Kavastu sild!

[devision]

Kui tutvuda sõja-aegsete kindlustustöödega nii Eestis kui väljaspool, kaitseliinide või -rajatistega ja ka teiste ehitusobjektidega, siis on näha, et uskumatult suuremahulised tööd suudeti valmis teha lühikese ajaga. Elav näide siia postitatud Pikkasilla jt kronoloogiad.
Juba mainitult ei allunud need objektid rahuaegsetele ehitusnõuetele ja seega võrdlused tsiviilelust ei päde kuidagi.

Kindlasti ei olnud Kavastu puitsild mingi ületamatu ega eraldi mainimisväärne saavutus, seda enam, et piirkonnas olid suured pioneeriüksused.

Tundub, et jälle suures pildis otsitakse tempo takistamiseks arusaamatuid komakohti.

[retti]

Keegi pole öelnud ka seda, et kõik talumeestelt rekvireeriti. Tõenäoliselt osa rekvireeriti, osa tuli mingitest riiklikest laovarudest (raudtee jaoks?) ja osa lõigati metsast.

Teemasse on postitatud hulk pilte sõja käigus püstitatud puitsildadest - igaühe jaoks neist kuidagi ikka materjal kokku koguti

Natukene teemast kõrvale- aga ainult natukene.
Kas nüüd just kõige suurim - aga tõenäoliselt - oli sakslaste ehitatud puitsild üle Kertši väina.
Seal oli tõesti küsimus- kuidas palgid saadi.

[Manurhin]

Ma ei liialda kui ütlen - Võrtsjärve ja Peipsi ning Avinurme ja Võru vahel ei olnud külameeste õuede peal kokku ka seda kogust palke mis 300 m silla ehituseks vaja läks.

Tartus oli mitu puidutööstust. Kui vaja, anti käsk kätte - schnell, schnell! - ja oli vajalik materjal mõne päevaga valmis. Oli raudteeühendus - sai vajadusel ka kaugemalt kohale vedada. Kevadine aeg ja eks neid talvel raiutud palgivirnu ikka seisis nii mõnelgi pool.

[devision]

Ma ei liialda kui ütlen - Võrtsjärve ja Peipsi ning Avinurme ja Võru vahel ei olnud külameeste õuede peal kokku ka seda kogust palke mis 300 m silla ehituseks vaja läks.

Millistel andmetel selline väide põhineb või lihtsalt subjektiivne arvamus? Tollel hetkel oli metsa ja puitmaterjali kordades rohkem kui tänapäeval. Tööjõudu piisas samuti. Üks talukoht on mul teada, kust palgid selle objekti ehituseks rekvireeriti.

Mis puudutab materjali mahtu ja tehnilisi võimalusi, siis ootaks ikka professionaalide arvamusi (Dr.Sci).

[devision]

Suhtlesime telefoni teel põgusalt akf NGolfi poolt antud kontaktiga, aga sai kokku lepitud ka kohtumine tema juures. Sillast rääkis uskumatult detailselt ning juhatas ka uute viideteni. On nõus alati ja igati omi mälestusi jagama.
Korra sai küsitud ka, miks siin foorumis kõneainet pakkunud valge maja jõekaldal on kord ühe ja siis kahekordne. Vastas, et mingil hetkel venelased lasid selle maja puruks. Keegi Mugra nimeline mees pidas seal poodi ja ka elas samas hoones ning ehitas varemetele uue katuse. Ju selle käigus kadus ka (fantoom)korrus.
Mees rääkis veel palju huvitavat, sattus päris hoogu, aga kuuldavus/kuulmine halb.
Täpsemalt uurin kohtumisel.

[Kriku]

Võtke siis jutt ikka linti.

[retti]

Suhtlesime telefoni teel põgusalt akf NGolfi poolt antud kontaktiga, aga sai kokku lepitud ka kohtumine tema juures. Sillast rääkis uskumatult detailselt ning juhatas ka uute viideteni. On nõus alati ja igati omi mälestusi jagama.
Korra sai küsitud ka, miks siin foorumis kõneainet pakkunud valge maja jõekaldal on kord ühe ja siis kahekordne. Vastas, et mingil hetkel venelased lasid selle maja puruks. Keegi Mugra nimeline mees pidas seal poodi ja ka elas samas hoones ning ehitas varemetele uue katuse. Ju selle käigus kadus ka (fantoom)korrus.
Mees rääkis veel palju huvitavat, sattus päris hoogu, aga kuuldavus/kuulmine halb.
Täpsemalt uurin kohtumisel.

