Vene sõjardite pohhuismist ehituses

[paadikapten]

Tegin mõned pildid Tartus Hiinalinnas ühe paneelmaja keldris. Võite ka ise siia omapoolset materjali lisada, mida Eestis leidub.

http://nagi.ee/photos/grey-cat/sets/240829/

Räägitakse lausa, et mu poolt pildistatud majal pole vaiu all, see laoti puhtale pinnasele...

[vre]

Eks selliseid ehitusnippe kohtab igalpool eestis.Ise näinud kohakuti laotud vuukidega silikaat tellistest seina.st kõik kivid täpselt üksteise peal.Pilti kahjuks pole.Asub Pärnu lähedal Kotkapesa raketipaasis.

[Soobel]

Mäletan selle suure sõjakoolikompleksi ehitust, mis nüüd sisekaitseakadeemia on. Tatist peast leidsin seal koos liivakastikaaslastega sellise seina, mille üks ots oli 20 tellist kõrge, teine aga 19 tellist kõrge. Ehkki sein oli vaid 4-5meetrit pikk, me ei leidnudki seda kohta, kuhu see üks telliserida vahepeal kadus.

[Arnold]

See oli nõukogude ehitusstiil, mis oli üleüldine! Kõik need kekid-mekid
Ei viitsi hakata pikalt kirjutama, aga tõeline elamus oli kõrvalt näha paari aasta jooksul Olustvere sovhoostehnikumi uue õppekorpuse "ehitamist" - mittekandvat siseseina vastu toetades kukkus see pikali, aknaaugust sisseronides jäi telliskivi pihku (järgmisel aastal oli isegi avatäide paigas, puuduva kivi asemel klaasvillanutsak), trepid olid esimesel korrusel lihtsalt täiteliivale "toetatud", ehitajad dresseerisid rotte ja pidasid rotivõitlust suures tünnis, teine hobi oli pool päeva jalkat taguda (EM82). Natuke püüdsid ka tööd teha - korra tõstsid tornkraanaga sulatõrvapütti, millel loomulikult tuli ära "punn"! Küll lippasid kolhoosiehitajad
P.S. Jällegi isiklike kogemuste põhjal tuleb paraku nentida, et asjalood tänases Eestis on ainult veidi paremad - materjalide, tööriietuse ja tööriistade koha pealt. "Ehitajad" samasugused

[kalleb]

Dva soldata iz stroibata zamenjajut ekskavator!

[mart69x]

Üks vana ehitusbati mees (ka praegune keevitaja ja super tööd teeb) rääkis kuidas nad kuskil Leedus ootasid koju saamist. Anti siis enne koju saamist viimane töö kätte, et 9 kordsel majal keskkütte torud kuni 6 nda korruseni ära panna (painutada, keevitada jne...). Toodi torud kohale ja töö hakkas pihta. Kuid siis juhtus sinna mingi kohalik ärimees, kellel torusid hädasti vaja. Maksis ilusti nii viinas kui rahas vahetuse kinni. Asja konks nimelt selles, et vahetuseks oli täismaterjal (ühesõnaga raudkangid). Keevitasidki siis mehed tugeva viina auru all kuni 6 nda korruseni torud ära, lõpetuseks tavalise toru jupp ka otsa. Järgmine päev tuli uus kaader, kes keevitas õigete torudega edasi. Kui maja survestama hakati oli survepidavus SUPER, aga mida sisse ei läinud olid VESI. Õnneks olid asjaosalised juba selle aja peale mööda liitu juba laiali kodudesse saadetud. Oli küll neid vist taga otsitud ja tribunaliga ähvardatud, aga ähvarduseks asi jäigi.

[Potsataja103]

... Räägitakse lausa, et ... majal pole vaiu all, see laoti puhtale pinnasele...

Pärnus Uus-Sauga sõjaväelinnakus ehitati viimane viiekordne maja samuti ilma vundamendita, enne oli seal väga soine plats (isegi südasuvel oli ilma kummikuta keeruline liikuda). Stroibati mehed ajasid sellele lagendikule buldooseriga kümmekond autokoormat liiva laiali, selle peale laotati plaadid ja siis paneelmaja. Aga oh imet, kahekümne aastaga pole veel ühtegi märkimisväärset pragu tekkinud.

[Karuke]

Suurimad "ehituskunsti" saavutused ei ole minu arvates siiski stroibati vaid muidu isehakanud ehitusmeistrite kätetöö.
Nii kerkisid sõjaväelinnakutes enam-vähem kõik abihooned "demblitöö" või noorte ekspluateerimise tulemusena. Juhuslikest materjalidest, kusjuures ei töö tegijad ega selle juhtajad ei teadnud ehitamisest suurt midagi...
Eriti on meelde jäänud saavutused siseviimistluse alal kus "Lenini" toa interjöör oli kujundatud tõelise leidlikkusega, kasutades läbisegi, soome pappi, kahhelkive ja mingeid auklikke kipsplaadilaadseid tahvleid...

[retti]

Kellel Tartu asja vaadaku Annelinnas Uue ja Paju tänava ristmikku.
Pool Paju tänava ristmikust kadus ära kui vene sõjavägi oma ohvitseridele 5 kordset maja ehitama hakkas.

[pontu6]

Aga oh imet, kahekümne aastaga pole veel ühtegi märkimisväärset pragu tekkinud.

Näiteks majad, mille välisseinad olid ka paneelidest koos uste, akende ja välisviimistlusega olid maavärinakindlad. Kõik paneelid seoti ja keevitati omavahel kokku. Ega seal naljalt midagi ei kärise.Ka selliseid ehitati meile siia. Olgugi, et maavärinaid siin ei ole.