli minu arvates laevade magnet-, termo-, akustilise ja muu kiirgusmaskeeringu võimaluste uurimine ning efektiivsuse kontroll.

Iga kiirgusliigi jaoks oli omaette osakond esimese järgu kaptenitega eesotsas. N-ö numbriga osakondi (NIO-d ehk teadusuuringuosakonnad) oli neli (I, II, III ja IV tähistustega s/o-d 53083-M, 53083-A, 53083-D ja 53083-S), lisaks veel peainseneri osakond (53083-OGI), materiaal-tehniline osakond (MTO), sidesõlm (US), katselaevade divisjon (DOS, s/o 53083-K) Haral, kaks sõjaväestatud valve komandot (komandõ VOHR -- Suurpeal ja Haral) jm abiteenistused.

Suurpea linnakus olid ka 6207. tuletõrjekomando, 9. baasilaatsaret ja 2163. polikliiniline osakond, lasteaed, 8-klassiline kool, sidejaoskond, mitu sõjaväekaubastu nr 574 kauplust ja söökla. Väeosa eelviimaseks komandöriks Eestis oli Nõukogude Liidu kangelane kontradmiral Vadim Berezovski, kes praegu on Severodvinski linna aukodanik.

Väeosa (s/o 53083, kutsung "Zmeika") tegelik nimetus oli eri aegadel "Sõjalaevastiku 1. polügon", "Sõjalaevastiku 1. laevade mittekontaktsete miini- ja torpeedorelvade eest kaitsmise teadusuuringute polügon", "Laevade varjatuse ja kaitse teadusuuringu- ja katsetuspolügon". Neid nimesid võis väeosa Eestis eksisteerimise jooksul veelgi olla. Tõlked on kohmakad, ent mis parata -- eesti keeles neid nimetusi kasutatud pole ja meie keeleteadlased arvatavasti ei teagi, et säärase nimega asutus Eestis üldse on asunud.

Polügon loodi 1953.a suve lõpus (aastapäevaks loetakse 12. septembrit) ning see allus Leningradis/St.-Peterburgis asuvale Sõjalaevastiku Tehnilise Peavalitsuse Füüsikaliste Väljade Teadusliku Uurimise Instituudile (s/o 27177), mis nüüd kannab nimetust "Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi 1. Teadusuuringute Keskinstituut" ("1 TsNII MO RF"). 1993.a kolis polügon Leningradi oblastisse Primorski lähedale ning teda nimetatakse nüüd mainitud instituudi teaduslikuks katsetuspolügoniks.

Soomlased on välja uurinud, et selle väeosa territooriumile Suurpeale veeti mitu hoonet Soomest Porkkala (Porkkala-Uddi) mereväebaasist, mis likvideeriti 1955.a lõpus.

Mobutu · Postitus Postitas **Mobutu** » 20 Dets, 2005 16:22

Vähemalt üks nendest arvutitest oli venelaste lahkudes ka töökorras

Drake · Postitus Postitas **Drake** » 08 Jaan, 2009 21:56

Loksa laht või mina ei tea mis asi see on,on üks saar nimega Hara Saar, ja juttude järgi on see saar tehtud venelaste poolr,ühesõnaga tehissiaar... see asub seal oleva allveellaeva sadama kõrval ja sinna saare sees pidavat olema mingi raketibaas vms...

Postitus Postitas **Shiim** » 08 Jaan, 2009 22:02

Uutel foorumlastel soovitame nagu alati kasutada OTSINGUT!
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... torder=asc

viiking · Postitus Postitas **viiking** » 09 Jaan, 2009 2:30

Ei maksa neid kaarte uskuda, vaata GOOGELT, seal nüüd laevad käivad Aegna ja Rohuneeme vahelt mis krdi saar seal ongi, keele peal...Soome

Edu! Sealt raisk madala veega jala Aegnalt sellele saarele mine, nalja teete, ei maksa uskuda kaarte, satifotod v mes iganes...

Aga tõsiselt edu harrastajatele kes viitsivad kaardistada tegelikkust! Ja kohti jagub...Möllake Paldiski all...

viiking · Postitus Postitas **viiking** » 09 Jaan, 2009 2:38

...ja kes otsib see leiab, tõin ära vene aegse kolmerattalise laste ratta, ideaalses konditsioonis, kettki küljes aga vaja peale tõmmata ja timmida ja õlitada

Ahjaa, nüüd vist siis Kogan enam ei ole boss, nüüd Vestman KV ja luugid ja aknad kenasti kinni...Seal ka reostuse ja suurpõlengu jälgi ammustest palju ja otse mere ääres, keegi teab lisada, puht endal huvitav teada...

