Kavastu sild!

[NGolf]

Plangutuse pilt on tõesti väga sarnane, plankude paksus paistab ka klappivat, pildil vist vaid kaks kihti.

Üks allikas lisainfo saamiseks võiks olla veel TÜ raamatukogus säilitatavad 1948. aasta aerofotod, kus jäänuseid võiks veel näha olla. Maa-Ameti Fotolaos kui valida aluskaardiks Ajalooliste aerofotode koosseaded, siis on antud piirkond kaetud TÜ raamatukogus säilitatavate fotodega küll. Aga paistab et kopeerimise/digiteerimise käigus on resolutsioon kehvaks läinud, sest ka kaardile kantud märkmed nagu Kastre või Kavastu on väga udused. Ehk on originaalid kuskil alles, parema resolutsiooniga? Jõgi ja midagi heledat seal kallastel paistab.

[Kriku]

Plangutuseks nimetavad akf-id siin poste siduvaid diagonaale?

Kui jah, siis "diagonaalplangutus" pole eriline identifikaator, sest poste seotakse alati diagonaalidega, et need püsti püsiks.

[Dr.Sci]

Vaiade külge kinnitati umbes 30 x 30 cm prussidele kinnitatud kolmekordne plangutis. Plangutis oli igas kihis diagonaalis paigutatud, ehk kiht üks ühtepidi, kiht kaks teistpidi peal ja silla sõiduosa laius oli ca 6-8 m. Plankude paksus oli ca 4 cm, laius 25 cm ja omavahel kinni oli nad neljakandiliste vabrikunaeltega (vist Saksamaalt), mille läbimõõt oli 6-7 mm ja pikkus 12-15 cm. Need naelad tegidki plangutise hilisema kasutamise ehitusmaterjaliks või kütteks raskeks, saagides jäid kogu aeg ette.

Jah, täiesti võimalik et talade seinad olid selliselt rajatud, ma kusagil vist mainisin ka sellist võimalust, sest foto õhku lastud sillast on vastavate detailide osas halva kvaliteediga. Tänapäeval kasutatakse selleks tavaliselt vineeri või mõnda puitplaati, arvutusmetoodika on toodud näiteks meil hetkel kehtvas standardis "EVS-EN 1995-1-1 Puitkoinstruktsioonide projekteerimine", Lisa B.
3-kihiline diagonaallaudis on selliste plaatide ja koorikute puhul inseneride (aga mitte kohalike elanike) juures tavaline (Ka Tallinna ja Tartu laululavade pind on 3-kihiline puitlaudis), vaevalt kohalikud räägivad asjadest mida nad oma silmaga pole näinud sedavõrd täpselt.

[Kriku]

Just, ma sain ka eelmistest postitustest aru, et ikka laudis, mitte lihtsalt diagonaalid.

[croman40]

Tere
Sellise silla olemasolu on huvitav teadmine ja põnev on lugeda siinset väitlust ning poolt või vastu argumente.
Lisan omaltpoolt Saksa sõjaväe arhiivimaterjalidest leitud infokilde, mis võivad sündmusi täpsustada. Kirjeldan lühidalt olulisemat, tõlkimisel oli abiks Google, seega võib esineda ebatäpseid väljendeid.
Tõenäoliselt algas tegevus, mille käigus rajati sild Kavastus, 23.02.1944 väegrupi ``Nord``poolt saadetud käsuga armeele nr. 18 (AOK18) laiendada kaitseliini nr.2 (kaartdel näidatud ka ``Panther ``liinina) mööda joont: Petseri - Tartust idas - Kallaste - põhja suunas.

Nord käsk1.jpg (194.07 KiB) Vaadatud 1263 korda

AOK18 saatis 24.02.1944 edasi käsu Tartumaal ja Lõuna-Eestis paiknevale L.korpusele (L.AK), koos täpsemalt fikseeritud kaitseliini joonega: Petseri- Võõpsu- Räpina- Luunja- Kavastu- Koosa- Kallaste- Ranna. Lisaks eraldati töödeks 3 ehituspataljoni (503, 55, 141) ja 1600 inimest abitööjõudu (nn hiwi ) Ukrainast, koos märkusega - ei ole vangid.

järgneb

[croman40]

28.02.1944 edastas L.AK käsud alluvatele üksustele, määrates kõigile piirkonna ja ressursid. 207.julgestusdiviisi (207.SD) vastutada jääb Torma-Võnnu ala, edaspidi see laieneb lõuna poole kuni Pihkva järveni.

Huvitav märkus on 14.03.1944 L.AK päeviku lisas, kus 207.SD teatab, et jäätee Kavastus üle Emajõe ei ole enam läbitav. Kasutatakse parve ja nõutav ? ümbersõit Luunja parve kaudu. See lk on kuupäevaga 14.01.1944, aga see on kirjaviga, asub 13.03.1944 a 15.03.1944 lehtede vahel ja ka jooksev info kattub.

