Kavastu sild!

[frantzus]

ja tänu kellele on foorumis see teema juba 45. lk jõudnud; ja kes on see diskussiooni edasi viiv jõud olnud? tänu akf Retti järjekindlale oponeerimisele olemegi ju tohutut materjali sellesse teemasse saanud siit-sealt! igatahes selline areng mulle meeldib, kuigi kellegile võib see tunduda mingi kiusu ajamisena aga lõplik tõde pole ju siiani selgunud, aga kuldaväärt infot tekib seoses korraliku oponeerimisega? igatahes teemaarendus on neid lehekülgi väärt, olgu see tõde mis iganes, mulle isiklikult meeldib diskussioon antud teemal, aga palun ärge minge isiklikuks...

[klm]

Huvitav, kuna tuuakse argumentidena käiku nõukogude laste või muidu lapsikud propagandafilmid, kus vaprad pioneerid või kes iganes sakslased lolliks teevad.
Kui mina koolis käisin, siis viidi meid kinno selliseid filme vaatama ja pärast paluti kommenteerida.
Lapsel tekkis küsimus, et kui sakslased nii ütlematta lollid olid, siis kui lollid venelased pidid olema, et sakslased nii kaugele jõudsid?
Pärast seda enam igaks juhuks kommentaare ei küsitud.

[devision]

ja tänu kellele on foorumis see teema juba 45. lk jõudnud; ja kes on see diskussiooni edasi viiv jõud olnud? tänu akf Retti järjekindlale oponeerimisele olemegi ju tohutut materjali sellesse teemasse saanud siit-sealt! igatahes selline areng mulle meeldib, kuigi kellegile võib see tunduda mingi kiusu ajamisena aga lõplik tõde pole ju siiani selgunud, aga kuldaväärt infot tekib seoses korraliku oponeerimisega? igatahes teemaarendus on neid lehekülgi väärt, olgu see tõde mis iganes, mulle isiklikult meeldib diskussioon antud teemal, aga palun ärge minge isiklikuks...

Saan ma aru, et ülejäänud foorumlased on nii saamatud, et ilma rettita poleks kusagile jõudnud? Eesmärk on kogu aeg paigas olnud tegevussoov samuti. Miks selline tõlgendus?
Info leidmise ja otsimise soov ei saa olla kellegi väljaelamise platvormiks. Hindan oponeerimist, aga ka väitlusel või aruteludel on siiski mingid põhimõtted ja mõistlikud piirid ning minu jaoks väljusid need ammu reeglite ja loogika alt.

Pigem tean mitut inimest, keda soovisin, aga kes teemaga tutvudes keeldusid sellisesse kontrollimatusse, primitiivsesse ja kohati absurdsesse vaidlusesse sekkumast.
Seega mis on tõe kriteerium?

[Gideonic]

Teemaalgataja lõi selle teema ju ilma akf retti osaluseta. Kõik asja edasi arendavad infokillud siia teemasse tekkinud teistelt kasutajatelt. Jah, uute postituste esilehel oleks see teema ilmselt vähem, aga vaevalt et keegi eelmainitutest oleks olulise info seetõttu otsimata või siia postitamata jätnud.

No tõesti ei saa aru kuidas mingi lõputute (üle päeva tekkivate) "korsten ei jää püsti", "selline ehitamine pole põhimõtteliselt võimalik", "katusenurgad on 80ndatel valed", väidete üle arutlemine siin midagi paremaks on teinud.

Mõistaks veel kui oponeerimise stiil oleks viisakas või vastaspoole välja käidud materjalidest tulevat laiemat pilti arvestav, aga ei. Igasugune argument, kuitahes pinnapealselt läbi mõeldud või olematu tõestusmaterjaliga on piisavalt hea ühe-kahelauseliseks postituseks kuidas "absoluutselt ja vaieldamatult on igasugune sild täiesti võimatu ja välistatud".

Kui ennem fotomaterjali ja täiendavat infot on selline stiil mõistetav, eriti arvestades foorumlase teadmistepagasit emajõe vesikonnast, siis pärast minumeelest mitte. Oponeerida saab ka viisakalt ning arvestades et erineva kaalukategooria väidetel on ka erinev tõestusvajadus (eriti kui need on absoluutsed ja teiste sõnavõtjate tõestusmaterjalide ja arvamustega vastuollu minevad)

Igatahes löheb tõesti väga OTks. Vbandan endapoolse teemaläbustamise pärast, minupoolest võib mu konmentaarid siit eemaldada küll.

