retti kirjutas:Selles 19.juuni dokumendis on alles taotlus Vara saeveski kasutuseks/kasutusse andmiseks.
Egas taotlust ilma põhjuseta antud. S.t et 19.6.1944 oli projekt alles väga algfaasis.
Ei tea, taotlus ei käi ju ainult selle silla vajaduste kohta. Minu arust ei saa selle põhjal teha järeldusi projekti ehitusjärgu kohta.
retti kirjutas:Ja -punkt 15.6 - uurida võimalust Tartust ümbersõiduks Rebaselt Käreverre. See nullib ju täielikult Kavastu silla vajaduse ...Käreveres oli sild olemas.
See teema siin on siiski Kavastu sillast, mitte sellest, kui otstarbekas oli otsus seda ehitada.
Sammalhabemega kokkulepe olemas ja tõenäoliselt saame esimesed (video)intervjuud tunnistajatega nende meenutustest juba sellel nädalal ära teha ning ehk isegi kohapeal käia.
devision kirjutas:Sammalhabemega kokkulepe olemas ja tõenäoliselt saame esimesed (video)intervjuud tunnistajatega nende meenutustest juba sellel nädalal ära teha ning ehk isegi kohapeal käia.
Väga hea, ootan huviga. Ühtlasi, kui aega on ja meeles seisab, võiks küsida kohalikelt sedagi, et mis värk siis lõpuks Luunja sillaga oli? Kuskilt siit käis läbi, et seegi lasti õhku samaaegselt Kavastu sillaga. Kas siis oli sinnagi 1941. a. hävitatud silla jäänuste peale mingi ülekäik ehitatud? Või hävitati nt. pontoonsild (oli selline üldse seal?) võibolla isegi juba kaldale tõmmatuna lihtsalt selleks, et vastane seda ega selle osi kasutada ei saaks, kuna silda ära vedada polnud enam võimalik (ja ka mitte eriti vajalik), niisama allavoolu lastud sillaosad saab vaenlane lihtsa vaevaga kokku korjata ja kasutada. Samasugust monstrumit, nagu Kavastusse, sinnasamma lähedale Luunjasse ju ometi ei ehitatud? Või lasti ehk õhku hoopis parv ja selle sildumiskohad?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
devision kirjutas:Sammalhabemega kokkulepe olemas ja tõenäoliselt saame esimesed (video)intervjuud tunnistajatega nende meenutustest juba sellel nädalal ära teha ning ehk isegi kohapeal käia.
Väga hea, ootan huviga. Ühtlasi, kui aega on ja meeles seisab, võiks küsida kohalikelt sedagi, et mis värk siis lõpuks Luunja sillaga oli? Kuskilt siit käis läbi, et seegi lasti õhku samaaegselt Kavastu sillaga. Kas siis oli sinnagi 1941. a. hävitatud silla jäänuste peale mingi ülekäik ehitatud? Või hävitati nt. pontoonsild (oli selline üldse seal?) võibolla isegi juba kaldale tõmmatuna lihtsalt selleks, et vastane seda ega selle osi kasutada ei saaks, kuna silda ära vedada polnud enam võimalik (ja ka mitte eriti vajalik), niisama allavoolu lastud sillaosad saab vaenlane lihtsa vaevaga kokku korjata ja kasutada. Samasugust monstrumit, nagu Kavastusse, sinnasamma lähedale Luunjasse ju ometi ei ehitatud? Või lasti ehk õhku hoopis parv ja selle sildumiskohad?
Luunja parv ja ajutine sild.
1941 õhitud betoonsild jääb pildilt välja
Hintzeri pilt
P.s Juulis 1944 oli Hintzer veel Tartus.Oma päevikut Saksamaal on ta alustanud augustis.
Manused
Luunja parv ja sild 1944 Hintzer 153980.jpg (38.36 KiB) Vaadatud 1616 korda
Kuid saavutatud võit ei aidanud olukorra paranemisele. Rinne kärises kõikjalt ja et vältida kottisattumist, tuli taas taanduda. 23.08 andis rügement ägeda tõrjelahingu Tamme – Melliste joonel. 24.08 toimus väike lahing Vana-Kastre ja Luunja ruumis. Öösel vastu 25. augustit ületas rügement Luunja silla, mis seejärel õhku lasti. Rügemendi patarei ltn. Valter Koppermanni juhtimisel taandus Emajõe taha üle Kavastu silla, mis peale seda Rebase poiste poolt õhiti.
