Päris maja, eriti veel kivimaja, pole sul mingi värviliste lego klotside komplekt, et muudkui võtad korruseid maha kui tuju tuleb ...
Veel eriti napakas on seda teha "küttekulude kokkuhoiu" pärast. Halloo. Kui teist korrust kütta ei soovi, siis teise korruse ahjudes ei küta ja kõik. Kuigi pigem elas kaupmees ise teisel korrusel.
Fotodelt näeme ka, et see hoone on ühekordsena tunduvalt lühem.
Kuna 1924. ja 1936. aasta vahele ühtegi teadaolevat sõda siiakanti ei jää, siis oli hoone transformeerumise põhjuseks ilmselt tulekahju ja varemetele kerkiski siis see väheldasem maja.
Keegi niisama igavusest jõesadama kai ääres oleval kahekordsel kivimajal/kauplusel/laol tollal korrust maha võtma ikka ei hakanud.
Manurhin kirjutas: Mis sellesse valgesse majasse puutub, siis viimane pilt, kus see veel kahekorruseline on, oli tehtud vist 1924 (kui ma nüüd õigesti mäletan)? Ja 1936. a. on juba ühekorruseline? Seega jääb sinna vahele päris pikk ajaaken, kus võis juhtuda mida iganes. Alates sellest, et teine korrus osutus lihtsalt ühel hetkel ebavajalikuks ja kasutuks (ainult mõttetu küttekulu talviti), seega lammutati maha ja materjali (telliseid) sai kasutada kusagil mujal, kus vaja oli või need maha müüa ja saadud raha eest nt. kaupluse sisseseadet uuendada. Või siis võis olla ka tulekahju, peale mida otsustati maja taastada ühekorruselisena. Võibolla said teise korruse seinad nii palju kannatada, et tulnuks nii ehk teisiti maha lammutada ja uuesti üles ehitada (milleks aga polnud raha või siis vajadust või mõlemat korraga) Või siis müüdigi teise korruse jagu kive maha, et saada raha kasvõi sellekski, et maja saaks ühekorruselisena taastada. Sama maja võis sõja ajal pihta saada küll ja taastati taas ühekorruselisena nagu ta juba enne oli olnud.