Kavastu sild!

[ruger]

Otsisin akf rettile AA Narwa väeosade nimekirja seisuga 15.08.1944, mis on esimene selline ülevaade peale Emajõe piirkonna juhtimise ülevõtmist 13.08.1944. Nagu näha ei ole ühtegi pontooniüksust (neid näidatakse Brücko ridadel) enam seal piirkonnas. Seega pontoonsillast ei saa enam juttu olla.

AA Narwa 15.08.1944.jpg

Aga tühi on ka rida Brücken - sillad. ?

Seal pole ju ühtegi silda kirjas. Isegi mitte reaalselt olemas olnuid.

[croman40]

Aga tühi on ka rida Brücken - sillad. ?

See tabel on väeosade nimekiri standardsel lehel.
Brücken-Btl (sillapataljon) on sillaehituse üksuste rida, sel hetkel ei olnud ka neid AA Narwa ridades.

[devision]

Lugupeetud hr Tell jälle libiseb teemast üle ja keeldub mu lihtsatele küsimustele vastamast?

[Väino]

Vastab ta jee. Kujuta ette, mis juhtub kui jaanalind, pea liivas, peaks suu lahti tegema.

[croman40]

Ma arvan, et akf retti on silla eksisteerimisega nõus (vähemalt 95%-ga) ja pigem otsib nõrku kohti ja küsitavusi erinevate andmete juures, mis on täiesti ok ning alternatiivsed teooriad, isegi kui nad kaua ei kesta on ikkagi huvitavad lugeda ja kaasa mõtelda.

- on võimalus,et fotodel puuduolevatest silladetailidest sai teine sild.

Mis on saanud sellest versioonist?

[retti]

Ma arvan, et akf retti on silla eksisteerimisega nõus (vähemalt 95%-ga) ja pigem otsib nõrku kohti ja küsitavusi erinevate andmete juures, mis on täiesti ok ning alternatiivsed teooriad, isegi kui nad kaua ei kesta on ikkagi huvitavad lugeda ja kaasa mõtelda.

- on võimalus,et fotodel puuduolevatest silladetailidest sai teine sild.

Mis on saanud sellest versioonist?

Panin ootele.
Foto Luunja õhitud puitsillast muudab palju.
P.s Varalt Võndu oli tee 1944 aastal Luunja silla kaudu u. 15 +/- 5 km pikem kui Kavastu kaudu.

[wudu]

Lugupeetud hr Tell jälle libiseb teemast üle ja keeldub mu lihtsatele küsimustele vastamast?

See ei ole nüüd küll selle teema asi aga noh, karikas sai täis.... Ja Kavastu silla teemasse, kas ta on olemas olnud või mitte, kohe üldsegi ei puutu. Aga ...

Loen seda teemat suure huviga ja minu jaoks on kujunenud arvamus, et see õnnetu sild on 99% tõenäosusega olemas olnud.
Akf Retti vastuväited lõbustavad mind ja vahel tunduvad naeruväärsetena ja vahel vihastavad aga see on puhtalt minu isiklik probleem, mitte akf Retti probleem. See foorum ja see teema ei ole nüüd minu isiklike probleemide lahendamiseks.
Samas akf Retti ei ole isiklikuks läinud. Tema suhtes on siin teemas küll ja küll isiklikuks mindud. Millesse akf Retti on stoilise rahuga suhtunud ja ei ole avalikus ruumis isikliku solvumist välja näidanud. Müts maha igal juhul.

Samas akf Devision võtab igat vastuväidet kui isikliku solvangut, mida siis maskeeritakse üllalt, elusolevate tunnistajate kaitsmisega "Kas need tunnistajad, siis valetavad???"

[M.R.]

Ühinen!
hr. devisoni solvumised on kuidagi lapsikuks muutunud
Teema on huvitav ja oponentidesse tuleb ka austusega suhtuda!

[devision]

Ühinen!
hr. devisoni solvumised on kuidagi lapsikuks muutunud
Teema on huvitav ja oponentidesse tuleb ka austusega suhtuda!

Tõesti!?!? Kindlasti siis ühinege!!! Ei ole olnud absoluutselt solvunud, vaid huvist lootsin saada vastuseid oma lihtsatele küsimustele. Mingid seisukohad tunnistajate ning fotode osas ju oponendil ometi on, aga miks seda välja ei juleta ütleda, samas kui oma teeside esitamisel minnakse kohati absurdsusteni, mida mina (vastu)kommenteerida ega selgitada ei tohi (kohe olen solvuja või lapsik)

Aga väga tänan ausa arvamuse eest! Sel juhul vabandan siiralt oma enda teemasse toodud rumaluste pärast ja luban lugupeetud moraaliekspertidele panna just siin 58. leheküljel omalt poolt teemale lõpliku punkti. Rohkem ei sega ega alaväärista siin kellegi arutelusid.
Seda enam, et olen oma algsele küsimusele saanud kindla vastuse, antud keskkond on selles kaasuses end ammendanud ning mul on olemas hulk kontakte ja plaan, kuidas uurimusega iseseisvalt lõpuni minna.
Kordan veelkord, et ärgem reageerigem üle, ma ei ole solvunud, aga ammu on tekkinud ka murdepunkt, kust lihtsam on omal käel edasi liikuda, kui siin oponentidega pisidetailides maadelda ning sellega edasiarenguid pidurdada.