Seega kindlasti ei olnud silda 1944 a. märtsis veel olemas.
Küsimus, miks oli sellist silda üleüldse vaja kui kasutusel oli parv ja pontoonsild. Minu hinnangul oli 2 põhjust, esiteks kohustati 207.SD organiseerima rannikukaitset mõlemal pool Emajõge ja pontoonid + parv ei taganud aastaringselt kiiret jõeületamist, teiseks tuli 1944. a 4.flotilli koosseisu suur hulk erinevaid ujuvvahendeid, mis samuti vajasid vaba teed.

[Kriku]

Aitäh! Niisiis ehitati sild suvel 1944 nagu varemgi teemas arvatud.

Teravustasin veidi ning vaheldumisi erinevat pidi diagonallaudis on mu arvates näha:

Mitte taladel, vaid silla horisontaalsel osal.

[retti]

Kõige respektiga Kriku - sellist silda ei ehitata valmis 3-4 kuuga.Isegi mitte siis kui materjal kaldal olemas.
Sakslastel läks 1944 veebruarist alates iga päevaga asi hapumaks ja võimalik sillaehitus iga päevaga mõttetumaks.

Sellise suurusjärgu kahurväetuld anti Sinimägedes,Emajõel,Sõrves ja Kuramaal.
Venta jõgi Kuramaal on täiesti võimalik pildistamise koht.
Näiteks
Renda /Renden

[Kriku]

Kõige respektiga Kriku - sellist silda ei ehitata valmis 3-4 kuuga.Isegi mitte siis kui materjal kaldal olemas.

Ja mis alusel sa seda väidad?

Venta jõgi Kuramaal on täiesti võimalik pildistamise koht.

Hea näide topletstandarditest. Selle pildi ning akf devisioni poolt postitatud piltide vahel on palju suuremad erinevused kui need, mida oled välja toonud akf devisioni poolt postitatud fotode ning Kavastu fotode vahel.

[retti]

Kõige respektiga Kriku - sellist silda ei ehitata valmis 3-4 kuuga.Isegi mitte siis kui materjal kaldal olemas.

Ja mis alusel sa seda väidad?

Näiteks - samal alusel millega sina katuse kaldenurka.

[Kriku]

Katuste kaldenurka võib igaüks fotode pealt mõõta

Ma küsin uuesti, millel põhinevad sinu teadmised sillaehituse kiirusest? Minu teada oled sa veterinaar, mitte sillainsener.

[retti]

Kõige respektiga Kriku - sellist silda ei ehitata valmis 3-4 kuuga.Isegi mitte siis kui materjal kaldal olemas.

Ja mis alusel sa seda väidad?

Venta jõgi Kuramaal on täiesti võimalik pildistamise koht.

Hea näide topletstandarditest. Selle pildi ning akf devisioni poolt postitatud piltide vahel on palju suuremad erinevused kui need, mida oled välja toonud akf devisioni poolt postitatud fotode ning Kavastu fotode vahel.

Õige.
Kõik Kavastu pildid siin on erinevad.

[Kriku]

Kõige respektiga Kriku - sellist silda ei ehitata valmis 3-4 kuuga.Isegi mitte siis kui materjal kaldal olemas.

Ja mis alusel sa seda väidad?

Venta jõgi Kuramaal on täiesti võimalik pildistamise koht.

Hea näide topletstandarditest. Selle pildi ning akf devisioni poolt postitatud piltide vahel on palju suuremad erinevused kui need, mida oled välja toonud akf devisioni poolt postitatud fotode ning Kavastu fotode vahel.

Õige.
Kõik Kavastu pildid siin on erinevad.

Sellest lähtuvalt katsu palun edaspidi hoiduda topeltstandardite kasutamisest enda ning oma oponentide väidetele.

[retti]

Katuste kaldenurka võib igaüks fotode pealt mõõta

Ma küsin uuesti, millel põhinevad sinu teadmised sillaehituse kiirusest? Minu teada oled sa veterinaar, mitte sillainsener.

Keegi Kriku palus vältida minemist isiklikuks.
Aga ma saan sinust aru, miks.

[devision]

Retti! Küsime ei tea mitmes kord, et mis seisukoht on nende tunnistajate osas, kes on seda silda selgelt mäletavad ning on sellest üle käinud või üle sõitnud? Ja jutt on suurest alt laevatatavast sillast (ennetan pontoonsilla varianti vastusena). Nad on nõus neid meenutusi jagama.

Kas saaks palun nüüd lõpuks vastuse? On nad kuutõbised, kokkuleppinud valetajad, kellegi poolt manipuleeritud vms? Miks risustamiseks pilduda siia taas pilte suvalisest sillast kusagill suvalises asulas ja suvalisest ajahetkest, millel puudub Kavastuga igasugune seos?