Keda teema huvitab ja Kavastu pilte viitsib vaadata - siis juba 1936 aasta pildil on see hoone ühekordne.

[croman40]

Jätkame silla ajaloost arhiivimaterjalide abil – silla ehitanud väeosa?
Kuna ehitusaeg oli kindlalt vahemikus 04-07.1944 (juulis sai valmis, et vastavalt tunnistajatele saaks kasutada 1-2 kuud enne purustamist), siis tuli lihtsalt vaadata üle kõik võimalikud pioneeri- ja ehitusväeosad selles piirkonnas ja ajal. Ühtegi spetsiaalset sillaehitusväeosa (Pi.Brücke Bau või Brückenkolonne ) AOK18 Eesti piirkonnas ei olnud. Varasemas postituses lk.33 mainitud Pi.Brücke Bau 521 ei toimetanud Eestis, liitus AOK18-ga 30.06.1944 ja saadeti Livanisse Lätis. Tartu ja Peipsi järve ümbruses tegutsesid erinevad pioneeri- ja ehitusväeosad, aga tausta uurides on kõige kindlam kandidaat Pioner-Regiment-Stab 667. Tegemist oli pineeri-ja ehituspataljonide juhtimiseks moodustatud staabiga, mis jäi Tartu piirkonda majandama peale L.AK teisele positsioonile saatmist 03.04.1944.

Esimesel kuul sai käsud 207.SD diviisilt, alates 11.05.1944 andis AOK18 käsu, millega võttis Pi.Reg.Stab 667 enda otsealluvusse, ülesandega juhtida pioneeritöid terve Peipsi ranniku ulatuses.

AOK18 11.05.1944.jpg (194.85 KiB) Vaadatud 1317 korda

Mingil määral tekitas segadust asjaolu, et ei leidnud konkreetset käsku, analoogselt nagu kõikide muude tegevuste korral, mis toimusid AOK18 käsul- minge selleks ajaks sinna, tehke seda ja teist jne. Lisaks käskudele on vastav aruandlus alt üles - liikusime sellel ajal sinna, tegime seda ja teist -igapäevaselt hästi jälgitav. Lõpuks taipasin, et kuna AOK18 võttis Pi.Reg.Stab 667 otsealluvusse, siis juhtis seda armee pioneeriüksuste juht ja tal ei olnud vaja endale käsku anda ja aruandlust esitada.
Aruandluskohuslased AOK18 ees olid korpused (algul 2, hiljem 3 tk) ja eraldiseisev 207.SD. Arvatavasti ei olnud 207.SD staabi pioneeritase piisav, et juhtida silla ehitust ja sellepärast ka see liigutus armee alluvusse.
11.05.1944 AOK18 käsk on veel selle poolest tähelepanu vääriv, et samaaegselt võeti armee alluvusse lisaks juhtivale pioneeristaabile ja 3 pineeripataljonile veel sillapontooniüksus Brücko T 158. Muud põhjendust sellele ei leia kui see, et plaaniti kuskil silda hakata ehitama nt. Kavastus vastavalt käsule``Nord`` väegrupilt ja vajalik oli erinevate üksuste koostöö.
Seda versiooni kinnitab veel üks dokument- AOK18 pioneeriüksuste juhi tegevusaruanne 19.06.1944, kus 13.06 on esitatud taotlus armee majandusjuhile eraldada Vara saeveski Pi.Reg.Stab 667 käsutusse, et tarnida Peipsi frondi kindlustuste ja silla puitu.

[NGolf]

Super, et asi edasi liigub! Ehitus siis algas arvatavasti alles juunis suuremas mahus, kui Varalt hakkas puitu tulema.

See detailselt silda kirjeldav mees on juba viidanud kaks hoonet, kus neid silla materjale praegu peaks veel leiduma, ja tal omalgi pidi neid polte olema. Kui see tuur teha, siis oleks hea, kui akf DSci ka kohal oleks, saaks kõik tudengitele vajalikud küsimused ära vastatud. (või vähemalt oleks kõik vajalikud küsimused akf devisionile edastatud, saaks need üle küsida).

Praegu paistab, et on võimalik üle mõõdistada nii risttalad, laudis/plangutis, naelad kui poldid, ehk kõik peale päris maa sees/vees olnud vaiade. Selle materjaliga peaks saama silla arvutis rekonstrueerida küll. Mees puistab fakte kui varrukast ja ega kui ei salvesta, siis läheb pool tõesti kõrvust mööda. Minul tuli tema jutust veel see meelde, et metalltalasid ta silla juures üldse ei mäleta olevat, oli ikka puitkonstruktsioon.

