Kavastu sild!

[Dr.Sci]

Sillaehitus ei ole odav lõbu. Eriti üle Emajõe. Kuskilt osteti materjale, kellelegi maksti palka, keegi tegi projekti, keegi järelvalvet, KOV peaks olema kursis (ehitusluba), või kui oli militaarse iseloomuga siis vastavat ala haldav organisatsioon. Selline sild ei saa olla niisama tehtud, kuskilt arhiividest peaks saama dokumente siiani välja kaevata. Ja isegi kui sild oli puidust mis hiljem koos naeltega pihta pandi... siis vundamendid püsivad kaua.
Lisaks. Alati on silla ehitamiseks vajadus. Mida suurem sild seda suurem vajadus. Vaadeldav periood - sõda, ok ehituse alguses olid sakslased oma võidus kindlad, aga milleks kulutada ikkagi ressursse sellises asukohas oleva silla peale arvestades vägede liigutamist? Jääb järele kohalik teedevõrgustik ja vajadus... Luunja sild oli õhku lastud ja midagi püsivamat oli ju tõesti vaja... aga jällegi. Ka 80 aastat tagasi polnud suurema silla ehitus Eestis selline nagu muiste Indias kus küla tuli kokku ja otsustas et viskame 4 köit üle oru et oleks hea naaberküla naiste-meeste juures käia.
Ühesõnaga, kui hakata jälgi ajama siis tuleks uurida kuhu arhiivi on talletatud vastava perioodi Kavastu bürokraatlikud andmed ja sealt saaks edasi liikuda.

[devision]

Kavastu silla õhkimisest koos Luunja sillaga 25.08.44 on juttu mitmes raamatus.
1. Karl Karu "Kodunurga kroonika" 2008 lk 42
2. "Ühe rüütliristi kavaleri eluloo kroonika: Rebane" 2015 lk 192

Olen veel märkeid näinud, aga pean otsima

[retti]

Kavastu silla õhkimisest koos Luunja sillaga 25.08.44 on juttu mitmes raamatus.
1. Karl Karu "Kodunurga kroonika" 2008 lk 42
2. "Ühe rüütliristi kavaleri eluloo kroonika: Rebane" 2015 lk 192

Olen veel märkeid näinud, aga pean otsima

Luunja silla õhkis taganev Punaarmee suvel 1941.

[devision]

Kavastu silla õhkimisest koos Luunja sillaga 25.08.44 on juttu mitmes raamatus.
1. Karl Karu "Kodunurga kroonika" 2008 lk 42
2. "Ühe rüütliristi kavaleri eluloo kroonika: Rebane" 2015 lk 192

Olen veel märkeid näinud, aga pean otsima

Luunja silla õhkis taganev Punaarmee suvel 1941.

Kui härra natuke viitsiks teemasse süveneda, siis ma räägin augustist 1944 juba. Vahepeal jõuti ületuskoht sakslaste poolt tagada uue sillaga ja need hävitati koos Kavastu sillaga Alfons Rebase käsul.

Alates lõigust "Tartu kaitsel": http://www.eestileegion.com/?eesti-leeg ... -nr-1.html

[devision]

Üleskutse on endiselt jõus, et kui keegi tunneb kedagi, eriti kohalike hulgast, kes võiks midagi veel teada, siis igasugune info on tänuväärne. Tegelen ka ise intensiivselt otsimisega edasi.

[retti]

Kavastu silla õhkimisest koos Luunja sillaga 25.08.44 on juttu mitmes raamatus.
1. Karl Karu "Kodunurga kroonika" 2008 lk 42
2. "Ühe rüütliristi kavaleri eluloo kroonika: Rebane" 2015 lk 192

Olen veel märkeid näinud, aga pean otsima

Luunja silla õhkis taganev Punaarmee suvel 1941.

Kui härra natuke viitsiks teemasse süveneda, siis ma räägin augustist 1944 juba. Vahepeal jõuti ületuskoht sakslaste poolt tagada uue sillaga ja need hävitati koos Kavastu sillaga Alfons Rebase käsul.

Alates lõigust "Tartu kaitsel": http://www.eestileegion.com/?eesti-leeg ... -nr-1.html

- Vahepeal jõuti ületuskoht sakslaste poolt tagada uue sillaga - kas Kavastus või Luunjas ?
Luunja silda ei lastud õhku kaks korda ja sild taastati alles peale sõda.

[devision]

Kes rääkis taastamisest? Lugemisoskus? Ma ei soovi keskenduda Luunja sillale, vaid algpostituses jutuks olnud Kavastu sillale. Lihtsalt need hävitati ühel ajal. Arusaadavalt, kui Te pole oma pikkade jõeseikluste ajal kuulnud ka Luunja sillast, mis sõja ajal seal oli, siis seda ei saanudki olemas olla
Edaspidi paluks ka asjalikke kommentaare teemale, milles abi palusin. Ei jõua enam kroonilisele vaidlejale elementaarset selgitada. Tänan!

[retti]

Kes rääkis taastamisest? Lugemisoskus? Ma ei soovi keskenduda Luunja sillale, vaid algpostituses jutuks olnud Kavastu sillale. Lihtsalt need hävitati ühel ajal. Arusaadavalt, kui Te pole oma pikkade jõeseikluste ajal kuulnud ka Luunja sillast, mis sõja ajal seal oli, siis seda ei saanudki olemas olla
Edaspidi paluks ka asjalikke kommentaare teemale, milles abi palusin. Ei jõua enam kroonilisele vaidlejale elementaarset selgitada. Tänan!

Aga palun.Ja jõudu!

