Peeter Suure merekindluse laod?
Sorry aga jutt käis nõlva _peal_ olevast raudteeharust. Asub see Nõmme turust sadakond meetrit Rahumäe poole, otse Vanaka liumäe kõrval. Algab pealiinist ja suundub läbi "lehtri" poolkaarekujuliselt nõlva servani, kus see lõpeb vanakaga.Impiger kirjutas:Vaxi pildi peal on tõesti omaaegse kindlusraudtee muldkehad. Nimelt asusid sealkandis Peeter Suure merekindluse laod (mitte niivõrd laskemoona, vaid muu träni jaoks; üksikasju ei tea). Pildil olevad raudteeharud pöörasid ära ühelt haruteelt (praegu on sellel pargitee), mis omakorda lähtus peateelt. See peatee kulges praeguse Mustamäe haigla juurest, Vanaka alt mööda, praegusele Ehitajate teele. Edasi kulges raudtee praeguse TTÜ staadioni poole, suundudes sealt Mäeküla tunnelladude juurde (tänapäeval räägitakse Astangu ladudest, kuid see on väga uusaegne nimetus). Raudtee muldkeha on üsna pikalt (kuigi lünkadega) jälgitav.
Vabandan Vaxi ees. Mulle jäi tõesti mulje, et tegemist on just Vanakast allpool ja paarsada meetrit Sütiste tee poole asuva metsapargiga. See on mingil määral sarnane fotol olevaga. Selle kohta käis minu jutt.
Aga Vaxi protesti peale tundsin nüüd selle koha ära küll. See on endine kindlusraudtee haruke (või vagonetitee), mille kaudu viidi ehitusmaterjali praeguse Vanaka kohale projekteeritud kauglaskepatarei jaoks. Patarei ehitus jäi seoses Vene Impeeriumi lõppemisega pooleli, kõik ehitatu lammutati laiali ja viidi minema. Mäe sisse uuristatud käigud aeti kinni (vähemasti nende sissepääsud). Selle patarei kohal ongi nüüd Vanakas. Olen kuulnud jutte, et II maailmasõja ajal tegutsesid seal sakslased (üks meenutajatest oli Endel Lippmaa, kes oli siis alles koolipoiss), kuid midagi kindlat ma ei tea.
Vanakast Rahumäe surnuaia poole jäävale lagendikule plaanitseti rajada tolle aja kohta uudne õhutõrjepatarei, mis samuti jäi tegemata. Sellele lagendikule rajati (või pidi rajatama?) ka kindlusraudtee haru, mis algas Liiva—Vääna peateelt, raudtee kolmnurga lähedalt. Praegu on selle tee muldkeha hoolika vaatluse korral veel ülesleitav, kuid juba üsna maatasa.
Aga Vaxi protesti peale tundsin nüüd selle koha ära küll. See on endine kindlusraudtee haruke (või vagonetitee), mille kaudu viidi ehitusmaterjali praeguse Vanaka kohale projekteeritud kauglaskepatarei jaoks. Patarei ehitus jäi seoses Vene Impeeriumi lõppemisega pooleli, kõik ehitatu lammutati laiali ja viidi minema. Mäe sisse uuristatud käigud aeti kinni (vähemasti nende sissepääsud). Selle patarei kohal ongi nüüd Vanakas. Olen kuulnud jutte, et II maailmasõja ajal tegutsesid seal sakslased (üks meenutajatest oli Endel Lippmaa, kes oli siis alles koolipoiss), kuid midagi kindlat ma ei tea.
Vanakast Rahumäe surnuaia poole jäävale lagendikule plaanitseti rajada tolle aja kohta uudne õhutõrjepatarei, mis samuti jäi tegemata. Sellele lagendikule rajati (või pidi rajatama?) ka kindlusraudtee haru, mis algas Liiva—Vääna peateelt, raudtee kolmnurga lähedalt. Praegu on selle tee muldkeha hoolika vaatluse korral veel ülesleitav, kuid juba üsna maatasa.
Impiger
Leidsin nüüd kaardi, mis eelnevat juttu üsna täpselt illustreerib:
http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid ... igar:44968
http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid ... igar:44968
5+ kaart
selle kaardi väljatoomise eest vaxile 5+! Kas selle allalaetavast versioonist on ka midagi teada?
Kaart allalaadimiseks
Meil Linuxis käib see asi niimoodi:
Kaardinurkade koordinaadid andis "View page info" Firefoxis. Lõpptulemus oli 44 MB, nii et selle pakkisin Gimp'iga pisemaks. Tulemus: http://rubiin.physic.ut.ee/~sainsaar/topokaart.jpg.
Kood: Vali kõik
mkdir topokaart; cd topokaart
curl -O http://digar.nlib.ee/gmap/nd44968-tiles/z5x[9-22]y[6-25].jpeg
for a in *jpeg; do jpegtopnm $a > $a.pnm; done
for x in `seq 9 22`; do echo $x; pnmcat -topbottom `for y in $(seq 6 25); do
echo z5x${x}y$y.jpeg.pnm; done` > /dev/shm/veerg$x.pnm; done
pnmcat -leftright `seq -f'/dev/shm/veerg%g.pnm' 9 22` | pnmtopng -compression 9 > kaart.png
rm *.jpeg *.pnm /dev/shm/veerg*
Re: Peeter Suure merekindluse laod?
Vaxi kaardil numbriga 12 tähistatud suurtükipositsioon möödunud sajandi kahekümnendatel.
Samas lähedal oli ka betoonkelder.
Kas kaardile on märgitud suurtükkide positsioonid ja nende juurde kuuluvad laskemoonakeldrid?