Ju siis Luunjas ikka see pildilolev ajutine sild õhiti (aga mis sai parvest?). Samas, kui on veel võimalik kelleltki küsida, kes ise neid aegu mäletab, võib seda igaks juhuks alati teha. Väga kauaks seda võimalust paraku enam pole.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
wyrd kirjutas:Kuid saavutatud võit ei aidanud olukorra paranemisele. Rinne kärises kõikjalt ja et vältida kottisattumist, tuli taas taanduda. 23.08 andis rügement ägeda tõrjelahingu Tamme – Melliste joonel. 24.08 toimus väike lahing Vana-Kastre ja Luunja ruumis. Öösel vastu 25. augustit ületas rügement Luunja silla, mis seejärel õhku lasti. Rügemendi patarei ltn. Valter Koppermanni juhtimisel taandus Emajõe taha üle Kavastu silla, mis peale seda Rebase poiste poolt õhiti.
wyrd kirjutas:Kuid saavutatud võit ei aidanud olukorra paranemisele. Rinne kärises kõikjalt ja et vältida kottisattumist, tuli taas taanduda. 23.08 andis rügement ägeda tõrjelahingu Tamme – Melliste joonel. 24.08 toimus väike lahing Vana-Kastre ja Luunja ruumis. Öösel vastu 25. augustit ületas rügement Luunja silla, mis seejärel õhku lasti. Rügemendi patarei ltn. Valter Koppermanni juhtimisel taandus Emajõe taha üle Kavastu silla, mis peale seda Rebase poiste poolt õhiti.
Kui see on tsitaat, siis palun panna see
tsitaadi formaati
ning viidata allikale.
Viimane on pärit lehelt: http://www.eestileegion.com/?eesti-leeg ... -nr-1.html
ning on siit juba läbi jooksnud.
Samas on sildade õhkimisest juttu pärsi paljudes raamatutes, millest osasid on ka siin teemas eelnevalt mainitud.
P.S Eelistaks hetkel piirduda ühe sillaga ja selle raamidesse saada. Uue sillateema välja toomine oleks vesi oponentide veskitele ning asi muutuks siin päris hoomamamtuks. Seetõttu olen ise seda viimasel ajal vältinud
Huvitav on see, et kunagi alguses paralleelselt Kavastu tunnistajatelt küsisin ka Luunja silla staatuse kohta, aga võrreldes tänapäevaga oli Luunja nende jaoks valgusaastate kaugusel ning keegi suurt midagi ei teadnud. Oma talu piires saadi enamusega hakkama ning isegi linnas käimine oli planeeritud suursündmus. Seega tuleb Luunja piirkonnast kohalikke eakaid leida ning küsitleda.
Huvitav on see, et kunagi alguses paralleelselt Kavastu tunnistajatelt küsisin ka Luunja silla staatuse kohta, aga võrreldes tänapäevaga oli Luunja nende jaoks valgusaastate kaugusel ning keegi suurt midagi ei teadnud. Oma talu piires saadi enamusega hakkama ning isegi linnas käimine oli planeeritud suursündmus. Seega tuleb Luunja piirkonnast kohalikke eakaid leida ning küsitleda.
Ja samamoodi ei teatud mujal Kavastu sildade kohta. Kavastu oli veel kõrvalisem koht. Üle jõe käimine oli kohalik probleem. Aga sõjalisest aspektist oli Kavastu sild strateegilise tähtsusega, kuigi see vist päriselt ei realiseerunud
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Huvitav on see, et kunagi alguses paralleelselt Kavastu tunnistajatelt küsisin ka Luunja silla staatuse kohta, aga võrreldes tänapäevaga oli Luunja nende jaoks valgusaastate kaugusel ning keegi suurt midagi ei teadnud. Oma talu piires saadi enamusega hakkama ning isegi linnas käimine oli planeeritud suursündmus. Seega tuleb Luunja piirkonnast kohalikke eakaid leida ning küsitleda.
Ja samamoodi ei teatud mujal Kavastu sildade kohta. Kavastu oli veel kõrvalisem koht. Üle jõe käimine oli kohalik probleem. Aga sõjalisest aspektist oli Kavastu sild strateegilise tähtsusega, kuigi see vist päriselt ei realiseerunud
Kavastut kõrvaliseks kohaks nimetada on selge liialdus ajaloolises mõistes.
Kavastut läbis ainulaadne tee - veetee Peipsile ja selle tähtsust ei osata tänapäeval hinnata.Praaga ja Piirissaare inimestele oli Emajõgi ainsaks ühendusteeks Tartuga.
Ka Emajõe Suursoo küladele oli see peamine ühendustee.
Piltlikult öeldes algas selle piirkonna elanikele tsivilisatsioon Kantsi kõrtsist ja Kikassaare parvest.
retti kirjutas:Kriku - mõtle suurusjärkudele.
Ma ei liialda kui ütlen - Võrtsjärve ja Peipsi ning Avinurme ja Võru vahel ei olnud külameeste õuede peal kokku ka seda kogust palke mis 300 m silla ehituseks vaja läks.
Kuidas on võimalik, et sakslased ehitasid venemaa lagedatesse steppidesse kordades laiematele jõgedele massiivseid puitsildasid? Palke ei olnud ju kusagilt võtta.
retti kirjutas:Kriku - mõtle suurusjärkudele.
Ma ei liialda kui ütlen - Võrtsjärve ja Peipsi ning Avinurme ja Võru vahel ei olnud külameeste õuede peal kokku ka seda kogust palke mis 300 m silla ehituseks vaja läks.
Kuidas on võimalik, et sakslased ehitasid venemaa lagedatesse steppidesse kordades laiematele jõgedele massiivseid puitsildasid? Palke ei olnud ju kusagilt võtta.
Ju siis oli.Kõigepealt aega ja siis palke.
Tõenäoliselt Karpaatidest ja Valgevenest.