Tarmo Männard · Postitus Postitas **Tarmo Männard** » 20 Jaan, 2009 12:26

Aegna ja Rohuneeme vahel on Kumbli ja Kräsuli.
Esimene neist on tavaline linnusitasaar, aga teisel oli esimese vabariigi ajal olemas püsiasustus.

Aegna ja Rohuneeme vahelt ei sõida peale huvi - ja kalapaatide läbi ükski laev.
Rohuneemest Kräsulile on kõnnitud minu kummipaadi kõrval.
Sealt edasi......või uurida merekaardilt, aga vean kihla, et sügavus pole üle kolme meetri.
Sealtkandist oli läinud muistne meretee ida suunas. ja Kräsuli olla olnud mereröövlisaar.
Aga Soome laevad sõidavad tõesti Aegna ja ühe teise saare vahelt läbi.
Selle teise saare nimi on nimelt Naissaar.

pontu6 · Postitus Postitas **pontu6** » 01 Mär, 2009 0:51

ooblää kirjutas:võin niipalju lisada,et allveelaevade demagnetiseerimine toimus Hara saare ja kalda vahelisel akvatooriumil.Mille keskmine sügavus on 100m kanti...

Kas ooblää mõõdetud sügavus on leidnud kinnitust või on meri aastatega madalamaks jäänud?

flint · Postitus Postitas **flint** » 01 Mär, 2009 22:31

Siin eelnevalt juba loetleti mida kõike Haral mõõdeti, sellele lisaks mõõdeti seal ka laevade hüdrodünaamilist välja, see on igal laeval erinev, nii nagu inimesel sõrmejälg, selleks neid "kraanataolisi" kärusid kasutatigi, laev kinnitati nende külge ja veeti piki kaid, samal ajal teostati mõõtmisi.
Olen seal ise laevaga mõõtmistel käinud, aasta oli siis 1976
Sellest sügavikust ka, igatahes Hara sadamasse viival faarvaatril seda 100 meetri sügavust auku ei ole, olen selles sadamas korduvalt käinud nii, et kajalood töötab aga sellist auku sealt leidnud pole.

viiking · Postitus Postitas **viiking** » 17 Mär, 2009 21:24

Vot vot, Kräsuli jah, GOOGLEL oli et Soome liin Aegna ja selle vahelt

...

See on meeles et Naissaare

... saar ka läbi käidud ja ujuvat roostet hulgikonditsioonis nähtud...

Tarmo Männard · Postitus Postitas **Tarmo Männard** » 18 Mär, 2009 22:22

Regio atlase järgi on Kräsuli ja Aegna vahelise faarvaatri laius kitsaimast kohast 491 meetrit.
Olen sealt korra kummist mootorpaadiga läbi sõitnud. Ja hirm oli naha vahel, et kivides vindi korgitseriks keeran.
Igatahes peavad selle liini laevad olema iseäranis kitsad ja madala põhjaga. Tallinn-Helsingi kajakid. Kanuud. Süstad.
Ja ikkagi jääb küssa, et MIKS?

TimoT · Postitus Postitas **TimoT** » 19 Mär, 2009 1:33

viiking kirjutas:Ei maksa neid kaarte uskuda, vaata GOOGELT, seal nüüd laevad käivad Aegna ja Rohuneeme vahelt

Ei maksa uskuda seda mis kaardi nime ei vääri;)

Tarmo Männard kirjutas:Ja ikkagi jääb küssa, et MIKS?

Need kummalised laevateed on Teleatlase http://en.wikipedia.org/wiki/Tele_Atlas baasist. Nende põhihuvi on autoteed ja kriipsjoon merel on tõmmatud arvuti poolt miskit kummalist loogikast lähtudes. Ja seda ainult selleks et naviseade teaks kuidas otseteed pakkuda - kas läbi Viiburi või laevaga üle mere.
Ka Helsingi - Stokholm liin on lahe.

kashey · Postitus Postitas **kashey** » 30 Mär, 2009 20:19

Tarmo, kõige suurem laev, mida mina olen oma silmaga Aegna ja Kräsuli vahelt läbi näinud minevat on EVA 318.
Suviti võib seal näha enesekindlaid paadiomanike täisgaasiga läbisõitmas, ise ikka trimmiga mootor üles ja vaikselt läbi. Eks neid jalgu ole sinna ikka jäänud...teistel.

Tarmo Männard · Postitus Postitas **Tarmo Männard** » 06 Apr, 2009 16:28

Olesatänatud! siis annan järgmisel korral isegi julgemalt pöördeid!

Hara sadam ja Loksa väeosa

Hara Saar

Kes on foorumil