Kindlasti tänan lõpetuseks kõiki kaasaaitajaid (töögrupiga saame suhelda PS või isiklike kontaktide kaudu) ja soovin sel karmil perioodil kõikidele turvalist ning tervet pühadeperioodi ning loodame uusi avastusi juba 2021. aastal.

Lugupidamisega,
D.

[Väino]

Akf devision, ka mulle on mõnikord jäänud mulje, et Sa oled solvunud mõne oponendi tagasiside või selle puudumise peale, kuid väga soovin, et kirjutaksid ikka siia ka kui Kavastu silla kohta uut infot tuleb. Nauditav lugemine kui dokumentaalseid tõestusi välja tuuakse. "Rahu, ainult rahu," ütles üks sildu mittevajav mehike.

[croman40]

Ei ole olnud absoluutselt solvunud

Kordan veelkord, et ärgem reageerigem üle, ma ei ole solvunud

Mittesolvuja niimoodi ei väljenduks, aga soovitan omaltpoolt foorumit mitte liiga tõsiselt võtta vaid rohkem meelelahutuseks.

Panin ootele.

Idee, et silladetaile kasutati mujal on igati huvitav. Muidugi tuli peale sõda palju sildu kiiresti taastada ja Kavastu silla fotolt nähtavad allesjäänud osad sobiksid kindlasti mujal kasutamiseks. Võimaliku taaskasutamise tuvastamiseks vaatasin sarnaste puittalade esinemist Emajõe ja Lõuna-Eesti piirkonna sildade fotodelt.
Saksa puidust valmistatud sillatalade (orig. genagelten Holzvollwandträger) valmistamise juhendid ilmusid alates 1942.aastast pioneeride kasutusse ja lisatud fotodel on näha erinevaid talasid ning sõlmede lahendusi.

Selliste talade kasutamisest nõukogude poolel sõjaperioodil minul andmeid ei ole. Talade valmistamine nõuab suures koguses täpselt saetud puitmaterjali ja usutavasti oli vajalikumat tehnikat kui saeveskid, mida USA-st tuua. Sõjajärgse kasutamise kohta on lähim näide Rannu-Jõesuu sild, Wikipedia andmetel ehitatud 1947.a Leningradis tehtud projekti alusel (vasakult 1, 2 foto). Lisaks samasuguseid lahendusi Iigaste, Mõniste, Sangaste ja Taheva sillal.

Talade võrdluses on peamised erinevused saksa taladel vähene poltide kasutamine (vastavalt nimele- naelutatud tala) ja väiksematel taladel nähtavad ribid vaid 1 prussi paksused, samas nõukogude talade ribid on märgatavalt paksemad.
Lähimad puitsildade ehitused 1945-1946 a. kuhu oli võimalik mööda veeteed talasid transportida olid Kärevere sild ja Kadaja sild (Lääniste kohta puudub info). Fotodelt tundub, et sarnast kontruktsiooni ka kasutati, Kärevere sillal keskel veetee kohal ja Kadajas äärmistes avades.

Minu arvates Käreveres kasutatud talad sarnanevad eelpool loetletud sildadega ja võiksid olla nõukogude toodang. Kadaja sillal kasutatud talad on märgatavalt erinevad ja sarnanevad rohkem saksa taladele. Üldiseid proportsioone hinnates tunduvad nad olevat lühemaks lõigatud. Kadaja sild tervikuna jätab kiire käepärasest materjalist kohandatud lahenduse mulje. Seega pakun, et Kavastu silla väiksemad talad läksid kui üldse kuhugi, siis Kadaja sillal uuesti käiku, aga suuremaid talasid ei oska sobitada kuhugi.

[retti]

akf croman40
idee tuli mul sellest,et märkasin 1945 aasta Postimehes artiklit silla taastamise kohta Tartus -10 päevaga.
Kuskilt pidi ju materjali saama ja mis oleks lihtsam kui tuua see veeteed pidi Tartusse.
Sama teade ka Rahva Hääles.
Postimehe artiklist võis aru saada,et nad ikkagi taastasid õhitud silla ehitades selle 1,4 m kõrgema sillaavaga.
P.s devisioni pildil muide - ei ole sillalplaadil ühtki piiret...

[croman40]

akf retti
Tartu silla all mõeldakse Holmi silda. Postimehe 1945. a artikkel räägib ümberehitusest, st. 1944. a sügisel nõukogude vägede poolt ehitatud sillla tõstmisest 1,4m võrra jõelaevade pärast. Seal võis toimuda midagi järgnevalt: paigaldati pontoonsild liiklejatele, võeti ol. oleva silla kate ja talad maha, asendati või jätkati poste ja paigaldati talad ja sillakate tagasi. Mingit vajadust vahetada talasid Kavastu omade vastu ei saanud olla.

Eelmisest postitusest jäi välja üks saksa talasid iseloomustav pilt, mida on korduvalt mainitud tunnistajate poolt- naelad.

[retti]

[

[Kriku]

Mis see Holmi sild teemasse puutub?