[croman40]

Saematerjal oli vajalik alles avaehituse puittalade valmistamisel ja hiljem sõidutee katmisel.
Kõik vaiad ja sammaste kehad tehti kindlasti ümarpuidust.

[retti]

akf croman40
mis on siis see kuupäev kuna nö labidas maasse löödi e. sillaehituse alguspäev.
Kas ma saan õieti aru - et mitte enne 19 juunit 1944 ?

[alax]

akf croman40
mis on siis see kuupäev kuna nö labidas maasse löödi e. sillaehituse alguspäev.
Kas ma saan õieti aru - et mitte enne 19 juunit 1944 ?

Saematerjal oli vajalik alles avaehituse puittalade valmistamisel ja hiljem sõidutee katmisel.
Kõik vaiad ja sammaste kehad tehti kindlasti ümarpuidust.

Ikka varem pidi olema, sest juunis algas juba sillaehituse lõppetapp.

[Manurhin]

Kui 25. märtsil anti korraldus silla ehitamiseks, siis võisid tööd kohapeal alata suht kohe. Enne labida maasse löömist tuli kõigepealt teha igasugu mõõtmised ja arvutused, silla projekt valmis teha, siis veel igasugu ettevalmistustööd ja alles seejärel sai otseselt ehitamisega pihta hakata.
Mis sellesse valgesse majasse puutub, siis viimane pilt, kus see veel kahekorruseline on, oli tehtud vist 1924 (kui ma nüüd õigesti mäletan)? Ja 1936. a. on juba ühekorruseline? Seega jääb sinna vahele päris pikk ajaaken, kus võis juhtuda mida iganes. Alates sellest, et teine korrus osutus lihtsalt ühel hetkel ebavajalikuks ja kasutuks (ainult mõttetu küttekulu talviti), seega lammutati maha ja materjali (telliseid) sai kasutada kusagil mujal, kus vaja oli või need maha müüa ja saadud raha eest nt. kaupluse sisseseadet uuendada. Või siis võis olla ka tulekahju, peale mida otsustati maja taastada ühekorruselisena. Võibolla said teise korruse seinad nii palju kannatada, et tulnuks nii ehk teisiti maha lammutada ja uuesti üles ehitada (milleks aga polnud raha või siis vajadust või mõlemat korraga) Või siis müüdigi teise korruse jagu kive maha, et saada raha kasvõi sellekski, et maja saaks ühekorruselisena taastada. Sama maja võis sõja ajal pihta saada küll ja taastati taas ühekorruselisena nagu ta juba enne oli olnud.

[croman40]

Sillaehitus võis alata nagu sõjaväes kombeks kohe peale otsust. Ehk AOK18 tegeles alates 25.03.1944 mingisuguse planeerimisega ja reaalse tööga platsil alustas Pi.Reg.Stab 667 alates 11.05.1944, tegelikult ka nädal hiljem ei muuda midagi.
Selle töö juures oli vajalik 2 (3) ressurssi, puitmaterjal (ja naelad/poldid) ning tööjõud ja mõlemast ei olnud sel hetkel kindlasti puudust.
Puit rekvireeriti ümbruskonnast tavapärasel viisil ja tööjõudu võis olla sadades nagu tunnistajad räägivad ja arhiiviandmed kinnitavad Ukraina hiwi abitöölistest.
Muide, see konstruksioon on suhteliselt lihtsalt ja kiiresti püstitatav, mullatöid on minimaalselt, kõik toetub vaiadele, mille süvistamisel selleaegne tehnika oli küll primitiivne aga siiski efektiivne. Sakslased kasutasid sel ajal nt 200 kg diiselrammi, millega 1 vaia tegemine võtaks alla tunni. Tööd saab teha kõikjal samaegselt, täisseinaliste puittalade kohta on siin pildid juba läbi käinud ja olen selle lahendusega päri. Puitsõrestiktalad oleks ökonoomsemad, aga nõuaks kvalifitseeritud oskustöölisi, selliseid naeltega kokkupekstud talasid suudaksid teha ka oskusteta abitöölised.

[retti]

Selles 19.juuni dokumendis on alles taotlus Vara saeveski kasutuseks/kasutusse andmiseks.
Egas taotlust ilma põhjuseta antud. S.t et 19.6.1944 oli projekt alles väga algfaasis.
Ja -punkt 15.6 - uurida võimalust Tartust ümbersõiduks Rebaselt Käreverre. See nullib ju täielikult Kavastu silla vajaduse ...Käreveres oli sild olemas.