[Kriku]

Ma ei soovi keskenduda Luunja sillale, vaid algpostituses jutuks olnud Kavastu sillale. Lihtsalt need hävitati ühel ajal.

Luunja sild lasti õhku tõepoolest 1941. a., mitte 1944.: https://www.maanteemuuseum.ee/diginaitu ... ojektile#9

Teemasse see muidugi ei puutu, see on õige.

[devision]

Ma ei soovi keskenduda Luunja sillale, vaid algpostituses jutuks olnud Kavastu sillale. Lihtsalt need hävitati ühel ajal.

Luunja sild lasti õhku tõepoolest 1941. a., mitte 1944.: https://www.maanteemuuseum.ee/diginaitu ... ojektile#9

Teemasse see muidugi ei puutu, see on õige.

See info on olemas koos rohke pildimaterjaliga, aga lisaks Kavastule oli siiski sõja-ajal ka Luunjas sild. Selle kohta on rohkelt viiteid erinevates raamatutes ja väljaannetes. Tahaks kuidagi pildi kokku saada, kas ehitati ka sinna kusagile kõrvale või mil viisil seda seletada? Rügemendid ja tehnika liikusid üle, mis peab olema väga suure kandevõimega.
Väga eakas mees rääksi just Kavastu silla kohta, et mingil hetkel oli Kavastus kolm asja kõrvuti Tartu poolt tulles: parv, pontoonsild ja pärissild. Kui vangide poolt ehitatud pärissild valmis sai, siis demonteeriti pontoonsild. Püüan täiendavat infot leida.

[Kriku]

Luunjas võis ju ka pärastpoole pontoon olla.

[devision]

Luunjas võis ju ka pärastpoole pontoon olla.

1. Teoreetiliselt küll, aga nagu ka Kavastu puhul, siis sild oli seal kokku 2-3 aastat ja laevaliiklus pidi toimima.
2. Pontoonsilda ei ole tarvidus õhkida, see lihtsasti demonteeritav ja pigem ajutine asendus. Nagu Kavastu tunnistajad räägivad, siis toodi see kohale vaid ehituse ajaks.

Kavastust elus oleva ühe tunnistaja jutu põhjal: Sild algas mõlemalt poolt kallast üsna nõlva pealt ning oli seega üsna pikk. 50-ndatel Kastre poolsed postijäänused koristati maaparandustööde käigus. Kavastu poole postid läksid suures osas kaduma meierei ehitusega ja asfalteerimisega. Mõnedes kohtades aga siiani tuvastatavad.
Vahepeal lasti kohalikke elanikke vabalt üle silla, sest paljud käisid üle jõe tööle (nt Kastre hooldekodus jms), aga mingil ajal oli range dokumendikontroll, sest kardeti diversiooni. Tunnistaja isa oli kohalikuna mingil perioodil isegi selle silla valvuriks olnud. Veel mainis, et juba ehituse käigus tekitati sillale lõhkeainekastide paigutamiseks kindlad kohad ehk siis arvati, et mingil ajahetkel on tarvis see õhata?!?! Aga sild oli puidust, kõrge ja laevad said vabalt alt läbi liikuda. 12/13 aastase lapsena mäletab, et silla lähedusse kaldasoppi peideti ka paar väiksemat sõjalava, mis maskeeriti kaskedega ja tema isa jutu järgi pidid need tõrjuma vene lennukeid. Paaril korral oli neid ka laskmas kuulnud, aga muidugi siis polnud aega uudistada, vaid joosti keldrisse peitu kogu perega. Mees on väga vitaalne, selge jutuga ja muigab selle peale, kui mainin, et keegi pole sellest sillast midagi kuulnud ega usu isegi selle olemasolu.

Tegelikult 3 erinevat eakat tunnistajat räägivad üsna sama juttu, vaid pisidetaile ei mäleta. Olen neile näidanud neidsamu pontoonsilla pilte ja nad kõik ütlevad, et see pole see õige suur sild, vaid ajutine.
Kõik mu lapsepõlve suved on Kavastus möödunud ja mäletan 80-ndatel ka ise selgesti neid maa seest mäenõlval väljaturrituvaid poste, mis meil rattaga sõitmist segasid. Siis oli veel kohalikke teadjaid palju, kes oleks saanud rääkida, aga omal huvi puudus ...nüüd on olukord vastupidi

Hetkel siis on paralleelseks mõistatuseks ka Luunja sild. Pisike hasart on tekkinud ja püüan ikka edasi

[Kriku]

Kui oli ainult jalakäijatele mõeldud sild, siis on ju isegi mõeldav sellise ehitusega? Dr.Sci, mis sa arvad?

Luunja võimalikust pontoonist: vaenlast aeglustab ka pontoonsilla õhku laskmine. Milleks ikka seda talle jätta?

[devision]

Kui oli ainult jalakäijatele mõeldud sild, siis on ju isegi mõeldav sellise ehitusega? Dr.Sci, mis sa arvad?

Luunja võimalikust pontoonist: vaenlast aeglustab ka pontoonsilla õhku laskmine. Milleks ikka seda talle jätta?

Ma ei usu, et vaid jalakäijatele. Juttu on rügementide üleliikumisest. See maantee oli olulise strateegilise tähtsusega, kus liikus lisaks ka rasketehnika ja hiljem ka põgenikevood. Koormus oli kindlasti suur. Lisaks veel lõunapoolsetele üks ühendustee Tartuga. Miks muidu pidas ka Punaarmee selle hävitamist oluliseks 1941.

[Kriku]

Palun lahkesti, kes tahtis fotosid sillapostidest: http://www.eelis.ee/default.aspx?state= ... d=15231933