Vääna tänava kasarmud kuulusid samuti Merekindluse alla, hiljem kolis sinna Pioneerpataljon.
Samas lähedal oli ka betoonkelder.
Kas kaardile on märgitud suurtükkide positsioonid ja nende juurde kuuluvad laskemoonakeldrid?
Vääna tänava kasarmud kuulusid samuti Merekindluse alla, hiljem kolis sinna Pioneerpataljon.
Re: Peeter Suure merekindluse laod?
Kuna pealkiri on sobiv, ei hakanud eraldi teemat tegema...
Omaaegu jäid silma suured vallid Sõrve - Rannamõisa raudtee ääres:
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 365&size=o
Ise olen arvanud, et tegu võiks olla haubitsa- või mortiiripatareiga, aga ka laoga - paraku ei leia omi varaseimaid heietusi enam üles.
Mati Õun on nüüd ka üllitanud väidetavalt kunagisest Kommunaalprojektist pärit väidetava 1918. a kaardi, väidevalt Saksa luure andmete alusel koostatud. Sinna on küll hiljem asju juurde joonistatud, aga eks sealt ole uurida küll...
Kaart ise: Mati Õun. Vaateid merekindlustele. Sentinel. Tallinn 2010. Tagakaane sisekülg. Selle kaardi järgi oleks seal kohas mingi kaevikupositsioon.
Harjumaa Muuseumis on üks Saksa kaardi koopia. Väidetavalt pärit ERA-st, aga nii Madaras kui ka Maneežis ei taheta/ suudeta seda konkreetset kaarti üles leida. Muuseum ehk paneb sel aastal kaardikoopiale numbri, siis saaks sellele edaspidi ka viidata. Selle kaardi järgi oleks seal kohas midagi, mida võiks tõlgendada mingi kaevikupositsioonina. Arvatavasti on siit või sarnaselt kaardilt pärit Kommunaalprojekti-kaardi kaeviku-tingmärgid. Sakslased seega ei osanud venelaste ehitistele oma kaardil otstarvet anda.
Leho Lõhmusel on üllitatud kaart, mai 1917 (Leho Lõhmus. Nõmme kindlusraudtee. Koolibri. Tallinn 2011. Lk 18-19). Selle kaardi järgi on seal kohas laskemoonalaod. Kaardi viide: Vene Mereväearhiiv, RGAVMF 949.2.26.
Seega, oletan - antud kohas oli Maarinde I sektori laskemoonaladu. Puithooned, plahvatusvallid. Venelaste järgi teostatud 3 rivis - 4+3+4, kokku 11.
Arvatavasti pandi taganemisel põlema. Üks põhjapoolne lasti nii õhku, et hävis või moondus tundmatuseni ka plahvatusvall, kuna Saksa kaardil juba 10 valli. Praegu ka looduses 10 valli.
Sakslased ei osanud neid jäänuseid tõlgendada muudmoodi kui mingi kaitsepositsioonina. Sealt edasi arvamus kui kaevikupositsioonist. Battali kaardil on märge puit- või puit-muldvarjendist või varjendirühmast.
Omaaegu jäid silma suured vallid Sõrve - Rannamõisa raudtee ääres:
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 365&size=o
Ise olen arvanud, et tegu võiks olla haubitsa- või mortiiripatareiga, aga ka laoga - paraku ei leia omi varaseimaid heietusi enam üles.
Mati Õun on nüüd ka üllitanud väidetavalt kunagisest Kommunaalprojektist pärit väidetava 1918. a kaardi, väidevalt Saksa luure andmete alusel koostatud. Sinna on küll hiljem asju juurde joonistatud, aga eks sealt ole uurida küll...
Kaart ise: Mati Õun. Vaateid merekindlustele. Sentinel. Tallinn 2010. Tagakaane sisekülg. Selle kaardi järgi oleks seal kohas mingi kaevikupositsioon.
Harjumaa Muuseumis on üks Saksa kaardi koopia. Väidetavalt pärit ERA-st, aga nii Madaras kui ka Maneežis ei taheta/ suudeta seda konkreetset kaarti üles leida. Muuseum ehk paneb sel aastal kaardikoopiale numbri, siis saaks sellele edaspidi ka viidata. Selle kaardi järgi oleks seal kohas midagi, mida võiks tõlgendada mingi kaevikupositsioonina. Arvatavasti on siit või sarnaselt kaardilt pärit Kommunaalprojekti-kaardi kaeviku-tingmärgid. Sakslased seega ei osanud venelaste ehitistele oma kaardil otstarvet anda.
Leho Lõhmusel on üllitatud kaart, mai 1917 (Leho Lõhmus. Nõmme kindlusraudtee. Koolibri. Tallinn 2011. Lk 18-19). Selle kaardi järgi on seal kohas laskemoonalaod. Kaardi viide: Vene Mereväearhiiv, RGAVMF 949.2.26.
Seega, oletan - antud kohas oli Maarinde I sektori laskemoonaladu. Puithooned, plahvatusvallid. Venelaste järgi teostatud 3 rivis - 4+3+4, kokku 11.
Arvatavasti pandi taganemisel põlema. Üks põhjapoolne lasti nii õhku, et hävis või moondus tundmatuseni ka plahvatusvall, kuna Saksa kaardil juba 10 valli. Praegu ka looduses 10 valli.
Sakslased ei osanud neid jäänuseid tõlgendada muudmoodi kui mingi kaitsepositsioonina. Sealt edasi arvamus kui kaevikupositsioonist. Battali kaardil on märge puit- või puit-muldvarjendist või varjendirühmast.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist