Kavastu sild!

[Fucs]

Kes vene keelt oskab - see tõlgib.
1948 aasta ülelend - on ainsuses - zaljeta 1948 g.
po materjalam - on ainsuses

Seal väljatoodud pildil on jah teine tekst hoopis.
Mina rääkisin sellest

[NGolf]

Paistab, et Kavastu ja Pikasilla 1944. aastal ehitatud sildade saatus oli sarnane. Mõlemad jõudsid püsti olla loetud kuud, ehitati ukraina naisbrigaadide poolt ja mõlema olemasolust on väga vähe viiteid. Nagu enne välja tõin, siis on ka paljudes allikates Pikasilla teemal "lõigatud kurvid sirgeks" ja oletatud, et 26.8.44 õhiti 1938. aastal ehitatud sild. Sel juhul poleks vaja olnud 25.3.44 anda käsku sinna uus sild rajada.

Leidsin nüüd viite, et 1938. aasta taanlaste sild sai Pikasillas püsti olla alla kolme aasta, õhiti taganevate punaste poolt 1941. Edasi oli seal ka vast pontoonsildasid ja parvi ja siis kuskil aprillis 44 rajati uus sild, mis õhiti augustis 1944. Nii, et Kavastu sild polegi unikaalne, sama saatusega (et tõendeid nende olemasolust praktiliselt pole) sild oli vähemalt veel ka Pikasillas.

Pikasilla esimene sild pidas vastu 19 aastat. Selle kohale ehitatud betoonsilla purustasid venelased 1941. aasta juunis. 1944. aasta augustis olid seal vastamisi Saksa okupatsiooniväed ja Nõukogude armee. 14. septembril alustasid venelased Sinimägedes, Tartu all ja Pikasillal kaks päeva kestnud tulelööki. 16. septembril andis Hitler vägedele loa Baltikumist lahkuda.

https://sakala.postimees.ee/880516/vana ... illa-paale

[oliver]

Mis sellest tsitaadist peaks selguma?

[NGolf]

Selgus, et Pikasillas oli 1944. aasta augustis uus sild, mitte seesama, mida 1938. aastal ehitati. Ka Pikasilla silla ehituslikust lahendusest pole fotosid 1944. aasta suvest enne õhkimist.

[frantzus]

Opositsiooniline vaidlus ongi käinud tõendusmaterjali piisavusest. Osa foorumlasi arvab et piisab. Mõningad jäävad veel äraootavale positsioonile.

Oleme ringiga absurduses tagasi Jah tollel ajal polnud HD videosid ega digitaliseeritud materjale, milles ma ennast süüdi ei saa tunnistada.

Aga isegi asjaolusid arvestades on hetkeks tõestust juba piisavalt ning vaid pahatahtliku jonnakuse ning sihikindlate teemasolkijate jaoks mitte ega saa ka kunagi olema.

Lisaks: olen siin ka korra juba välja hõiganud, et võin igal hetkel lugupeetud suhtlemiseksperdile edastada kõikide tunnistajate kontaktid, aidata kaasa kohtumistele ning soovija võib minna oma oskusi realiseerima valitud meetodil ja formaadis.

"absoluutse tõe" serveerijatele tekibki kohe igasuguseid oponente, eriti siis kui on kohti kust kinni hakata! ei midagi isiklikku aga olen ka ise selline oponent teatud teemadel, kuigi saan aru et teisel võib isegi õigus olla aga ta ei suuda oma seisukohta 100% kaitsta ja kukub selle peale isiklikult lahmima . kannatust, küll selgub ka lõplik tõde, ehk...

[Ghostship]

Siin on nüüd küll midagi segamini läinud... ainus absoluutse tõe kuulutaja siin teemas on seni retti olnud. Silda ei ole seal kohas olnud, sest tema on ''selles kindel''. Põhjustel AB...XYZ.
Teemaalgataja kraesse ärge nüüd küll sellist jama ajage. Esimesest lehest peale on ta küsinud lihtsalt lisainfot kõigilt, kes midagi leida suudavad ja seda infot on tulnud tänaseks väga erinevatest allikatest.

[NGolf]

Sain ühenduse ühe teise tunnistajaga, kes ka tehnilist lahendust hästi mäletab ja pakkus soovijatele isegi ekskursiooni, et kus mis oli. Tema jutust tuli järgmine info:

1. Sild oli kasutuses paari kuu ringis, ehk ca jaanipäevast 1944.
2. Ehitamas olid venekeelsed vangid/töölised ("mitu tuhat"), kusjuures suures osas mehed. Jõid ja käisid küla peal süüa küsimas, sakslastel olid nad rohkem koera eest. Oli ka juhtumeid, kus punaste lennukid ehitusjärgus silda ründasid pikeerides kuulipildujatega, ehitajad pagesid Kavastu mõisa parki suurte puude alla joostes.
3. Vaiad rammiti suure auruhaamriga, vaiasid jätkati/tapiti 20 mm läbimõõduga poltide abil. Sild oli keskelt pea 10 m kõrge veepinnast, laevad said vabalt läbi. Tal olevat neid polte ka veel praegu alles, polte kasutati silla juures palju. Vees oli vist kolm rida vaiu ja silla sõiduosa laius oli 4-5 m.
4. Poltidel kasutati kandili plekist seibe ja neid poldiauke oli paljudel prussidel sees, ehitamisel jäid hiljem takistama (tuli kinni punnida). Palju oli 150 x 50 mm puitmaterjali (ehk oligi sõiduosa nendest) ja 200 x 1200 mm prusse (need olid vaiade peal risti). Naelad olid põhiliselt 150 mm ja leidus nii ümaraid kui kandilisi.
5. Materjali kasutati erinevate hoonete ehituseks, eriti neid suuremaid prusse. Ka praegu võiks neid leiduda ja saaks üle mõõta: Kavastust ca km Tartu poole Sarapuu või Lüüsa talu lauda sisesein (laut oli kahe venna peale) oli nendest prussidest. Samuti Kavastu pool parve lähedal olev väike majake, sinna sai varem suurvee korral paadiga treppi sõita aga nüüd on maapinda tõstetud poolteist meetrit ja enam vesi sinna ei ulatu. Majake on väike, köök ja tuba, ja osaliselt oli seal varem mingid kivivaremed. Väljas muidugi praegu mingi vooder, aga see maja sai praktiliselt vaid silla materjalidest püsti pandud. Kirjeldusele paistab vastavat Parve tee 12 või 15 kinnistud. Osaliselt kasutati materjali ka katuselaastude lõikamiseks.

Rääkis veel ka seda, et Luunja silla õhkimise järel käis seal parv. Pärast Luunja silla taastamist toodi parveketid ja muud materjalid Kavastusse.

[Kriku]

Tehke see ekskursioon teoks ja filmige kindlasti üles ka.

[devision]

Kui selline väljasõit peaks aset leidma, siis oleksin tänulik, kui sellest teada annaksite võimalikult varakult.
Kui tohib, siis ühineksin ja püüan sinna ka omapoolsed tunnistajad kaasata või vähemalt sinna saata. Paneme selle teema lõpuks klappima. Tänud!

[retti]

Metsast sellise koguse ehitusmaterjali ülestöötamiseks, kohaleveoks,töötlemiseks ja ehituseks aega 2,5 kuud +/-

P.s akf NGolf - punktide 4 ja 5 vahel oleks pidanud olema veel üks - kuidas ja kuna sild kadus.

[NGolf]

Silla kadumise kohta rääkis teine kontakt, et kellel läheduses aga midagi vaja oli, see sealt puitu hankimas käis. Küll lõigati katuselaastu, küll ehitati seinu jne. Ja arvas, et need vaiad kadusid jõest vähemalt suuremalt jaolt juba paari aastaga, et vaevalt 1952. aastani nad seal välja turritasid.

Ka tema ei pidanud tõenäoliseks võimalust, et poisikesed oleksid alles jäänud vaiadele võinud purdeid kinnitada ja nii silda hiljem ületada.

Ehitusmaterjaliks kasutati kindlasti ka olemasolevaid palke-laudu, rekvireeriti ära ju ka kellegi majapalgid nagu kuulda oli.

Kontaktandmed edastasin teemaalgatajale ja äkki tõesti saame tunnistajate kokkusaamisel tekkivast sünergiast uut infot ja ka videot. Vabas õhus pole vast väga ohtlik ka see pärgviirus, tunnistajad kõik muidugi riskirühmas.

[Kriku]

Metsast sellise koguse ehitusmaterjali ülestöötamiseks, kohaleveoks,töötlemiseks ja ehituseks aega 2,5 kuud +/-

Keegi pole öelnud, et metsast. Vastupidi, on öeldud, et kellegi maja materjal rekvireerti. Tõenäoliselt oli suur osa sellest juba varem üles töötatud.

[retti]

Silla kadumise kohta rääkis teine kontakt, et kellel läheduses aga midagi vaja oli, see sealt puitu hankimas käis. Küll lõigati katuselaastu, küll ehitati seinu jne. Ja arvas, et need vaiad kadusid jõest vähemalt suuremalt jaolt juba paari aastaga, et vaevalt 1952. aastani nad seal välja turritasid.

Ka tema ei pidanud tõenäoliseks võimalust, et poisikesed oleksid alles jäänud vaiadele võinud purdeid kinnitada ja nii silda hiljem ületada.

Ehitusmaterjaliks kasutati kindlasti ka olemasolevaid palke-laudu, rekvireeriti ära ju ka kellegi majapalgid nagu kuulda oli.

Kontaktandmed edastasin teemaalgatajale ja äkki tõesti saame tunnistajate kokkusaamisel tekkivast sünergiast uut infot ja ka videot. Vabas õhus pole vast väga ohtlik ka see pärgviirus, tunnistajad kõik muidugi riskirühmas.

1948 palgiparvetus Peipsilt Tartusse toimus juba igal juhul (1948 alates Edasi artiklid) ja nagu aerofotolt näha polnud ka silda takistuseks.

[retti]

Metsast sellise koguse ehitusmaterjali ülestöötamiseks, kohaleveoks,töötlemiseks ja ehituseks aega 2,5 kuud +/-

Keegi pole öelnud, et metsast. Vastupidi, on öeldud, et kellegi maja materjal rekvireerti. Tõenäoliselt oli suur osa sellest juba varem üles töötatud.

Kriku - mõtle suurusjärkudele.
Ma ei liialda kui ütlen - Võrtsjärve ja Peipsi ning Avinurme ja Võru vahel ei olnud külameeste õuede peal kokku ka seda kogust palke mis 300 m silla ehituseks vaja läks.

[Kriku]

Keegi pole öelnud ka seda, et kõik talumeestelt rekvireeriti. Tõenäoliselt osa rekvireeriti, osa tuli mingitest riiklikest laovarudest (raudtee jaoks?) ja osa lõigati metsast.

Teemasse on postitatud hulk pilte sõja käigus püstitatud puitsildadest - igaühe jaoks neist kuidagi ikka materjal kokku koguti