[croman40]

Jah, hea oleks leida veel ehituskäsk või muu ehitust kirjeldav viide, dokumente on palju ja läbivaatamine võtab aega. Samas ega keegi silla olemasolus enam ei kahtle?
Lisan veel Kavastu pontoonsilda puudutavaid materjale.
31.03.1944 sai 207.SD käsu organiseerida veokolonn ja liikuda marsruudil Vammuste-Võõpsu-Hammaste-Kavastu-Kallaste.

Nii tublid sakslased/ukrainlased ka ei olnud, et 7 päevaga sild püsti panna, seega pidi olema paigaldatud pontoonsild. Alates märtsi keskpaigast oli temperatuur plussis ja see oli täiesti võimalik. Käsku selleks ei ole leidnud, aga see-eest on olemas 03.04.1944 AOK18 käsk, et 207.SD kasutaks sillapontooniüksust Brücko T158 Emajõel Luunjas.

Brücko T 158.jpg (166.61 KiB) Vaadatud 1523 korda

Teist pontooniüksust Tartu piirkonnas (ja kogu AOK18 kontrollitaval Eesti territooriumil) 1944 .a ei olnud, st. Kavastus olid samad. Tehnilised andmed - kandevõime 3,36 sammuga pontoonide korral on 10 t ja välimuselt sarnaneb eelpool postitustes olevate fotodega varasematest pontoonsildadest.

[Fuchs]

Mõistaks veel kui oponeerimise stiil oleks viisakas või vastaspoole välja käidud materjalidest tulevat laiemat pilti arvestav, aga ei.

Eks neid ebaviisakusi ja lausa sõimu on sillausklike poolt ka palju tulnud (praeguseks vist enamus kustutatud teemast.) Inimlikult arusaadav, et retti ei taha järgi anda kuigi oleks vist ammu aeg. Ei usu ka, et ilma retti ussitamiseta siin teemas pooltki nii palju huvitavat analüüsimist keegi oleks viitsinud teha (kuni 3d mudeliteni välja!).

[Kriku]

Palun nüüd lahkesti teema juurde tagasi.

LISATUD: Ei, enamust teemasse laekunud postitustest ei ole kustutatud. Minu arust pole lehekülje jagugi.

[retti]

Nii kaua kui ei ole aerofotot sillast jään mina oma seisukoha juurde.
1948 aasta aerofotol on 1943-44 aasta pontoonsilla jõepoolsed osad mõlemal jõekaldal olemas.
Võimalikku puusilda ega selle osasid 1948 aerofotol ei ole.

[Kriku]

Miks sa arvad, et need pontoonsilla otsad on, mitte platvorm parve opereerimiseks?

[devision]

Retti. Kuna mina võiksin mitmeid kordi eespool esitatud küsimustele vastused saada? Huvitaks endiselt retti seisukoht.

Tänan ette!

[mart69x]

Eriline naljavend ikka. Isegi kui need aerofotod kuskilt arhiivist leitakse siis sulle ei suuda nagunii keegi selgeks teha, et fotodel pole pontoonsild ja et üldse need aerofotod on tehtud Kavastus.

[retti]

Miks sa arvad, et need pontoonsilla otsad on, mitte platvorm parve opereerimiseks?

Parv on alati olnud ja on Parve tee sirgjoonel.
1943-44 aasta pontoonsild on fotol nn valge maja ees.

[Kriku]

Raske öelda pildi pealt, läheb pigem ka paremalt mööda. Pontoonsillale oli ikka ka vaja teed pidi sõita, mitte majauksest astuda.

[Kriku]

See on ju 1944. aasta pontoonsild?

[Fucs]

1948 aasta aerofotol on 1943-44 aasta pontoonsilla jõepoolsed osad mõlemal jõekaldal olemas.
Võimalikku puusilda ega selle osasid 1948 aerofotol ei ole.

Vahemärkusena: Need 1942a koordinaatide süsteemis M 1:10 000 fotoplaanid (o42 seeria) on tehtud erinevatel aegadel 1948-1950 ja osad ka sealt edasi.
Ei pruugi olla 1948a seis.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 43#p635643

Ehk, et veelkord:

Fotoplaanide raamjoone taga on märkus, et fotoplaan on koostatud 1948 KUNI 1950 õhulendude materjali baasil.
Vabalt võib olla alusmaterjal hoopis aastast 1950 ja plaan ise on igal juhul koostatud peale 1950 aastat (muidu ei saaks sinna panna lendude piirdaatumit "kuni 1950").

Ja ka mulle tundub, et fotol nähtavad "valged kohad" on praamisillad.
Ilmselt taastati praami/parveliiklus Kavastus kohe 1944-1945 aastal.
1948 või 1950 käis tõenäoliselt parv Kavastus juba kindlasti.

Pärast Teist maailmasõda käigus olnud Reku, Haaslava ja Kavastu parvest on nüüdseks kasutusel ainult Kavastu parv.

https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/17050